Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 8

KANTIKU 123 Obedecemos a Jeová e à Sua Organização

Kontinua sedu giadu pa Jeova

Kontinua sedu giadu pa Jeova

“Ami i SIÑOR . . . ku ta giau”.ISA 48:17.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Es studu na judanu oja kuma ku Jeova ta gia si povu aos, i kal bensons ku no ta tene ora ku no disa pa i gianu.

1. Pabia ku no pirsisa pa Jeova gianu? Da un isemplu.

 IMAẐINA kuma bu pirdi na un matu garandi. I un kau pirigosu pabia i tene limarias brabu, bicus ku ta kambanta duensa ku plantas venenosu. Sin duvida bu na kontentiba dimas, si bu tene un algin ku kunsi ki matu diritu, i ku pudi giau lunju di ki zona pirigosu! Es mundu i suma ki matu. I tene manga di pirigus, prinsipalmenti kilis ku pudi dana no amisadi ku Jeova. No tene minjor algin ku pudi gianu, ku sedu Jeova. I ta gianu lunju di pirigu i judanu ciga no distinu, ku sedu vida ku ka ta kaba na nobu mundu.

2. Kuma ku Jeova ta gianu?

2 Kuma ku Jeova ta gianu? I ta gianu prinsipalmenti atraves di si Palabra, ku sedu Biblia. Ma i ta usa tambi pekaduris pa gianu. Pur isemplu, i ta usa “servu jiru, di fiansa” pa danu kumida spiritual ku ta judanu toma bon disisons. (Mat 24:45) Jeova ta usa tambi utrus omis kualifikadu pa gianu. Pur isemplu, superintendentis di sirkuitu ku ansions di kongregason ta danu nkoraẑamentu ku instruson ku pudi judanu na mumentus difisil. No kontenti manera ku Jeova ta gianu diritu nes tempu difisil antis di fin ciga! Es ta judanu kontinua tene aprovason di Deus i kontinua yanda na kamiñu pa vida.

3. Ke ku no na bin fala del nes studu?

3 Utrora no pudi oja di kuma i difisil sigi orientason di Jeova, spesialmenti si no risibil di umanus imperfeitu. Pabia di ke? Pabia no pudi ka gosta di ke ke falanu. O no pudi pensa di kuma orientason ku no risibi ka fasi sintidu, nton pa kila i ka bin di Jeova. Na ki mumentus ku no mas pirsisa di tene konfiansa di kuma, i Jeova ku sta na gia si povu, tambi si no sigi si orientason no na tene benson. Pa judanu aumenta no konfiansa, es studu na fala di (1) kuma ku Jeova gia si povu na tempus bibliku, (2) kuma ki sta na gianu aos, i (3) kal benefisius ku na tene ora ku no kontinua sedu giadu pa Jeova.

Desdi tempu antigu te na no tempu, Jeova usa pekaduris pa gia si povu. (Jubi paragrafu 3)


KUMA KU JEOVA GIA NASON DI ISRAEL

4-5. Kuma ku Jeova mostra di kuma i staba na usa Moisés pa gia Israel? (Jubi diseñu ku sta na kapa.)

4 Jeova kuji Moisés pa gia israelitas i tira elis na Ejitu. I mostra israelitas di manera klaru di kuma, i staba na usa Moisés pa gia elis. Pur isemplu, i fasi pa i tene kuluna di nuven di dia ku kuluna di fugu di noti. (Sai 13:21) Moisés sigi ki kuluna ku lebal, juntu ku israelitas pa Mar Burmeju. Ma dipus ejipsius serka elis pa paña. Israelitas panta mal e pensa di kuma e na mata elis. Asin, e pensa di kuma Moisés yara manera ki leba elis pa Mar Burmeju. Ma Moisés ka yaraba. I Jeova propi ku disidi leba si povu la, atraves di Moisés. (Sai 14:2) Dipus, Deus salba elis di un manera dimiradu. — Sai 14:​26-28.

Moisés dipindi di kuluna di nuven pa gia povu di Deus na lala. (Jubi paragrafu 4 ku 5)


5 Dipus, Moisés kontinua dipindi di kuluna di nuven pa gia povu di Deus na lala, duranti 40 anu. a Pa un tempu, Jeova pui kuluna di nuven riba di tenda di Moisés, nunde ku tudu israelitas pudi ojal. (Sai 33:​7, 9, 10) Jeova ta papiaba ku Moisés na kuluna di nuven, dipus Moisés ta konta povu ke ki fala. (Sal 99:7) Israelitas ojaba di manera klaru di kuma Jeova staba na usa Moisés pa gia elis.

Moisés ku kin ku bin toma si lugar, ku sedu Josué. (Jubi paragrafu 5 ku 7)


6. Sera ki israelitas seta manera ku Jeova staba na gia elis? (Numerus 14:​2, 10, 11)

6 Infilismenti, maioria di israelitas nega provas klaru di kuma, Jeova staba na usa Moisés suma si representanti. (Lei Numerus 14:​2, 10, 11.) Manga di bias, e nega rikuñisi di kuma Jeova staba na usa Moisés pa gia elis. Pabia di kila, es israelitas tujidu yentra na Tera di Purmesa. — Num 14:30.

7. Da isemplu di kilis ku disa pa Jeova gia elis. (Numerus 14:24) (Jubi tambi diseñu.)

7 Ma alguns israelitas disa Jeova gia elis. Pur isemplu, Jeova fala: “Kalebi, . . . kontinua na yanda ku mi na si korson”. (Lei Numerus 14:24.) Jeova paga Kalebi, te mesmu i disal kuji tera ki misti mora nel na Kanaan. (Jos 14:​12-14) Israelitas ku disadu yentra na Tera di Purmesa, da tambi un bon isemplu manera ke disa pa Jeova gia elis. Oca Josué toma lugar di Moisés suma lider di Israel, e “rispital duranti tudu dias di si vida”. (Jos 4:14) Kila ku pui Jeova bensua elis, i da elis Tera di Purmesa. — Jos 21:​43, 44.

8. Splika kuma ku Jeova gia si povu na tempu di reis. (Jubi tambi diseñu.)

8 Mas tardi, Jeova usa ŝefis pa gia si povu. Dipus, na tempu di reis Jeova usa profetas pa gia si povu. Reis ku seduba fiel, sigi konsiju di profetas. Pur isemplu, rei Davi seta ku umildadi koreson ku profeta Natan dal. (2 Sam 12:​7, 13; 1 Kron 17:​3, 4) Rei Jeosafá konfia na orientason ku profeta Jaaziel dal, i nkoraẑa povu di Judá pa e ‘fia na anunsiaduris’ di Deus. (2 Kron 20:​14, 15, 20) Oca ku rei Ezekias staba na foronta, i pidi ajuda di profeta Isaias. (Isa 37:​1-6) Kada bias ku reis sigi orientason di Jeova, e ta risibi bensons i povu ta proteẑidu. (2 Kron 20:​29, 30; 32:22) I seduba klaru di kuma Jeova staba na usa profetas pa gia si povu. Mesmu asin, maioria di reis ku povu nega sukuta profetas di Jeova. — Jer 35:​12-15.

Rei Ezekias ku profeta Isaias. (Jubi paragrafu 8)


KUMA KU JEOVA GIA KRISTONS DI PURMERU SEKULU

9. Kin ku Jeova usa pa gia kristons di purmeru sekulu? (Jubi tambi diseñu.)

9 Na purmeru sekulu EK, Jeova fasi pa i ten kongregason kriston. Kuma ki gia es kristons di purmeru sekulu? I kuji Jesus suma kabesa di kongregason. (Ef 5:23) Ma Jesus ka giaba diretamenti kada disipulu. I usaba apostolus ku garandis na Jerusalen pa toma diantera. (At 15:​1, 2) Tambi ansions kujiduba pa gia kongregasons. — 1 Tes 5:12; Titu 1:5.

Apostolus ku garandis na Jerusalen. (Jubi paragrafu 9)


10. (a) Kuma ku maioria di kristons di purmeru sekulu reaẑi pa orientasons ke risibi? (At 15:​30, 31) (b) Pabia ku na tempus bibliku alguns nega rikuñisi kilis ku Jeova usa pa gia elis? (Jubi kuadru “ Pabia ku alguns nega prova klaru.”)

10 Kuma ku kristons di purmeru sekulu reaẑi? Maioria delis sinti ben di sigi orientasons ke risibi. Na bardadi, “e fika kontenti ku ki palabras di konsiju” ke dadu. (Lei Atus 15:​30, 31.) Kuma gora ku Jeova sta na gia si povu na no tempu?

KUMA KU JEOVA STA NA GIANU AOS

11. Da un isemplu ku ta mostra kuma ku Jeova gia kilis ku sta na toma diantera na no tempu.

11 Aos, Jeova kontinua gia si povu. I sta na fasil atraves di si Palabra, i atraves di si Fiju ki kabesa di kongregason. Sera ki bu oja provas di kuma Deus sta na usa pekaduris suma si representantis? Sin. Pur isemplu, pensa na ke ku kontisi dipus di anu 1870. Charles Taze Russell ku si amigus kumsa ku ntindi kuma 1914 na sedu un anu importanti pa Renu di Deus. (Dan 4:​25, 26) Piskisas ke fasi di profesias di Biblia ku juda elis ciga es konkluson. Sera ki Jeova staba na gia se piskisas di Biblia? Klaru ki sin. Kusas ku kontisi na 1914 mostra di kuma Renu di Deus kumsa guverna. Purmeru Gera Mundial kumsa, dipus i ten duensas, tirmidura di con ku fomi. (Luk 21:​10, 11) Ku sertesa, Jeova staba na usa es omis sinseru pa juda si povu.

12-13. Kal aranẑus ku fasidu duranti Sugundu Gera Mundial pa aumenta atividadi di pregason ku nsinu?

12 Jubi tambi ke ku kontisi duranti Sugundu Gera Mundial. Dipus de studa Apokalipsi 17:​8, ermons responsavel ntindi di kuma, Sugundu Gera Mundial ka na leba pa Armajedon. Ma i na ten un piriudu di pas ku na pirmiti aumenta tarbaju di pregason. Apesar di kuma i ka fasiba sintidu na ki tempu, ermons responsavel yabri Skola di Jiliadi pa pudi trena misionarius pa prega i nsina na mundu ntidu. Misionarius mandadu na tempu di gera. Servu jiru di fiansa kumsa Kursu di Ministeriu Teokratiku b pa trena publikaduris pa e minjoria se manera di prega ku nsina. Des manera, povu di Deus kumsa ku purpara pa tarbaju di pregason ku pirsisa inda di fasidu.

13 Si no jubi pa tras, no pudi oja di manera klaru kuma ku Jeova gia si povu duranti es tempu difisil. Desdi Sugundu Gera Mundial povu di Jeova prega ku liberdadi na manga di teras. Na bardadi, manga di jintis kunsi Jeova i si servus sta na prega na mundu ntidu.

14. Pabia ku no pudi konfia na orientason di organizason di Jeova ku di ansions ku disignadu pa spiritu santu? (Apokalipsi 2:1) (Jubi tambi foto.)

14 Aos, membrus di Korpu Guvernanti kontinua sigi orientason di Kristu. E misti pa instrusons ke na da ermons na mundu ntidu, sta di akordu ku ke ku Jeova ku Jesus misti. Superintendentis di sirkuitu ku ansions ta da tambi kongregasons instrusons. c Ansions unjidu, nkluindu tudu ansions di kongregasons sta na “mon direita” di Kristu. (Lei Apokalipsi 2:1.) Na bardadi, es ansions i imperfeitus, e ta yara. Na alguns mumentu, Moisés ku Josué yara, suma ku apostolus yaraba tambi. (Num 20:12; Jos 9:​14, 15; Rom 3:23) Mesmu asin, Kristu sta na gia diritu servu jiru di fiansa ku ansions ku disignadu pa spiritu santu, i na kontinua fasil “tudu dia te na kabantada di tempu.” (Mat 28:20) Pa kila, no tene tudu motivu di konfia na orientason ki ta danu atraves des omis ku ta toma diantera.

Korpu Guvernanti di no tempu. (Jubi paragrafu 14)


BENEFISIUS KU NO NA TENE ORA KU NO KONTINUA SEDU GIADU PA JEOVA

15-16. Ke ku bu aprindi di kilis ku disa pa Jeova gia elis?

15 Ora ku no disa pa Jeova kontinua gianu, no ta tene bensons disna di gosi. Pur isemplu, Andy ku Robyn sigi konsiju di servu jiru di fiansa pa manti se vida simplis. (Jubi nota di studu na Mateus 6:22.) Suma e fasil, e konsigi sedu vuluntariu pa projetus di konstruson teokratiku. Robyn fala sin: “No ta moraba na kaus pikininu, manga di bias sin kusiña. N gostaba ciu di tira fotografias, ma N bindi manga di kusas ku N ta usaba pa tira foto. Na bardadi, N ka mistiba bindi elis. Ma suma Abraon ku Sara, N staba disididu pa jubi pa dianti, i ka pa tras.” (Eb 11:15) Kal benefisiu ku es kasal oja di fasi es? Robyn fala sin: “No kontenti dimas sibi di kuma, no sta na da Jeova tudu ke ku no tene. Ora ku no na tarbaja pa Jeova, i so un amostra di kuma ku nobu mundu na bin sedu.” Andy konkorda, i fala sin: “No kontenti pabia no sta na usa tudu no tempu ku inerẑia na tarbaju di Jeova.”

16 Kal utru benefisiu ku no na tene ora ku no disa pa Jeova gianu? Dipus di finalisa na skola, Marcia sigi konsiju ki risibi di yentra na sirvisu di tempu kompletu. (Mat 6:33; Rom 12:11) I fala sin: “N risibi bolsa pa fasi kuatru anu na universidadi. Ma N misti yangasa ña objetivus spiritual. Pa kila, N disidi fasi un formason tekniku ku na pirmitin sustenta ña kabesa na sirvisu di pioneru. Es i un di minjoris disison ku N toma. Gosi N sedu un pioneru filis, i suma N pudi disidi mumentu ku N na tarbaja es pirmitin sedu vuluntariu na Betel i fasi manga di utrus bon kusas pa Jeova.”

17. Kal utru benson mas ku no na tene ora ku no disa pa Jeova gianu? (Isaias 48:​17, 18)

17 Utrora no ta risibi konsijus ku ta proteẑinu di kusas suma amor pa diñeru, o fasi algun kusa ku pudi lebanu na disobdisi lei di Deus. No na bensuadu nes arias so ora ku no disa sedu giadu pa Jeova. No na kontinua tene un konsiensia limpu i libra no kabesa di preokupasons ki ka pirsis. (1 Tim 6:​9, 10) Asin no na pudi sirbi Jeova ku tudu no korson, es na danu kontentamentu ku pas. — Lei Isaias 48:​17, 18.

18. Pabia ku bu sta disididu pa kontinua disa pa Jeova giau?

18 Sin duvida, Jeova na kontinua usa pekaduris suma si representantis pa gianu duranti garandi tribulason ku Renansa di Mil Anu. (Sal 45:16) Sera ki no na kontinua sigi es orientason mesmu si sedu kusa ku no ka mistiba? Tudu na dipindi di kuma ku no ta reaẑi ku orientason ku Jeova sta na danu gosi. Pa kila, no sigi sempri orientason di Jeova, es nklui orientason ku no ta risibi di omis ki kuji. (Isa 32:​1, 2; Eb 13:17) No sigi orientason di Jeova ku tudu konfiansa, pabia i ta gianu i proteẑinu di kualker kusa ku pudi dana no amisadi ku el, i judanu ciga no distinu, ku sedu vida ku ka ta kaba na nobu mundu.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Kuma ku Jeova gia nason di Israel?

  • Kuma ku Jeova gia kristons di purmeru sekulu?

  • Kal benefisius ku no ta tene di sigi orientason di Jeova aos?

KANTIKU 48 Caminhamos Sempre com Jeová

a Jeova tambi usa un anju “ku staba dianti di pobu di Israel” pa gia elis pa Tera di Purmesa. I klaru di kuma es anju i Migel, ku sedu nomi ku Jesus teneba oca ki na sirbi suma ŝef di tudu anjus. — Sai 14:19; 32:34.

b Mas tardi i kunsidu suma Skola di Ministeriu Teokratiku. Aos es trenamentu fasi parti di no runion di semana.

c Jubi kuadru O papel do Corpo Governante na Sintinela di Fevereru di 2021, paẑina 18.