Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 6

Ke ku Biblia kontanu aserka di si Dunu

Ke ku Biblia kontanu aserka di si Dunu

“Skirbi na libru tudu palabras ku N falau.” — JER 30:2.

KANTIKU 96 O Livro de Deus É Um Tesouro

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Pabia ku bu na gardisi pa Biblia?

 NO NA gardisi ciu Jeova Deus pa Biblia! Na Biblia, i ta judanu sibi ke ku no dibi fasi ora ku no tene purblemas. Tambi i ta danu un speransa bonitu pa futuru. Mas importanti, Jeova usa Biblia pa kontanu manga di si maneras di sedu. Ora ku no medita na si bon maneras di sedu, no ta sinti tokadu i no ta misti sedu si amigu intimu. — Sal 25:14.

2. Kal diferenti maneras ku Jeova konta pekaduris kin ki sedu?

2 Jeova misti pa jintis kunsil. Na pasadu, i konta jintis kin ki sedu atraves di suñus, visons, te mesmu atraves di anjus. (Num 12:6; At 10:3, 4) No ka na konsigiba studa es suñus, visons o mensaẑens di anjus se ka skirbiduba. Pa kila, Jeova pui pa omis “skirbi na libru” ke ki misti pa no sibi. (Jer 30:2) Suma “kamiñu di Deus i pirfitu”, no pudi tene sertesa di kuma si manera di kumunika ku nos i minjor, tambi i na judanu. — Sal 18:30.

3. Ke ku Jeova fasi pa Biblia ka kabadu ku el? (Isaias 40:8)

3 Lei Isaias 40:8. Palabra di Deus da bon orientason pa omis ku minjeris ku sedu fiel pa manga di anus. Kuma ku kila sedu pusivel? Es i un bon purgunta, pabia Biblia skirbiduba manga di tempu atras ku materialis ku bin dana ku tempu. Pa kila, aos no ka tene nin dukumentu oriẑinal. Ma Jeova fasi tudu pa kopias di testu sagradu fasidu. Kopiaduris seduba imperfeitu, ma e kuidaba ciu. Pur isemplu, un piskisadur fala sin aserka di Skrituras Ebraiku: “No tene sertesa di kuma i ka ten utru livru antigu ku kopiadu di un manera izatu.” Pa kila, mesmu manera ku Biblia skirbidu manga di tempu ku materialis ku ta lestu di dana i kopiadu pa jintis imperfeitu, no pudi tene sertesa di kuma palabras ku no ta lei na Biblia aos ta transmiti pensamentu di si Dunu, ku sedu, Jeova.

4. Ke ku no na fala del nes studu?

4 Jeova i Dunu di “tudu bon pursenti ku tudu kusa diritu ku no patidu”. (Tiagu 1:17) Biblia i un di minjoris prenda ku Jeova danu ja. Ora ku algin danu un prenda, kila ta mostra di kuma i kunsinu, tambi i sibi ke ku no pirsisa del. I mesmu ku kin ku danu Biblia. Ora ku no na studa es prenda ki danu, no ta aprindi ciu aserka di Jeova. No ta sibi kuma i kunsinu, tambi i sibi ke ku no pirsisa del. Nes studu no na fala di kuma ku Biblia ta mostra tris maneras di sedu di Jeova: Si jiresa, si justisa ku si amor. Purmeru, no jubi kuma ku Biblia ta mostra di kuma Deus jiru.

BIBLIA TA MOSTRA JIRESA DI DEUS

5. Di kal manera ku Biblia ta mostra jiresa di Deus?

5 Jeova sibi di kuma no pirsisa di si konsiju ku tene jiresa. Si prenda, ku sedu Biblia, tene manga di jiresa. Konsijus di Biblia tene bon rusultadu na jintis. Biblia ta muda vida di jintis. Oca Moisés skirbi purmeru livrus di Biblia, i fala sin pa israelitas ku sedu povu di Deus: “E nsinamentu i ka sedu son palabra pa bos, ma el ki bo vida.” (Lei 32:47) Kilis ku obdisi Skrituras pudi sai ben na vida i tene filisidadi. (Sal 1:2, 3) Mesmu manera ku Palabra di Deus skirbidu manga di tempu atras, i kontinua inda tene puder di minjoria vida di jintis. Pur isemplu, na jw.org, na serie di artigus “Biblia ta muda vida di jintis”, bu na oja manga di isemplus di ke ku na bardadi kontisi na vida di jintis, ku mostra di kuma Biblia tene puder di ‘tarbaja na kilis ku fia nel.’ — 1 Tes 2:13.

6. Pabia ku no pudi fala di kuma Biblia i diferenti di utrus livrus?

6 I ka ten utru livru ku pudi komparadu ku Palabra di Deus. Pabia ki sedu sin? Pabia Jeova Deus ki Dunu di ki livru, i tene tudu puder, i ka ta muri, i mas jiru di ki kualker algin. Manga di utrus livrus kontinua leidu dipus ku se dunu muri. Manga di bias, konsijus di ki livrus ka ta bali dipus. Ma, prinsipius di Biblia ku tene jiresa, bali pa tudu tempu. Es prinsipius juda jintis ku vivi na diferenti tempu. Ora ku no lei es livru sagradu i medita na ke ku no lei, si Dunu ta usa si spiritu santu ku tene puder pa judanu oja kuma ku no pudi aplika konsijus di Biblia na no vida. (Sal 119:27; Mal 3:16; Eb 4:12) Dunu di Biblia ku tene vida sta dispostu pa judau. Es dibi di punu pa no lei Biblia sempri!

Kuma ku Biblia uni povu di Jeova, tantu na pasadu suma na no tempu? (Jubi paragrafu 7 ku 8)

7. Kuma ku Biblia uni povu di Deus na pasadu?

7 I ten utru kusa ku ta mostra di kuma Biblia tene jiresa di Deus. I manera ku Biblia juda povu di Deus sedu unidu. Oca israelitas yentra na Tera di Purmesa, e mora na zonas diferenti. Alguns seduba piskaduris, utrus ta kria limarias, i utrus sedu labraduris. Israelitas ku sta na vivi na un zona, pudi ku fasilidadi para pensa na ben di utrus israelitas ku sta na vivi na utru partis di tera. Ma, Jeova fasi aranẑu pa israelitas junta na diferenti mumentus pa obi leitura ku splikason di si Palabra. (Lei 31:10-13; Ne 8:2, 8, 18) Imaẑina kuma ku un israelita fiel dibi di sinti oca i ciga Jerusalen i oja milyons di si kumpañeris ku bin di tudu parti di Israel! Asin, Jeova juda si povu kontinua sedu unidu. Mas tardi, kristons sedu omis ku minjeris ku ta papia manga di linguas. Alguns delis sedu jintis importanti i utrus sedu jintis simplis. Alguns sedu riku i utrus sedu koitadis. Ma, suma elis tudu e ama Skrituras, e seduba unidu na adora Deus di bardadi. Kilis ku sedu kristons pudi ntindi Palabra di Deus so ku ajuda di se kumpañeris di adorason, tambi ora ke junta ku elis na runion. — At 2:42; 8:30, 31.

8. Kuma ku Biblia uni povu di Jeova aos?

8 No Deus jiru kontinua nsina i uni si povu atraves di Biblia. I tene tudu bardadis aserka di Jeova ku no pirsisa di sibi. No ta sta sempri juntu na no runions di kongregason, asembleias ku kongresus pa obi leitura di Biblia, si splikason i papia del. Pa kila, Biblia i un kusa importanti dimas ku Jeova ta usa pa juda si povu “sirbil ku un mesmu sintidu.” — Sof 3:9.

9. Kal manera di sedu ku no pirsisa di tene pa pudi ntindi mensaẑen di Biblia? (Lukas 10:21)

9 Jubi utru prova ku ta mostra jiresa di Jeova. I fasi pa manga di partis di Biblia skirbidu di un manera ku so kilis ku sedu umildi ku pudi ntindil. (Lei Lukas 10:21.) Jintis na tudu ladu ta lei Biblia. Un piskisadur fala sin aserka di Biblia: “I ka sedu so un livru ku mas ta leidu, ma tambi i un livru ku mas ta leidu ku kuidadu di ki utrus livrus.” Ma so kilis ku sedu umildi ku pudi ntindi diritu i aplika ke ku Biblia fala. — 2 Kor 3:15, 16.   

10. Kal ki utru manera ku Biblia ta mostra jiresa di Jeova?

10 No ta aprindi jiresa di Jeova na Biblia di utru manera. Jeova ka ta usa Biblia so pa nsina tudu si povu, ma tambi pa nsina i anima kada un di nos. Ora ku no lei Palabra di Jeova, no pudi nota di kuma i ta interesa ku kada un di nos. (Isa 30:21) Ora ku bu tene un purblema, kantu bias ku bu ta bai pa Biblia i lei un versikulu ku parsi kuma i skirbidu pa bo? Biblia skirbidu pa milyons di jintis pudi ntindil. Kuma ki pudi tene es tipu di informason atualizadu ku na bardadi bu pirsisa del? Es pudi sedu pabia Dunu di Biblia, i Algin mas jiru ku ten. — 2 Tim 3:16, 17.

BIBLIA TA MOSTRA JUSTISA DI DEUS

11. Kuma ku Deus mostra di kuma i ka ta fasi skuju oca ku Biblia staba na skirbidu?

11 Justisa i utru manera di sedu di Jeova. (Lei 32:4) Justisa sta ligadu ku ka fasi skuju, i Jeova ka ta fasi skuju. (At 10:34, 35; Rom 2:11) No pudi nota di kuma i ka ta fasi skuju, na manera ku Biblia skirbidu na linguas ku manga di jintis ta papia na ki tempu. Na purmeru 39 livrus di Biblia ku skirbidu, maioria delis skirbidu na Ebraiku, ku seduba fasil pa povu di Deus ntindi na ki tempu. Ma, na purmeru sekulu di EK, gregu seduba lingua ku mas ta usadu. Pa kila, maioria di ultimu 27 livrus di Biblia skirbidu na ki lingua. Jeova ka disidi di kuma si Palabra dibi di skirbidu so na un lingua. Aos, kuas 8 bilyon di jintis na mundu ntidu ta papia manga di linguas. Kuma ku manga di jintis kunsi Jeova?

12. Di kal manera ku Daniel 12:4 kumpri na fin de tempu?

12 Atraves di profeta Daniel, Jeova purmiti di kuma na fin de tempu, “ntindimentu” di bardadi ku sta na Biblia na torna ciu. Manga di jintis na ntindi ki bardadi. (Lei Daniel 12:4.) Un kusa ku juda manga di jintis ntindi Biblia i di kuma, Biblia ku publikasons basiadu na Biblia traduzidu, publikadu i dadu pa manga di jintis. Biblia pasa sedu un livru ku mas traduzidu i dadu pa jintis na mundu ntidu. Tradusons di Biblia ku ta fasidu pa imprezas komersial, utrora e ta karu dimas. Te nes mumentu, povu di Jeova traduzi ja tudu Palabra di Deus o parti del, na mas di 240 lingua, i kualker algin pudi tene un Biblia sin paga nada. Suma rusultadu, jintis di tudu nasons sta na aprindi aserka di “Bon Noba di renu” antis di fin ciga. (Mat 24:14) No Deus di justisa misti da manga di jintis oportunidadi di kunsil ora ke na lei si Palabra. Kila i pabia i amanu ciu.

BIBLIA TA MOSTRA AMOR DI DEUS

13. Pabia ku no pudi fala kuma Biblia ta mostra amor di Jeova? (Jon 21:25)

13 Biblia judanu ntindi di kuma manera di sedu mas garandi di Jeova i amor. (1 Jon 4:8) Jubi ke ku Jeova pui na Biblia i ke ku i ka pui. I danu ke propi ku no pirsisa del pa pudi tene amisadi ku el, tene vida filis gosi i bin tene vida ku ka ta kaba. Ma, suma Jeova amanu, i ka danu manga di utrus informasons ku no ka pirsisa del pa pudi sirbil. — Lei Jon 21:25.

14. Di kal utru manera ku ke ku Biblia ta fala del ta mostra di kuma Deus amanu?

14 Jeova tambi ta mostra amor pa manera ki ta kumunika ku nos ku rispitu. Na Biblia, i ka danu un lista di regras kumpridu, nin kontanu ke ku no dibi di fasi o ke ku no ka na dibi di fasi na kada aria di no vida. En ves di kila, i ta usa storias di vida di jintis, profesias interesanti ku konsijus pratiku pa judanu toma bon disisons. Des manera, Palabra di Deus ta motivanu amal i obdisil di tudu no korson.

Pabia ku no dibi di medita na kuma ku Jeova lida ku si servus na pasadu? (Jubi paragrafu 15)

15. (a) Kuma ku Biblia ta mostra di kuma Jeova ta preokupa ku nos? (b) Na fotos ku diseñus, kal jintis ku faladu na Biblia ku bajudasiñu, ermon joven ku un irma di idadi sta na medita nel? (Kum 39:1, 10-12; 2 Re 5:1-3; Luk 2:25-38)

15 Biblia mostra di kuma Jeova ta preokupa ciu ku nos. Di kal manera? Si Palabra tene manga di storias ku ta mostra kuma ku pekaduris ta sinti. No pudi ntindi sentimentus di jintis ku faladu del na Biblia, pabia e sedu “suma nos”. (Tiagu 5:17) Mas importanti, ora ku no jubi kuma ku Jeova trata si povu ku sedu suma nos, no ta konsigi ntindi minjor di kuma Jeova “ta sinti garandi pena ku miserikordia.” — Tiagu 5:11.   

16. Ke ku no ta aprindi di Jeova ora ku no lei na Biblia aserka di jintis ku yara? (Isaias 55:7)

16 Biblia mostra amor di Jeova pa nos di utru manera. Biblia danu garantia di kuma no Deus ka na bandonanu ora ku no yara. Israelitas peka kontra Jeova manga di bias; ma mesmu asin, ora ke ripindi di bardadi, Deus ta purda elis. (Lei Isaias 55:7.) Kristons di purmeru sekulu sibi tambi di kuma Deus ama elis ciu. Spiritu santu orienta apostolu Paulu pa i fala si ermons na fe pa e ‘purda i anima’ un omi ku fasiba pekadu gravi, ma ku ripindi. (2 Kor 2:6, 7; 1 Kor 5:1-5) I interesanti di kuma Jeova ka ta nega si adoraduris so pabia e yara! En ves di kila, ku amor i ta juda elis, i kuriẑi elis, i kumbida elis pa e sedu mas si amigus. I purmiti fasi mesmu kusa aos pa tudu kilis ku fasi pekadu i ku ripindi. — Tiagu 4:8-10.

DA BALUR PA “BON PURSENTI” KU SEDU PALABRA DI DEUS

17. Pabia ku Biblia sedu un prenda ku ka ten kumpañer?

17 Jeova danu un prenda bonitu. Pabia ku si Palabra sedu un prenda ku ka ten kumpañer? Suma ku no aprindi, Biblia ta mostra jiresa, justisa ku amor di Deus. Es livru ta mostra di kuma Jeova misti pa no kunsil. I misti pa no sedu si amigu.

18. Kuma ku no pudi mostra di kuma no da balur pa “bon pursenti” di Jeova, ku sedu Biblia?

18 No ka misti diskisi di kuma Palabra di Deus i un “bon pursenti”. (Tiagu 1:17) Pa kila, no kontinua mostra di kuma no dal balur. No pudi fasil ora ku no na lei si palabras sagradu i medita nel. Ora ku no fasil, no pudi tene sertesa di kuma si Dunu na bensua no sforsu i no na “oca kunsimentu di Deus.” — Dit 2:5.

KANTIKU 98 A Bíblia, Um Presente de Deus

a Biblia ta judanu pertusi di Jeova. Ke ku no pudi aprindi nes livru sagradu aserka di jiresa, justisa ku amor di Deus? Ke ku no aprindi pudi judanu aumenta no apresu pa Palabra di Deus, tambi i na judanu ntindi di kuma, na bardadi i un prenda di no Pape ku sta na seu.