Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 32

KANTIKU 44 Oração de Um Servo Aflito

Jeova misti pa tudu jintis ripindi

Jeova misti pa tudu jintis ripindi

‘Jeova ka misti pa ningin pirdi, ma pa tudu pudi ripindi.’2 PED 3:9.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi ke ku signifika ripindi, pabia ki pirsis i kuma ku Jeova ta juda tudu jintis pa e ripindi.

1. Ke ku un algin ku ripindi ta fasi?

 ORA ku no fasi un kusa di mal, i bon pa no ripindi. Biblia mostra di kuma, un algin ku ripindi ta sinti mal pa ke ki fasi, i ta para komporta di ki manera, dipus i ta sta disididu pa ka ripiti ki mal. — Mat 3:8; At 3:19; 2 Ped 3:9.

2. Pabia ku anos tudu no pirsisa di sibi ke ki ripindimentu? (Neemias 8:​9-11)

2 Tudu pekaduris pirsisa di sibi ke ku signifika ripindimentu. Pabia di ke? Pabia anos tudu no ta peka kada dia. Suma no sedu fijus di Adon ku Eva, anos tudu no yarda pekadu ku mortu. (Rom 3:23; 5:12) Anos tudu no ta fasi pekadu i no pirsisa di ripindi. Te mesmu omis ku tene fe garandi, suma apostolu Paulu, ta lutaba pa ka fasi pekadu. (Rom 7:​21-24) Sera ki i signifika di kuma, no dibi di fika tristi tudu tempu pabia di no pekadu? Nau, Jeova ta purda, i misti pa no sedu filis. No jubi isemplu di judeus na tempu di Neemias. (Lei Neemias 8:​9-11.) Jeova ka mistiba pa e fika tristi dimas pa pekadu ke fasiba na pasadu. Ma, i mistiba pa e adoral ku kontentamentu. Jeova sibi di kuma ora ku no ripindi, no ta sedu filis. E ku manda i ta nsinanu aserka di ripindimentu. Si no ripindi di no pekadus, no pudi tene konfiansa di kuma no Pape ku ta sinti pena na purdanu.

3. Ke ku no na fala del nes studu?

3 Nes studu, no na aprindi mas aserka di ripindimentu. No na fala di tris kusas. Purmeru, no na aprindi ke ku Jeova nsina israelitas aserka di ripindimentu. Dipus, no na oja kuma ku Jeova ta juda jintis pa e ripindi. Pa fin, no na oja ke ku Jesus Kristu nsina si sigiduris aserka di ripindimentu.

KE KU JEOVA NSINA ISRAELITAS ASERKA DI RIPINDIMENTU

4. Ke ku Jeova nsina nason di Israel aserka di ripindimentu?

4 Oca Jeova da israelitas leis, israelitas purmitiba di kuma e na obdisi elis. Jeova fala sin aserka di si leis: “E mandamentu ku N na dau aos i ka kansadu dimas pa bo, nin i ka sta lunju di bo.” (Lei 30:​11, 16) Ma, si e ka obdisi si leis, pur isemplu, si e disidi adora utru deusis, Jeova na tira si benson i e na sufri. Ma, kila ka signifika di kuma Jeova na bandona elis di un bias. E pudiba ‘konverti pa Jeova se Deus i obdisi si palabra.’ (Lei 30:​1-3, 17-20) Kila signifika di kuma, e pudiba ripindi. Si e fasi kila, Jeova na pertusi delis i torna bensua elis mas.

5. Kuma ku Jeova mostra di kuma i ka disisti di si povu? (2 Reis 17:​13, 14)

5 Povu ku Jeova kuji rebela kontra el manga di bias. E adora utru deusis, tambi e fasi utru kusas mau dimas. E sufri pabia di kila. Ma Jeova kontinua juda si povu pa e sirbil mas. I manda si profetas manga di bias pa e avisa si povu pa e ripindi i riba pa rel. — Lei 2 Reis 17:​13, 14.

6. Kuma ku Jeova usa si profetas pa nsina si povu importansia di ripindimentu? (Jubi tambi diseñu.)

6 Jeova manda profetas manga di bias pa avisa si povu i kuriẑi elis. Pur isemplu, Jeova manda Jeremias pa i fala elis asin: ‘O Israel infiel, riba; N ka na pui ña raiba kai riba di bo, pabia N ta sinti pena; N ka na guarda ña raiba pa sempri. I son pa bu rapara bu pekadu, bu seta kuma bu peka kontra SIÑOR.’ (Jer 3:​12, 13) Jeova manda Joel pa i fala povu asin: “Bo riba pa mi ku tudu bo korson”. (Joel 2:​12, 13) I manda Isaias pa i fala asin: “Bo laba pa bo pudi fika limpu. Ki kusas mau ku bo na fasi, bo tira elis ña dianti. Bo para fasi mal”. (Isa 1:​16-19) Atraves di Ezekiel, Jeova punta: “Nta mortu di omi mau ta tisin kontentamentu? . . . Kusa ku N misti i pa i konverti di si kamiñu, pa i bibu. N ka ta kontenti ku mortu di ningin. . . . Bo konverti pa bo bibu.” (Eze 18:​23, 32) Jeova ta kontenti dimas ora ku jintis ripindi di se pekadus, pabia i misti pa e vivi pa sempri! Pa kila, Jeova ka ta sinta so i na pera pa un algin ku fasi pekadu muda, antis di kumsa judal. No jubi utru isemplus di kila.

Ora ku povu di Jeova ka obdisil, manga di bias i ta manda profetas pa nkoraẑa elis pa e ripindi. (Jubi paragrafu 6 ku 7)


7. Ke ku Jeova nsina si povu ku storia di profeta Oseias ku si minjer?

7 Nota kuma ku Jeova nsina si povu, atraves di profeta Oseias ku si minjer Gomer. Dipus ki kai cai, i disa Oseias i bai ku utru omi. Ke ku Jeova fasi? Jeova ku sibi ke ku sta na korson di un algin, fala Oseias asin: ‘Bai utru bias, bu mostra amor pa bu minjer, ku utru algin kiri, i dita ku el. Amal suma ku SIÑOR ama fijus di Israel, kontudu e disvia, e bai pa utru deusis.’ (Ose 3:1; Dit 16:2) Nota di kuma minjer di Oseias staba inda na fasi pekadu gravi. Ma, Jeova fala Oseias pa i bai buskal i purdal. a Di mesmu manera, Jeova ka disisti di si povu ku ka ta obi. Mesmu pa manera ke kontinua fasi mau kusas, i kontinua ama elis. Tambi i kontinua manda si profetas pa i juda elis ripindi i fasi mudansas na se vida. Sera ki es isemplu ta mostra di kuma Jeova, ku ta jubi korson, na tenta juda un algin ku kontinua fasi pekadu gravi pa i ripindi? (Dit 17:3) No na oja resposta.

KUMA KU JEOVA TA JUDA JINTIS PA E RIPINDI

8. Ke ku Jeova fasi pa juda Kain ripindi? (Kumsada 4:​3-7) (Jubi tambi diseñu.)

8 Kain seduba purmeru fiju di Adon ku Eva. I yarda pekadu di si papes. Alen di kila, Biblia fala sin aserka del: “I ta fasi kusas mau”. (1 Jon 3:12) Talves kila ku pui Jeova “ka risibi Kain nin si oferta” oca ki leba un sakrifisiu. En ves di muda si komportamentu, “Kain paña raiba, tok si rostu muda.” Ke ku Jeova fasi dipus? I papia ku Kain. (Lei Kumsada 4:​3-7.) Nota di kuma Jeova papia ku Kain ku bondadi, i falal di kuma i na bensual si i fasi ke ki bon. Jeova avisa tambi Kain di kuma, si raiba pudi lebal na fasi mal. Infilismenti, Kain ka seta sukuta. I ka disa pa Jeova judal ripindi. Suma Kain ka sukuta Deus, sera ki Jeova disidi di kuma i ka na tenta juda mas ningin pa i ripindi? Nau!

Jeova papia ku Kain ku bondadi, i falal di kuma i na bensual, si i fasi ke ki bon. (Jubi paragrafu 8)


9. Kuma ku Jeova juda Davi pa i ripindi?

9 Jeova ama rei Davi ciu. Te mesmu i coma Davi di “omi ku sedu suma ku ña korson misti”. (At 13:22) Ma Davi fasiba pekadus gravi, suma kai cai i mata algin. Di akordu ku Lei di Moisés, Davi mersiba muri. (Sir 20:10; Num 35:31) Ma, Jeova mistiba juda Davi pa i ripindi. b I manda profeta Natan pa i bai jubil, mesmu manera ku Davi ka mostra nin un sinal di kuma i ripindi. Natan usa un komparason pa pudi toka korson di Davi. Davi nota di kuma i pui pa Jeova fika tristi dimas, pa kila, i ripindi. (2 Sam 12:​1-14) I skirbi un Salmu ku mostra manera ki fika tristi pa ke ki fasi. (Sal 51, kabesaliu) Es Salmu nkoraẑa manga di jintis ku fasi pekadu, i ta leba elis pa e ripindi. Sera ki bu ka kontenti pa manera ku Jeova ama Davi i judal pa i ripindi?

10. Kuma ku bu ta sinti di sibi di kuma, Jeova sedu pasienti ku nos, tambi i ta purdanu?

10 Jeova odia tudu tipu di pekadu. (Sal 5:​4, 5) Ma Jeova amanu i ora ku no fasi pekadu, i ta misti judanu. Sempri i ta tenta juda te mesmu kilis ku ta fasi pekadus gravi dimas pa e ripindi i pertusi del. I ta konsolanu dimas di sibi kuma, Jeova misti purdanu! Ora ku no pensa na pasensa ku purdon di Jeova, no ta sta disididu pa kontinua fiel pa rel i ripindi rapidu, ora ku no fasi pekadu. Gosi no na aprindi ke ku Jesus nsina si disipulus aserka di ripindimentu.

KE KU JESUS KRISTU NSINA SI SIGIDURIS ASERKA DI RIPINDIMENTU

11-12. Kal komparason ku Jesus usa pa nsinanu di kuma Jeova sta pruntu pa purdanu? (Jubi diseñu.)

11 Oca tempu ciga pa Mesias bin pa Tera, Jeova manda Jon Batista pa i prega si povu i pa fala elis pa e ripindi. Oca Jesus kumsa si pregason, i nsina tambi jintis aserka di importansia di ripindimentu. — Mat 3:​1, 2; 4:17.

12 Oca Jesus staba na Tera i nsina jintis di kuma, si Pape sta pruntu pa purdanu ora ku no fasi pekadu. Jesus nsina es lison importanti oca i konta storia aserka di fiju ku pirdi. Ki joven disidi sai di kasa i leba un vida susu. Ma, dipus di algun tempu, “i kumsa na kuda; sintidu rabida ku el”, i riba kasa. Kuma ku si pape reaẑi? Jesus fala di kuma, oca ku fiju “staba inda lunju, si pape ojal, i sinti garandi pena del, i kuri, i barsal, i dal beẑu.” Fiju punta si kontra i pudi sedu tarbajadur na kasa di si pape. Ma pape comal di “ña fiju”, i ribantal na kasa. Pape fala sin: “I pirdiba, i ojadu.” (Luk 15:​11-32) Oca Jesus staba na vivi na seu, ku sertesa i oja manga di bias kuma ku si Pape ta sinti pena i sta pruntu pa purda kilis ku ripindi. Es storia ku Jesus konta ta konsolanu, tambi i ta mostra kuma ku no Pape Jeova ta sinti pena i purdanu!

Na komparason ku Jesus fasi di fiju ku pirdi, pape kuri pa barsa si fiju ku ka obdisil i ku riba kasa.( Jubi paragrafu 11 ku 12)


13-14. Ke ku apostolu Pedru aprindi aserka di ripindimentu i ke ki nsina utrus aserka del? (Jubi tambi diseñu.)

13 Apostolu Pedru aprindi lisons importanti ku Jesus nsina, aserka di kuma ku Jeova ta purda kilis ku ripindi. Pedru fasiba manga di erus, ma Jesus staba pruntu pa purdal. Pur isemplu, dipus ku Pedru nega di kuma i kunsi si Siñor tris bias, i fikaba mal dimas pa ke ki fasi. (Mat 26:​34, 35, 69-75) Ma, dipus ku Jesus lantandadu di mortu, i parsi pa Pedru oca ki staba el so. (Luk 24:​33, 34; 1 Kor 15:​3-5) Na ki mumentu, Jesus sibiba di kuma Pedru ripindi, tambi i mistiba dal garantia di kuma i purdal. — Jubi Markus 16:7 ku nota di studu e a Pedro.”

14 Pedru ntindi kuma ku un algin ta sinti ora ki ripindi i purdadu. Pa kila, i pudi nsina utrus aserka des. Puku tempu dipus di festa di Pentekostis, Pedru fasi un diskursu pa un grupu di Judeus, nunde ki fala elis di kuma e mata Mesias. Ma, i fala elis asin ku amor: “Bo ripindi, bo konverti, pa bo pekadu limpadu, pa Siñor da bos tempu di arnobason”. (At 3:​14, 15, 17, 19) Asin, Pedru mostra di kuma ripindimentu ta leba algin ku fasi pekadu pa i konverti, ku sedu, muda si mau manera di pensa, para fasi mal i kumsa fasi ke ku ta kontenta Jeova. Apostolu Pedru mostra tambi di kuma Jeova na purda se pekadus di manera kompletu. I suma si paga se pekadus tudu. Manga di anus dipus, Pedru da kristons es garantia: ‘Jeova pasenseru nan ku bos; i ka misti pa ningin pirdi, ma pa tudu pudi ripindi.’ (2 Ped 3:9) I ta konsolanu sibi di kuma, Jeova ta purdanu di manera kompletu ora ku no ripindi di no pekadus, mesmu si e sedu gravi dimas!

Jesus sibiba di kuma Pedru ripindi, tambi i mistiba dal garantia di kuma i purdal. (Jubi paragrafu 13 ku 14)


15-16. (a) Ke ku apostolu Paulu aprindi aserka di purdon? (1 Timótiu 1:​12-15) (b) Ke ku no na bin fala del na studu ku na bin?

15 Saulu di Tarsu fasi manga di mau kusas. I pirsigi risu sigiduris di Kristu. Talves maioria di kristons pensaba di kuma i ka na ciga di muda. Ma, Jesus sibiba di kuma Saulu pudi muda i ripindi. El ku si Pape e oja bon maneras di sedu ku Saulu teneba. Jesus fala sin: “E omi li i un servu ku N kuji”. (At 9:15) Te mesmu Jesus usa milagri pa pui Saulu ripindi. (At 7:58–8:3; 9:​1-9, 17-20) Dipus di i torna kriston, Saulu, mas tardi bin kunsidu suma apostolu Paulu. Manga di bias, i gardisi pa manera ku Jeova ku Jesus mostral bondadi i purdal. (Lei 1 Timótiu 1:​12-15.) Paulu fala sin: “Bondadi di Deus i pa lebau pa ripindimentu”. — Rom 2:4.

16 Un bias, Paulu obi di kuma kongregason di Korintu disa un omi ku ta fasiba pekadu seksual kontinua na kongregason. Ke ku Paulu fala elis pa e fasi? Pa ke ki fala, no pudi aprindi di kuma ku Jeova ta mostra amor, ora ki na disiplina si servus i kuma ki ta purda elis ora ke ripindi. Tambi no na oja kuma ku no pudi kopial. Na studu ku na bin, no na fala di ke ku kontisi na kongregason di Korintu.

KANTIKU 33 Lança Sobre Deus o Teu Fardo

a Es i un situason ku ka kustuma ojadu. Aos, Jeova ka ta iziẑi pa un algin ku si parseru kai cai, kontinua kasa ku el. Ku amor, Jeova orienta si Fiju pa i splika di kuma un omi o minjer pudi kaba kasamenti ku si parseru ku kai cai, si i disidi fasil. — Mat 5:32; 19:9.

b Jubi artigu “O que o perdão de Jeová significa para você?” na Sintinela di 15 di Novembru di 2012, paẑina 21 te 23, paragrafu 3 te 10.