Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STORIA DI VIDA

N oja fe di povu di Jeova

N oja fe di povu di Jeova

TALVES bu lembra di kombersas ku seduba importanti dimas pa bo. Pa mi, un des kombersas kontisi serka di 50 anu atras na Kenia, oca ku N sinta ku un amigu pertu di un muntu di leña ku pudu fugu. Kor di no peli torna sukuru, pabia no fasi un bias pa manga di misis. Oca ku no staba na kombersa aserka di un filmi ku na fala di riliẑion ña amigu fala sin: “I ka konta bardadi aserka di Biblia.”

N ri pabia N ka pensaba kuma ña amigu seduba un algin riliẑiosu. N puntal: “Ke ku bu sibi aserka di Biblia?” I ka ruspundi logu. Dipus, i falan di kuma si mame i Tustumuña di Jeova; i aprindi alguns kusas ku el. Ku kuriosidadi, N pidil pa i kontan mas kusas.

No papia te altas ora. Ña amigu falan di kuma Biblia fala di kuma Satanas i ŝef di mundu. (Jon 14:30) Talves bu sibi es duranti tudu bu vida, ma pa mi, es asuntu i nobu i N fika dimiradu. Sempri N obi di kuma un Deus bon i justu ku sta na manda na mundu. Ma, i ka ta fasi sintidu pabia di ke ku N oja na vida. Mesmu pa manera ku N teneba so 26 anu, N oja manga di kusas ku pun fika mal.

Ña pape seduba pilotu di Forsa Aeriu di Stadus Unidu. Pa kila, ocanba mas pikininu N sibiba kuma militaris staba prontu pa lansa bumba nukliar kualker ora. Gera di Vietnam kumsa oca N staba na universidadi na Kalifornia. N junta ku studantis ku ta fasiba manifestason. Polisias ta serkanu ku kasketi, no ta kuri, no ka ta konsigi da folgu diritu i nin oja diritu, pabia di gas lakrimoẑeniu. I seduba tempu di konfuson ku rebelion. Lideris pulitiku mataduba, i tenba manifestasons ku disordi. Kada kin teneba diferenti opinion aserka di ke ku dibi di fasidu. I seduba un konfuson garandi.

Di Londris pa Afrika sentral

Na 1970, N kumsa un tarbaju na norti di Alaska i N ta ngañaba manga di diñeru. N paña avion N bai pa Londris, N kumpra un mota i N bai pa sul sin distinu. Misis dipus, N bai pa Afrika. Na kamiñu, N kontra ku jintis ku mistiba tambi fika livri di tudu se purblemas.

Pabia di ke ku N oja i obi, nsinu di Biblia aserka di kriatura spiritual mau ku sta na kontrola mundu fasi sintidu. Ma, si Deus ka staba na kontrola mundu, ke gora ki sta na fasi? N mistiba sibi.

Misis dipus, N bin oja resposta. Ku tempu, N pasa kunsi i ama manga di omis ku minjeris ku mostra sedu fiel pa uniku Deus di bardadi na tudu tipu di situasons.

IRLANDA DI NORTI — “TERA DI BUMBA KU BALA”

Oca N riba pa Londris, N kontakta mame di ña amigu, i dan un Biblia. Mas tardi, oca N bai pa Amsterdon, na Olanda, un Tustumuña di Jeova ojan na lei bas di un postu di lus, i judan aprindi mas. Dipus, N bai pa Dublin, na Irlanda, i N oja filial di Tustumuñas di Jeova. N konki na porta di frenti. La ku N oja Arthur Matthews, un ermon jiru i spirienti. N pidil un studu di Biblia, i konkorda pa studa ku mi.

N kumsa studa ku animu, i N staba ku diseẑu garandi di lei livrus ku rivistas publikadu pa Tustumuñas di Jeova. Sin duvida, N lei Biblia. I seduba interesanti dimas! Na runions di kongregason, N nota di kuma te mesmu mininus kunsi respostas pa purguntas ku jintis nstruidu ta fasi pa manga di anus, suma: ‘Pabia ki ten maldadi? Kin ki Deus? Ke ku ta kontisi ora ku no muri?’ Tudu ña amigus seduba Tustumuñas di Jeova. I seduba fasil pabia N ka kunsiba ningin na ki tera. E judan ama Jeova i misti fasi si vontadi.

Nigel, Denis ku ami

Na 1972, N batisa. Un anu dipus, N bai pa un kongregason pikininu na Newry, na Irlanda di Norti. N renda un kasa di pedra ku sta na un kau isoladu na montaña. I tenba bakas na kampu ku staba pertu, i N ta nsaiaba ña diskursus se dianti. I ta sta suma e staba na obi diritu ora ke na mastiga. E ka pudiba dan konsiju, ma e ta judanba manti kontaktu ku asistensia. Na 1974, N disignadu suma pioneru spesial, N sta juntu ku Nigel Pitt, ku pasa sedu ña amigu pa tudu vida.

Na ki tempu, i tenba manga di violensia na Irlanda di Norti. Alguns ta comaba Irlanda di Norti di “tera di bumba ku bala.” I ta ojaduba sempri jintis na geria na rua, tirus ku karus ku na spludi. Manga di bias i ta tenba purblemas pulitiku ku riliẑiosu. Ma, protestantis ku katolikus rikuñisi di kuma Tustumuñas di Jeova ka ta miti boka na pulitika, asin no ta konsigi prega di manera livri i ku suguransa. Manga di bias, moraduris ta sibi kal ora i nunde ki na ten violensia, asin e ta avisanu pa no pudi ivita di pirigu.   

Ma, situasons pirigosu kontinua ten. Un bias, ami ku Denis Carrigan, ku sedu tambi pioneru, no prega na un sidadi ku no baiba so un bias, nunde ki ka tenba Tustumuñas di Jeova. Un minjer akusanu di kuma no sedu soldadus britaniku sukundidu, talves i pabia no ka tene sutaki irlandes. Es akusason pantandanu. Si bu sedu so amigu di soldadus, bu pudi matadu o fugiadu na jueliu. Oca no firma fora ku friu i anos so, no na pera autokaru, no oja un karu ku para dianti di restauranti, nunde ku ki minjer akusanu. I sai fora i papia ku dus omis na karu, ku animu i culi dedu pa no ladu. Dipus, ki omis kurinti karu lentu te nos i fasinu alguns purguntas aserka di programa di autokaru. Oca ku autokaru ciga e papia ku kondutor. No ka obi ke ke staba na fala. I ka tenba utrus pasaẑerus, pa kila, no staba konvensidu di kuma e staba na fasi planu pa fasinu mal fora di sidadi. Ma, i ka kila ku kontisi. Oca N ria di autokaru N punta kondutor: “Sera ki es omis staba na papia di nos?” I ruspundi: “N sibi abos i ba kin, i N konta elis el. Ka bo preokupa. Bo sta suguru.”

No dia di kasamenti na Marsu di 1977

Na 1976 na un asembleia di distritu a na Dublin, N kontra ku Pauline Lomax, un pionera spesial di Inglatera ku bin visita Irlanda. I un irma spiritual, umildi i amavel. El ku si ermon, Ray, e kirsi na bardadi. Un anu dipus, ami ku Pauline no kasa i no kontinua sirbi suma pionerus spesial na Balimena, na norti di Irlanda.

Pa un tempu no tarbajaba na sirkuitu, no sirbi ermons na Belfast, Londonderi ku utrus kaus pirigosu. No seduba nkoraẑadu pa fe di no ermons ku irmas ku bandona kusas ke fiaba nel na se antigu riliẑions, para fasi skuju di jintis i bandona odiu pa pudi sirbi Jeova. Na bardadi Jeova bensua i proteẑi elis!

N vivi na Irlanda pa 10 anu. Dipus, na 1981 no kumbidadu pa turma 72 di skola di Jileadi. Dipus di risibi diploma, no disignadu pa Sera Lioa, na Afrika osidental.

ERMONS DI SERA LIOA SEDU FIEL APESAR DI KOITADESA

No moraba na un lar misionariu ku 11 jintis bon. No teneba un kusiña, tris kau di fasi nesesidadi, dus kau di laba kurpu, un telefoni, un makina di laba ropa ku un makina di seka ropa. Sempri lus ta bai, i ka ta sibidu kal ora ki na bai. Ratus ta staba na tetu i kobras bas di con.

No sta na kamba un riu pertu di Gine-Konakri, pa bai mati un kongresu.

Mesmu manera ku kondisons di vida ka seduba bon, no gostaba ciu di pregason. Jintis rispita Biblia i e ta sukuta diritu. Manga di jintis studa Biblia i e seta bardadi. Jintis ta coman “Siñor Robert.” E ta coma Pauline “Siñora Robert.” Ma, ku tempu, suma tarbaju di filial ta toman manga di tempu, N ka ta saiba sempri na pregason, jintis kumsa ku coma Pauline “Siñora Pauline.” Ami N pasa sedu “Siñor Pauline.” Pauline gostaba des!

Na kamiñu di bias pa pregason na Sera Lioa.

Manga di ermons seduba koitadi, ma Jeova sempri kuida di se nesesidadis, utrora di un manera dimiradu. (Mat 6:33) N lembra di un irma ku teneba diñeru so pa kumpra kumida pa ki dia, pa rel ku si fijus, ma i dal tudu pa un ermon ku staba duenti ku ka teneba diñeru pa kumpra mesiñu kontra paludismu. Mas tardi na ki dia, un minjer bin di repenti i paga irma pa i kumpul kabelu. I tenba manga di situasons suma es.

NO APRINDI NOBU KULTURA NA NIJERIA

No staba na Sera Lioa pa 9 anu. Dipus, no mandadu pa Betel di Nijeria. Gosi no sta na un Betel garandi. N staba na fasi mesmu tarbaju di skritoriu ku N ta fasiba na Sera Lioa, ma pa Pauline, i seduba un mudansa garandi i difisil. Kada mis i ta pasaba 130 ora na pregason, i teneba studantis ku staba na fasi progresu. Gosi i disignadu na kau di kustura, nunde ki ta pasa si tempu na kumpu ropas ku dana. I toma tempu pa i adapta, ma i nota di kuma utrus ta da balur pa tarbaju ki ta fasiba, i konsentra na fasi si minjor pa nkoraẑa utrus Betelitas.

Kultura Nijerianu seduba nobu pa nos, i no teneba manga di kusas pa aprindi. Un bias, un ermon bin ña gabineti i apresentan un irma ku kumsa sedu betelita. Oca N distindi mon pa falal manteña, i mborka na ña pe. N fika surprendidu! Dus testus di Biblia bin na ña menti: Atus 10:25, 26 ku Apokalipsi 19:10. N punta ña kabesa: ‘Sera ki N dibi di falal pa i ka fasil?’ Na mesmu tempu, N lembra di kuma i setadu pa Betel; i sibi ke ku Biblia ta nsina.

Dipus di kila, N ka staba avontadi oca no na kombersa. Dipus N fasi alguns piskisas. N aprindi di kuma, irma staba na sigi kustumu tradisional ku ta sigiduba inda na alguns partis di Nijeria. Omis ta mborkaba di mesmu manera. I un manera di mostra rispitu. I ka seduba adorason. I ten isemplus suma es na Biblia. (1 Sam 24:8) N staba kontenti di ka fala nada ku na puiba ña irma fika ku borgoña, pabia di ña ignoransia.

No kontra ku manga di Nijerianus ku mostra fe garandi pa manga di anus. Jubi isemplu di Isaiah Adagbona. b I aprindi bardadi ocal joven, ma dipus i bin diskubridu di kuma i tene lepra. I mandaduba na un sentru di leprosu nunde ki seduba uniku Tustumuña di Jeova. Mesmu pa manera ku utrus staba kontra, i juda mas di 30 leprosus pa e seta bardadi. I juda pa forma un kongregason na ki sentru.

ERMONS DI KENIA SEDUBA PASENSERU KU MI

Nkontru ku un rinoseronti na Kenia.

Na 1996, no disignadu pa filial di Kenia. Es seduba purmeru bias ku N riba pa Kenia, disna di visita ku N fala del na kumsada. No moraba na Betel. I tenba manga di sancus ku ta binba la. E ta furtaba frutas ku irmas ta karga. Un dia, un irma na Betel disa si janela abertu. Oca ki riba i oja manga di sancus ku staba na kume kumida ke oja na si kuartu. I pupa i kuri i sai fora. Sancus grita e jukuta e sai pa janela.

Ami ku Pauline no bai pa un kongregason di lingua Suaili. Puku tempu dipus, N disignadu pa diriẑi studu di livru di kongregason (gosi i ta comadu studu bibliku di kongregason). Ma, N ka obiba lingua diritu. N ta studaba materia antis, asin N ta konsigi lei purguntas. Ma, si kumentarius di asistensia seduba un bokadu diferenti di ke ku skirbidu N ka ta ntindiba. I seduba difisil dimas! N ta sintiba pena di ermons ku irmas. N fika tokadu ku se pasensa ku umildadi ke mostra. Kila pirmitin kontinua diriẑi runion.

ERMONS DI STADUS UNIDU SEDU FIEL APESAR DI MANGA DI MEIUS

No staba na Kenia menus di un anu. Dipus, na 1997 no kumbidadu pa Betel di Brooklyn, na Nova York. Gosi, no sta na un tera nunde ku jintis tene manga di kusas material, kusas ku pudi tisi si propi purblemas. (Dit 30:8, 9) Ma, mesmu na tera suma es, no ermons ku irmas sta na mostra fe garandi. No ermons ta usa se tempu ku kusas ke tene pa apoia bon tarbaju ku ta fasidu pa organizason di Jeova, i ka pa sedu riku.

Pa manga di anus, no oja fe di no ermons ku irmas na diferenti situasons. Na Irlanda no oja se fe apesar di violensia. Na Afrika, no oja se fe apesar di koitadesa ku isolamentu. Na Stadus Unidu, no oja se fe apesar di manga di meius. Ku sertesa, Jeova ta sta kontenti dimas ora ki oja si povu na mostra amor pa rel na diferenti situasons!

Ami ku Pauline na Betel di Warwick

Anus bua “mas dipresa di ki lansadera di tisidur”. (Jo 7:6) Gosi no ta tarbaja na sedi mundial na Warwick, Nova York. Tambi no tene kontentamentu di kontinua sirbi juntu ku jintis ku na bardadi ama n̈utru. No sta filis, kontenti di fasi ke ku no pudi pa apoia no Rei, Kristu Jesus, ku nin i ka na tarda, i na bin pa paga si sigiduris fiel ku ka pudi kontadu. — Mat 25:34.

a Kongresus reẑional kunsiduba suma asembleias di distritu.

b Storia di vida di Isaiah Adagbona sta na Sintinela di 1 di Abril di 1998, paẑina 22 te 27. I muri na 2010.