Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 33

Kopia isemplu di Daniel

Kopia isemplu di Daniel

“Deus amau ciu.” — DAN 9:23.

KANTIKU 73 Dá-nos Coragem

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Pabia ku Babilonius fika dimiradu ku profeta Daniel?

 PROFETA Daniel seduba joven kontra Babilonius lebal suma prisoneru, lunju di si tera. Ma kilis ku prindi Daniel fika dimiradu kel. E oja ‘kil ku staba dianti di se uju’, di kuma Daniel seduba “sin difeitu na kurpu, bonitu”, tambi i bin di un familia importanti. (1 Sam 16:7) Pa kila, Babilonius trenal pa i pudi sirbi na palasiu. — Dan 1:3, 4, 6.

2. Kuma ku Jeova ta ojaba Daniel? (Ezekiel 14:14)

2 Jeova amaba Daniel, i ka pabia di kuma i bonitu o pabia di tarbaju ki ta fasiba na palasiu, ma i pabia es joven disidi sedu fiel pa Jeova. Na bardadi, talves Daniel teneba serka di 20 anu kontra Jeova fala ben del juntu ku Noe ku Jo, ku sirbiba Deus ku fidelidadi pa manga di anus. (Kum 5:32; 6:9, 10; Jo 42:16, 17; lei Ezekiel 14:14.) Tambi Jeova kontinua ama Daniel duranti tudu tempu ki vivi. — Dan 10:11, 19.

3. Ke ku no na bin fala del nes studu?

3 Nes studu, no na bin jubi dus manera di sedu di Daniel ku pul pa i tene balur pa Jeova. Purmeru, no na fala di kada un des manera di sedu i no na jubi na kal mumentus ki mostra elis. Dipus, no na oja ke ku juda Daniel mostra es maneras di sedu. Pa fin, no na bin jubi kuma ku no pudi kopial. Es artigu skirvidu pa jovens, ma mesmu asin, anos tudu no pudi aprindi di isemplu di Daniel.

KOPIA KORAẐEN DI DANIEL

4. Kuma ku Daniel mostra koraẑen? Bu pudi da un isemplu.

4 Jintis koraẑosu pudi tene medu, ma e ka ta disa pa kila tuji elis fasi ke ki sertu. Daniel seduba un joven koraẑosu dimas. No jubi dus mumentus nunde ki mostra koraẑen. Talves purmeru bias ki mostra koraẑen i serka di dus anu dipus ku Babilonius kaba ku Jerusalen. Rei Nabukodonosor di Babilonia teneba un suñu meduñu di un statua garandi. I fala kuma i na mata tudu omis jiru, nkluindu Daniel, se ka kontal ke ki suña ku si signifikadu. (Dan 2:3-5) Daniel dibi di aẑi rapidu, si i ka sin, manga di jintis pudi muri. “Daniel yentra, i pidi pa rei dal tempu pa i pudi splika suñu.” (Dan 2:16) Es ta mostra di kuma Daniel teneba koraẑen ku fe. Biblia ka fala di kuma, Daniel cigaba ja di splika suñus antis. I pidi si kumpañeris ku tene nomis Babiloniu, ku sedu, Sadraki, Mesaki ku Abdenegu “pa e pidi Deus di seu pa i ten pena delis, i mostra ki sigridu”. (Dan 2:18) Jeova ruspundi es orasons. Ku ajuda di Deus, Daniel splika suñu di Nabukodonosor. Daniel ku si kumpañeris ka muri.

5. Kal utru kusa ku testa koraẑen di Daniel?

5 Puku tempu dipus ku Daniel splika suñu di statua garandi, si koraẑen testadu mas. Nabukodonosor tene mas utru suñu meduñu. Es suñu i aserka di un arvuri garandi. Ku koraẑen, Daniel konta rei signifikadu di si suñu. Te mesmu i konta rei di kuma i na dudu, tambi i ka na sedu rei pa algun tempu. (Dan 4:25) Rei pudiba oja Daniel suma si inimigu i manda matal. Ma Daniel mostra koraẑen, i kontal signifikadu di suñu.

6. Ke talves ku juda Daniel pa i sedu koraẑosu?

6 Ke talves ku juda Daniel pa i sedu koraẑosu duranti tudu si vida? No pudi tene sertesa di kuma, pape ku mame di Daniel sedu un bon isemplu pa rel ocalba pikininu. Na bardadi e obdisi instrusons ku Jeova da pa papes israelitas, i e nsina lei di Deus pa se fiju. (Lei 6:6-9) Daniel kunsiba des mandamentu ku manga di kusas ku Lei fala. Pur isemplu i sibi ke ku un israelita pudi kume i ke ki ka pudi kume. b (Sir 11:4-8; Dan 1:8, 11-13) Daniel kunsi tambi storia di povu di Deus. I sibi ke ku ta kontisi ora ke ka obdisi Jeova. (Dan 9:10, 11) Duranti tudu si vida, Daniel teneba konfiansa di kuma, Jeova ku si anjus puderosu na apoial. — Dan 2:19-24; 10:12, 18, 19.

Studa, ora i tene konfiansa na Jeova pui Daniel pa i tene koraẑen. (Jubi paragrafu 7)

7. Kal utru kusa ku juda Daniel pa i tene koraẑen? (Jubi tambi diseñu.)

7 Daniel studaba ke ku profetas di Deus skirbi. Entri elis i sta profesias di Jeremias. Atraves di si studu, Daniel kaba pa ntindi di kuma, ki anus tudu ku Judeus sedu katibu na Babilonia pertu kaba. (Dan 9:2) Daniel oja profesias di Biblia kumpri, i kila aumenta si konfiansa na Jeova. I kilis ku konfia ciu na Deus pudi sedu jintis koraẑosu. (Komparal ku Romanus 8:31, 32, 37-39.) Mas importanti, Daniel ta ora sempri pa si Pape ku sta na seu. (Dan 6:10) I konfesa si pekadus pa Jeova, i kontal ke ki sinti. Tambi Daniel pidil pa i judal. (Dan 9:4, 5, 19) Suma anos tudu, Daniel ka padidu ku koraẑen. En ves di kila, i aprindi tene es manera di sedu atraves di studa, ora i tene konfiansa na Jeova.

8. Kuma ku no pudi tene koraẑen?

8 Ke ku no pirsisa di fasi pa tene koraẑen? No papes pudi nkoraẑanu pa no sedu koraẑosu, ma e ka pudi punu pa no sedu koraẑosu suma elis. Tene koraẑen i suma aprindi fasi nobu kusa. Un di manera pa bu pudi fasi kusa diritu, i ora ku bu sta na jubi diritu ke ku pursor sta na fasi i kopia si isemplu. Di mesmu manera, no ta aprindi sedu koraẑosu, ora ku no na jubi diritu kuma ku utrus sta na mostra es manera di sedu i kopia se isemplu. Ke ku no aprindi di isemplu di Daniel? Suma Daniel, no pirsisa di kunsi diritu Palabra di Deus. No dibi di tene un amisadi forti ku Jeova, ora ku no na papia kel sempri i kontal tudu ke ku no na sinti. Tambi no pirsisa di konfia na Jeova, sta konvensidu di kuma i na judanu. Dipus, ora ku no fe testadu no na sedu koraẑosu.

9. Ke ku no ngaña si no sedu koraẑosu?

9 No na ngaña ciu si no sedu koraẑosu. No jubi isemplu di Ben. I ta baiba un skola na Almaña nunde ku tudu ta fia na evoluson, i e ta pensa di kuma ke ku Biblia nsina aserka di kriason i ka bardadi. Un dia, Ben tene oportunidadi di firma dianti di turma i splika pabia ki fia di kuma, i Deus ku kumpu vida. Ku koraẑen i splika ke ki ta fia nel. Kal ki sedu rusultadu? Ben fala sin: “Ña pursor sukuta diritu, dipus i fasi kopias di informason ku N usa pa splika ke ki N fia nel. Dipus i da es kopias pa kada alunu na turma.” Kuma ku kolegas di turma di Ben reaẑi? Ben fala sin: “Manga delis sukuta ke ku N fala i e fala di kuma, e fika dimiradu ku mi.” Suma ku isemplu di Ben mostra, ora ku no sedu koraẑosu, manga di bias, utrus jintis ta rispitanu. No pudi tambi juda jintis ku tene bon korson pa e kunsi Jeova. Na bardadi, no tene bon motivus di tene koraẑen.

KOPIA FIDELIDADI DI DANIEL

10. Ke ki fidelidadi?

10 Na Biblia, palabra “fidelidadi” o “amor fiel,” ta rifiri amor forti, ku manga di bias, ta usadu pa fala di amor forti ku Deus ta tene pa si amigus. Es mesmu palabra ta usadu tambi pa fala di amor ku servus di Deus ta mostra pa n̈utru. (2 Sam 9:6, 7) Ku tempu, no fidelidadi pudi torna mas forti. No jubi kuma kes kontisi ku Daniel.

Jeova paga Daniel pa si fidelidadi, oca i manda un anju, i fica boka di lions. (Jubi paragrafu 11)

11. Kuma ku fidelidadi di Daniel testadu oca ki tene idadi? (Jubi diseñu ku sta na kapa.)

11 Fidelidadi di Daniel testadu duranti tudu si vida. Ma, un di testis mas garandi ku Daniel pasa i oca ki tene mas di 90 anu. Es bias, Babilonia konkistadu pa Medus ku Persas, i rei Dariu ku staba na manda. Jintis ku ta tarbajaba na palasiu ka gosta di Daniel, i e tene puku rispitu pa Deus ki ta adora. Pa kila, e fasi planu pa mata Daniel. E pui pa rei sina un lei pa jubi si Daniel na sedu fiel pa Deus o pa rei. Tudu ke ku Daniel dibi di fasi pa mostra si fidelidadi pa rei i fasi suma ku utrus na fasi, pa i para ora Jeova duranti 30 dia. Daniel nega sedu infiel pa Jeova. Pabia di kila, i fercadu na koba di lions. Ma Jeova paga Daniel pa si fidelidadi, i libral di boka di lions. (Dan 6:12-15, 20-22) Kuma ku no pudi kontinua sedu fiel pa Jeova suma Daniel?

12. Kuma ku Daniel kontinua mostra si fidelidadi pa Jeova?

12 Suma ku no oja na kumsada, pa sedu fiel pa Jeova no pirsisa di tene amor forti pa rel. Daniel kontinua fiel pa Jeova, pabia di si amor forti ki tene pa si Pape ku sta na seu. Sin duvida, Daniel mostra es tipu di amor pabia i ta pensa na maneras di sedu di Jeova i kuma ku Jeova ta mostra elis. (Dan 9:4) Tambi Daniel ta pensa fundu na tudu bon kusas ku Jeova fasi pa rel i pa si povu, i ta da balur pa kila. — Dan 2:20-23; 9:15, 16.

Suma Daniel, bu pudi kontinua mostra fidelidadi pa Jeova, ora ku bu kontinua amal ku tudu korson. (Jubi paragrafu 13)

13. (a) Kal testis di fidelidadi ku no jovens ta pasa? Bu pudi da un isemplu.( Jubi tambi foto) (b) Suma ki mostradu na video, kuma ku bu pudi ruspundi ora ku utrus puntau si Tustumuñas di Jeova ta apoia kilis ku disidi sedu omoseksual?

13 Suma Daniel, no jovens sta rodiadu pa jintis ku ka rispita Jeova i ku ke ku Jeova fala i sertu o eradu. Talves es jintis ka gosta di tudu kilis ku fala di kuma e ama Deus. Te mesmu utrus ta tenta buli no jovens pa e disa di sedu fiel pa Jeova. Pur isemplu, nota ke ku kontisi ku un joven comadu Gabriel c ku mora na Australia. I pasaba un situason difisil kontra i na studa na liseu. Pursor punta alunus na turma ke ke na fasiba, si se amigu fala elis di kuma i sedu omoseksual. Pursor fala pa tudu kilis ku na apoia un amigu ku ta leba es tipu di vida, pa e firma na un ladu di sala i tudu kilis ku ka na apoial pa e firma na utru ladu. Gabriel fala sin: “Tudu jintis na turma pensaba di kuma ami ku utru Tustumuña di Jeova no na firma na ladu di kilis ku na apoia es tipu di vida.” Ma, ke ku kontisi dipus, sedu un testi garandi pa Gabriel. I fala sin: “Duranti tudu ki tempu di aulas ku sobra, utrus kolegas di turma, te mesmu pursor kobanu i gozanu. N fasi ña minjor pa difindi ña fe ku kalma i na bon manera, ma nin e ka sukutan.” Kuma ku Gabriel sinti kes testi di fidelidadi? I fala sin: “N ka gosta pa manera ke koban, ma N kontenti dimas manera ku N konsigi difindi ña fe, sin disa di sedu fiel.” d

14. Kal ki un di maneras ku no pudi kontinua mostra no fidelidadi pa Jeova?

14 No pudi kontinua mostra no fidelidadi pa Jeova, si no tene un amor forti pa Jeova suma Daniel. No pudi tene es tipu di amor, ora ku no aprindi aserka di maneras di sedu di Jeova. Pur isemplu, no pudi studa kusas ki kumpu. (Rom 1:20) Si bu misti aumenta bu amor ku rispitu pa Jeova, bu pudi lei artigus kurtu ku sta na parti “Será Que Houve Um Projeto? o jubi videos. Bu pudi tambi lei broŝuras Será Que a Vida Teve Um Criador? ku A Origem da Vida – Cinco Perguntas Que Merecem Resposta. Nota ke ku un irma joven di Dinamarka comadu Ester fala aserka des publikasons: “I tene splikasons interesanti. Broŝuras ka ta kontau ke ku bu dibi di fia nel. I ta mostrau so provas i disau toma disison.” Ben, ku faladuba ja del na kumsada, fala sin: “Es publikasons ta torna no fe mas forti. I dan prova di kuma i Deus ku kumpu vida.” Ora ku bu studa es publikasons, talves bu na konkorda kes palabras ku Biblia fala: “O Siñor no Deus! Bu mersi risibi gloria ku rispitu ku puder, pabia i abo ku kumpu tudu kusa.” — Apok 4:11. e

15. Kal ki utru manera ku no pudi tene amisadi forti ku Jeova?

15 Utru manera di tene amisadi forti ku Jeova i ora ku no na studa vida di si Fiju, Jesus. I es ku un irma joven comadu Samira, ku mora na Almaña fasi. I fala sin: “N pasa kunsi Jeova minjor atraves di Jesus.” Ocalba pikininu, Samira ojaba di kuma i difisil ntindi kuma ku Jeova pudi sedu si amigu i amal. Ma i pudiba ntindi Jesus. Tambi i fala sin: “N gosta di Jesus pabia i sedu amigavel tambi i gosta di mininus.” Mas i aprindi aserka di Jesus, mas i tene amisadi forti ku Jeova. Pabia? I fala sin: “Ntindi puku-puku di kuma, Jesus kopia si Pape di manera perfeitu. E parsi ciu ku n̈utru. N nota di kuma es i un di motivus ku pui Jeova manda Jesus pa Tera, pa pekaduris pudi kunsi Jeova diritu.” (Jon 14:9) Si bu misti aumenta bu amisadi ku Jeova, pabia ku bu ka na toma tempu pa aprindi tudu ku bu pudi aserka di Jesus? Si bu fasi kila, bu amor ku bu fidelidadi pa Jeova na aumenta.

16. Kal benefisiu ku no na tene si no sedu fiel? (Salmu 18:25; Mikeias 6:8)

16 Kilis ku sedu fiel, manga di bias, e ta tene amisadi forti ku utrus, i se amisadi ta fika pa sempri. (Rut 1:14-17) Tambi si no sedu fiel pa Jeova, no pudi sinti kalmu i tene kontentamentu. Pabia? Pabia Jeova purmiti sedu fiel pa kilis ku sedu fiel pa rel. (Lei Salmu 18:25; 37:28.) Pensa so nes. No Kriadur ku ten tudu puder sta pruntu pa tene amisadi forti ku nos! Tambi ora ku no tene es amisadi forti ku Jeova, nin un purblema, nin inimigu, te mesmu mortu ka pudi dana es amisadi. (Dan 12:13; Luk 20:37, 38; Rom 8:38, 39) I importanti dimas pa no kopia Daniel i kontinua fiel pa Jeova!

KONTINUA KOPIA ISEMPLU DI DANIEL

17-18. Ke mas ku no pudi aprindi di Daniel?

17 Nes studu, no papia di dus maneras di sedu di Daniel. Ma, no tene inda manga di kusas pa aprindi aserka del. Pur isemplu, Jeova da Daniel manga di visons ku suñus. I dal tambi kapasidadi di splika suñus. Manga des profesias sta ja na kumpri. Utrus fala di kusas ku na kontisi na futuru, ku na feta tudu jintis na Tera.

18 Na studu ku na bin, no na jubi dus profesias ku Daniel fala del. Ntindi es pudi judanu, anos tudu, jovens ku kilis di idadi, pa toma bon disisons desdi gosi. Es profesias pudi tambi aumenta no koraẑen ku no fidelidadi. Asin no na sta purparadu pa nfrenta testis ku no na bin tene na futuru.

KANTIKU 119 Temos de Ter Fé

a Servus di Jeova ku sedu jovens ta pasa pa situasons ku ta testa se koraẑen ku se fidelidadi pa Jeova. Se kolegas di turma ta goza elis pabia e fia di kuma Deus ku kumpu tudu kusas. O se kolegas pudi pui elis sinti suma se tulu, pabia e sta na sirbi Deus i sigi si normas. Ma suma kes studu na bin mostra, kilis ku kopia profeta Daniel i ku sirbi Jeova ku koraẑen i ku fidelidadi, na bardadi, e sedu jintis jiru.

b Talves Daniel tene tris motivus ku pul pa i oja di kuma kumida di Babilonia ka sedu puru: (1) Karni pudi bin di limarias ku Lei tuji pa kume. (Lei 14:7, 8) (2) Karni pudi ka tiradu sangi diritu. (Sir 17:10-12) (3) Manga di bias pagons ta mataba limarias purmeru pa se deusis. E ta ojaba di kuma kume es karni fasi parti di adorason des deusis. — Komparal ku Sirmonias 7:15 ku 1 Koríntius 10:18, 21, 22.

c Alguns nomi mudadu.

d Jubi video Sigi Normas di Deus Ta Tisi Pas na jw.org.

e Pa aumenta bu amor pa Jeova, bu pudi studa tambi livru Achegue-se a Jeová ku pudi judau kunsi minjor maneras di sedu di Jeova.