Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 36

Karga ke ku bu dibi di karga, i bota ki utrus

Karga ke ku bu dibi di karga, i bota ki utrus

“No sakudi tudu kusa ku ta mbaransanu . . .  no kuri ku tudu mpeñu na kurida ku sta no dianti”. — EB 12:1.

KANTIKU 33 Lança Sobre Deus o Teu Fardo

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Di akordu ku Ebreus 12:1, ke ku no pirsisa di fasi pa ciga meta di no kurida pa vida?

 BIBLIA kompara vida kriston suma un kurida. Kuriduris ku ciga meta na risibi vida ku ka ta kaba. (2 Tim 4:7, 8) No pirsisa di fasi tudu ku no pudi pa kontinua kuri, pabia no mas pertusi di meta. Apostolu Paulu ku kaba diritu si kurida pa vida, fala di ke ku na judanu ngaña kurida. I falanu pa no “sakudi tudu kusa ku ta mbaransanu, . . . no kuri ku tudu mpeñu na kurida ku sta no dianti.” — Lei Ebreus 12:1.

2. Ke ku signifika “sakudi tudu kusa ku ta mbaransanu”?

2 Oca Paulu fala no dibi di “sakudi tudu kusa ku ta mbaransanu,” sera ki i misti fala di kuma i ka tene nin un kargu ku kriston dibi di karga? Nau, i ka es ki mistiba fala. En ves di kila, i misti fala di kuma no pirsisa di disa tudu kargu ki ka pirsis. Es tipu di kargus pudi punu pa no ka kuri rapidu i punu pa no kansa. Pa nguenta kurida, no dibi di rapada rapidu i bota tudu kargu ku ka pirsis ku pudi punu pa ka kuri rapidu. Ma na mesmu tempu, no ka misti bota kargus ku no dibi di karga. Si no ka karga es kargus no ka na kontinua na kurida. (2 Tim 2:5) Kal kargus ku no dibi di karga?

3. (a) Di akordu ku Gálatas 6:5, ke ku no dibi di karga? (b) Ke ku no na bin fala del nes studu, i pabia di ke?

3 Lei Gálatas 6:5. Paulu falanu di un kusa ku no dibi di karga. I fala di kuma “kada kin ten ku karga si propi kargu.” Li Paulu sta na fala di ke ku Deus misti pa kada un di nos fasi suma si servus, kusa ku ningin ka pudi fasi pa nos. Nes studu, no na fala di ke ku fasi parti di no “propi kargu” i kuma ku no pudi kargal. Tambi no na fala di kargus ki ka pirsis ku talves no karga, i no na aprindi kuma ku no pudi bota elis. Karga no propi kargu i bota kilis ku ka pirsis na judanu kuri diritu kurida pa vida.

KARGUS KU NO DIBI DI KARGA

Karga no propi kargu nklui kumpri purmesa ku no fasi di sirbi Jeova pa sempri, kumpri responsabilidadis ku no tene na familia i seta responsabilidadi ku no tene pabia di disisons ku no toma. (Jubi paragrafu 4 te 9)

4. Pabia ki ka difisil dimas kumpri purmesa ku no fasi di sirbi Jeova pa sempri? (Jubi tambi foto.)

4 Purmesa ku no fasi di sirbi Jeova pa sempri. Ora ku no ntrega no vida pa Jeova, no ta purmiti di kuma no na adoral i fasi si vontadi. No dibi di kumpri ki purmesa. Kumpri purmesa ku no fasi pa Jeova i un responsabilidadi garandi, ma i ka difisil dimas pa nos. I pabia Jeova kumpunu pa fasi si vontadi. (Apok 4:11) I kumpunu ku diseẑu di kunsil i adoral, tambi i kumpunu pa no parsil. Pa kila, no ta konsigi pertusi del i tene kontentamentu di fasi si vontadi. (Sal 40:8) Tambi ora ku no fasi vontadi di Deus i sigi si Fiju, no ta “oca diskansu” pa no kabesa. — Mat 11:28-30.

(Jubi paragrafu 4 te 5)

5. Ke ku pudi judau kumpri purmesa ku bu fasi di sirbi Jeova pa sempri? (1 Jon 5:3)

5 Kuma ku bu pudi karga bu kargu? Dus kusas pudi judau. Purmeru, kontinua aumenta bu amor pa Jeova. Bu pudi fasil ora ku bu na pensa fundu na tudu bon kusas ku Jeova fasi ja pa bo, i na bon kusas ki na bin fasi pa bo na futuru. Nkuantu bu amor pa Deus na kirsi, i na sedu mas fasil pa bu obdisil. (Lei 1 Jon 5:3.) Sugundu, kopia isemplu di Jesus. I sai ben na fasi vontadi di Deus, pabia i ora Jeova pa pidi ajuda, tambi i kontinua pensa na si pagamentu. (Eb 5:7; 12:2) Suma Jesus, ora Jeova pa tene forsa i kontinua pensa na speransa di vida ku ka ta kaba. Nkuantu bu amor pa Deus sta na kirsi, i kopia si Fiju, bu na konsigi kumpri purmesa ku bu fasi di sirbi Jeova pa sempri.

6. Pabia ku no dibi di kumpri responsabilidadis ku no tene na familia? (Jubi tambi foto.)

6 Responsabilidadis ku no tene na familia. Na no kurida pa vida, no amor pa Jeova ku Jesus dibi di sedu mas garandi di ki no amor pa no familia. (Mat 10:37) Ma, es ka signifika di kuma pa kontenta Deus ku Kristu no ka dibi di interesa di no responsabilidadi na familia. Ma pa kontenta Deus ku Kristu, no pirsisa di kumpri no responsabilidadi na familia. (1 Tim 5:4, 8) Ora ku no fasil, no ta sedu mas filis. Jeova sibi di kuma familia ta sedu filis, ora ku omi ku minjer trata n̈utru ku amor i ku rispitu, ora ku papes ama i kria se fijus, i ora ku fijus obdisi se papes. — Ef 5:33; 6:1, 4.

(Jubi paragrafu 6 te 7)

7. Ke ku bu pudi fasi pa kumpri ku responsabilidadi ku bu tene na familia?

7 Kuma ku bu pudi karga bu kargu? Si bu sedu omi, minjer o fiju, aplika bon konsijus ku Biblia ta da. Ka bu fasi so ke ku bu pensa i sertu, o ke ku utrus kustuma fasi, o ke ku spesialistas fala bu dibi di fasi. (Dit 24:3, 4) Apruveita diritu di no publikasons basiadu na Biblia. Es publikasons tene ideias pratiku di kuma ku no pudi aplika prinsipius di Biblia. Pur isemplu, broŝura Kuma ku Bu Familia Pudi Sedu Filis? ku livru Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! na lison 49 ku 50 tene konsijus ku pudi juda kilis ku kasa, papes ku jovens. b Sta disididu pa aplika ke ku Biblia ta fala, mesmu si utru membrus di familia ka ta fasil. Ora ku bu fasil bu familia na benefisia, abo tambi bu na tene benson di Jeova. — 1 Ped 3:1, 2.

8. Kuma ku no disisons ta afetanu?

8 Responsabilidadi ku no tene pabia di disisons ku no toma. Jeova danu liberdadi pa no toma no propi disisons, tambi i misti pa no sedu filis, pabia di bon disisons ku no toma. Ma tambi i ka ta proteẑinu di rusultadu di mau disisons ku no toma. (Gal 6:7, 8) Pa kila, no ta seta rusultadu di mau disisons ku no toma di papia, o aẑi sin pensa. I dipindi di ke ku no fasi, no pudi tene un konsiensia pisadu. Ma, sibi di kuma no sedu responsavel pa disisons ku no toma pudi lebanu konfesa no pekadus, kuriẑi no erus i ivita ripiti elis. Fasi es kusas pudi judanu kontinua no kurida pa vida.

(Jubi paragrafu 8 te 9)

9. Ke ku bu pudi fasi si bu toma un mau disison? (Jubi tambi foto.)

9 Kuma ku bu pudi karga bu kargu? Si bu ka pudi muda mau disison ku bu toma, seta situason ku bu sta nel. Rikuñisi di kuma bu ka pudi muda ke ku pasa. Ka bu usa bu tempu ku inerẑia pa tenta tira diskulpa, tenta kulpa bu kabesa o kulpa utrus pabia di bu eru. En ves di kila, rikuñisi bu erus i fasi minjor ku bu pudi na situason ku bu sta gosi. Si bu sta na sinti kulpadu pa mau kusa ku bu fasi, ora Jeova ku umildadi, falal di bu eru i pidi pa i purdau. (Sal 25:11; 51:3, 4) Pidi diskulpa pa kilis ku bu yara, i si pirsis, buska ajuda di ansions. (Tiagu 5:14, 15) Aprindi di bu erus, sforsa pa ka ripiti elis mas. Si bu fasil, bu pudi tene sertesa di kuma, Jeova na mostrau miserikordia, tambi i na dau ajuda ku bu pirsisa del. — Sal 103:8-13.

KARGUS KU NO DIBI DI “SAKUDI” O BOTA

10. Pabia ki i un kargu pisadu pensa di kuma no pirsisa sempri di fasi mas? (Gálatas 6:4)

10 Pensa di kuma no pirsisa sempri di fasi mas. No pudi kansa no kabesa, ora ku no kompara no kabesa ku utrus. (Lei Gálatas 6:4.) Si no ta kompara no kabesa sempri ku utrus, no pudi kumsa ku nveẑa elis i kompeti ku elis. (Gal 5:26) Si no tenta fasi kusas ku utrus sta na fasi i no ka pudi fasil, no pudi kansa no kabesa. Tambi pensa nes: Biblia falanu di kuma “speransa ku diadu i ta pui korson duensi”. (Dit 13:12) Pa kila, no na fika inda mas disanimadu pera un kusa ku nunka no ka na ciga di yangasa! Si no fasil no pudi kansa dimas, i asin rapati vulusidadi na no kurida pa vida. — Dit 24:10.

11. Ke ku pudi judau ivita pensa di kuma bu pirsisa sempri di fasi mas?

11 Kuma ku bu pudi bota es kargu? Ka bu misti fasi mas di ki kil ku Jeova misti pa bu fasi. I ka misti nunka pa bu dal ke ku bu ka tene. (2 Kor 8:12) Tene sertesa di kuma Jeova ka ta kompara ke ku bu ta fasi, ku ke ku utrus ta fasi. (Mat 25:20-23) I da balur pa bu sirvisu di tudu korson, bu fidelidadi, i pa manera ku bu manti firmi. Rikuñisi di kuma bu idadi, bu saudi ku situasons ku bu sta na pasa, pudi rapati ke ku bu misti fasi gosi. Suma Barzilai, sta dispostu pa ka seta un responsabilidadi si bu saudi o idadi na pui pa i difisil kuida del. (2 Sam 19:35, 36) Suma Moisés, seta ajuda i da un parti di bu tarbaju pa utrus, ora ki pirsis. (Sai 18:21, 22) Ora ku bu rikuñisi bu limiti, bu ka na spera fasi mas di ki kil ku bu pudi fasi, pabia kila pudi kansau na bu kurida pa vida.

12. Sera ki no sedu responsavel pa mau disisons ku utrus toma? Bu pudi splika.

12 Sinti responsavel pa mau disisons ku utrus toma. No ka pudi toma disisons na lugar di utrus; nin no ka pudi livra elis sempri di rusultadu di mau disisons ke toma. Pur isemplu, talves bu fiju macu o femia disidi para sirbi Jeova. Es disison pudi tisi manga di dur pa papes. Ma, papes ku ta kulpa se kabesa pa mau disison di se fiju ta karga un kargu pisadu. I ka es kargu ku Jeova misti pa e karga. — Rom 14:12.

13. Kuma ku un pape o mame pudi lida ku mau disison di se fiju?

13 Kuma ku bu pudi bota es kargu? Rikuñisi di kuma Jeova da kada un di nos liberdadi di kuji. I ta disa pa kada kin kuji ke ki misti. Es nklui si no misti sirbil o nau. Jeova sibi di kuma abo i ka pape o mame perfeitu, i misti so pa bu fasi bu minjor. Bu fiju i responsavel pa disison ki toma, i ka bo ki responsavel. (Dit 20:11) Ma talves bu kontinua na pensa na erus ku bu fasi suma pape o mame. Si sedu asin, konta Jeova kuma ku bu sta na sinti i pidil pa i purdau. I sibi di kuma bu ka pudi riba pa tras i muda kusas ku pasa. Tambi i ka misti pa bu libra bu fiju di kebra ke ki sumia. Lembra di kuma si bu fiju fasi sforsu pa riba pa Jeova, i na risibil diritu. — Luk 15:18-20.

14. Pabia ku sinti kulpa dimas i un kargu ku no dibi di bota?

14 Sinti kulpa dimas. Ora ku no fasi pekadu i normal pa no sinti kulpa. Ma, sinti kulpa dimas i un kargu ku Jeova ka misti pa no karga. I un kargu ku no dibi di bota. Si no konfesa no pekadu, no ripindi i no fasi tudu ku no pudi pa ka ripiti no pekadu, no pudi tene konfiansa di kuma Jeova purdanu. (At 3:19) Dipus ku no fasi tudu es kusas, Jeova ka misti pa no kontinua kulpa no kabesa. I sibi di kuma si no kontinua kulpa no kabesa, kila na fasinu mal. (Sal 31:10) Si no fika tristi dimas no pudi para no kurida pa vida. — 2 Kor 2:7.

Dipus ku bu ripindi di bardadi, Jeova ka ta kontinua pensa na bu pekadus, i nin bu ka dibi di fasil tambi. (Jubi paragrafu 15)

15. Ke ku pudi judau lida ku sinti kulpa dimas? (1 Jon 3:19, 20) (Jubi tambi fotos.)

15 Kuma ku bu pudi bota es kargu? Ora ku bu sinti kulpa dimas, konsentra na “purdon” di bardadi ku Deus ta da. (Sal 130:4) Jeova fasi es purmesa ora ki purda kilis ku ripindi di bardadi: “Nunka mas N ka na lembra di se pekadus.” (Jer 31:34) Es signifika di kuma, Jeova ka na pensa mas na pekadus ki purdauba ja. Pa kila, ka bu pensa di kuma purblemas ku bu sta na pasa i pabia Jeova ka purdau. Tambi ka bu fika tristi dimas, pabia bu pirdi alguns responsabilidadis na kongregason. Jeova ka ta kontinua pensa na bu pekadus, i nin bu ka dibi di fasil tambi. — Lei 1 Jon 3:19, 20.

KURI PA NGAÑA

16. Suma kuriduris, ke ku no dibi di sibi del?

16 Na no kurida pa vida, no dibi di ‘kuri ku forsa pa no pudi yangasal.’ (1 Kor 9:24) No pudi fasil, si no sibi kal ki diferensa ku ten entri kargu ku no dibi di karga, ku kusa ku ta mbarasanu ku no dibi di bota. Nes studu, no fala di alguns isemplus di kusas ku no dibi di karga, i kilis ku no dibi di bota. Ma i ten utrus ku pudi faladu del. Jesus fala di kuma no pudi “diskuda son na wukesa, ku bibidera, ku kudadi de mundu”. (Luk 21:34) Es ku utrus versikulus di Biblia, pudi judau sibi mudansas ku bu pirsisa di fasi, nkuantu bu na kuri kurida pa vida.

17. Pabia ku no pudi tene sertesa di kuma no pudi ngaña kurida pa vida?

17 No pudi tene sertesa di kuma no pudi ngaña kurida pa vida, pabia Jeova na danu forsa ku no pirsisa del. (Isa 40:29-31) Ma, ka bu rapati vulusidadi! Kopia apostolu Paulu, ku fasi sforsu garandi pa ngaña premiu ku sta si dianti. (Fil 3:13, 14) Ningin ka pudi kuri na bu lugar, ma ku ajuda di Jeova bu pudi ngaña. Jeova pudi judau karga bu kargus, i bota kilis ku ka pirsis. (Sal 68:19) Ku Jeova na bu ladu, bu na konsigi kuri kurida ku risistensia i ngaña!

KANTIKU 65 Confiantes, Nós Vamos Continuar!

a Es studu na judanu kuri kurida pa vida. Suma kuriduris, i ten sertus kusas ku no dibi di karga. Es nklui purmesa ku no fasi Jeova di kuma no na sirbil pa sempri, responsabilidadi ku no tene na familia ku responsabilidadi ku no tene pabia di disisons ku no toma. Ma no dibi di bota tudu kargu ku ka pirsis ku pudi punu pa ka kuri rapidu. Ke ku fasi parti des kusas? Es studu na ruspundi es purgunta.

b Bu pudi oja serie di artigus Ajuda Para a Família na jw.org. Alguns isemplus ku sta dispunivel pa kilis ku kasa, i: Como mostrar respeito ku Como mostrar que valoriza seu cônjuge. Pa papes, i: Como ensinar o seu filho a usar um smartphone de forma responsável ku Como se comunicar com seu filho adolescente. Pa jovens, i: “Kuma ku bu pudi risisti preson di kolegas” ku Como lidar com a solidão.”