Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STORIA DI VIDA

Jeova obi ña orasons

Jeova obi ña orasons

N STABA na jubi strelas di noti oca ku N teneba des anu. N finka juju na con N kumsa ku ora. I ka tarda ku N kumsa aprindi aserka di Jeova, ma N kontal tudu ke ku staba na preokupan. Es orason seduba kumsada di ña amisadi ku Jeova, Deus “ku ta obi orason”. (Sal 65:2) N misti konta bos pabia ku N ora Deus ku N kumsa kunsi.

UN VISITA KU MUDA NO VIDA

N padidu na 22 di Dizembru di 1929 na Noville, un tabankasiñu ku tene 9 ponta ku sta pertu di Bastogne na Ardenas na Beljika. N tene bon lembransas di ña mininesa na ponta, juntu ku ña papes. Ami ku ña ermonsiñu Raymond, no ta tiraba liti na bakas tudu dia i no ta judaba tambi na kebur. Na no tabanka, tudu jinti ta tarbajaba juntu i juda n̈utru.

N staba na tarbaja ku ña familia na no ponta.

Ña papes, Emile ku Alice, seduba katolikus pratikanti. E ta baiba misa kada dumingu. Ma, serka di 1939, pionerus di Inglatera bai pa no tabanka i e da ña pape oportunidadi di risibi sempri, atraves di koreiu, rivista Consolação (gosi i ta comadu No Korda!) Ña pape nota logu di kuma ke ki lei na rivistas i bardadi, i kumsa ku lei Biblia. Oca i para bai misa, no visiñus ku seduba amigavel, kumsa ku pirsigil risu. E presiona ña pape pa i kontinua sedu Katoliku, i kila tisi manga di diskutisons forti.

N fikaba tristi dimas di oja ña pape na tratadu des manera. Es leban na pidi di tudu korson ajuda di Deus na orason, suma ku N falaba na kumsa des artigu. N staba kontenti dimas oca ña visiñus para presiona ña pape puku-puku. Es konvensin di kuma, Jeova i Deus “ku ta obi orason.”

VIDA NA SUGUNDU GERA MUNDIAL

Almaña nazista nvadi Beljika na dia 10 di Maiu di 1940, kila obriga manga di jintis pa disa Beljika. No familia refuẑia na sul di Fransa. Na kamiñu, no kontraba ku tropas Almon i ku tropas Fransis ku staba na geria risu ku n̈utru.

Oca no riba pa no ponta, no diskubri di kuma e furta maioria di kusas ku no teneba. So no kacur, Bobbie, ku staba la pa risibinu. Es kusas leban na pensa i punta: ‘Ke ku manda i ten gera ku manga di sufrimentu?’

Ocan mas joven, N teneba amisadi forti ku Jeova.

Na ki tempu, no nkoraẑaduba ciu pa visitas di ermon Emile Schrantz, a un ansion pioneru ku seduba fiel. I usa Biblia pa splika di manera klaru pabia ku sufrimentu ten, tambi i ruspundi utru purguntas ku N teneba aserka di vida. N pasa tene un amisadi forti ku Jeova i N staba konvensidu di kuma, Jeova i Deus di amor.

Antis di gera kaba, no familia ta konsigiba oja i papia sempri ku ermons. Na Agustu di 1943, ermon José-Nicolas Minet visitaba no ponta pa fasi un diskursu. I punta: “Kin ku misti batisa?” Ña pape yalsa mon i ami tambi N yalsa mon. No batisa na un riu pikininu pertu di no ponta.

Na Dizembru di 1944, tropas Almon kumsa se ultimu ataki forti di sugundu gera mundial na Europa osidental, ku kunsidu suma Gera di Ardenas. No moraba pertu di nunde ki tenba gera i no obrigadu fika na abrigu pa un mis. Un dia, oca N sai pa da limarias di kume, staliasus kai na ponta i e dana kankra di nunde ku limarias staba. Un tropa amerikanu ku staba pertu di kau di limarias gritan: “Mborka na con!” N kuri i mborka pertu del, i pui si kapasiti na ña kabesa pa proteẑin.

BON SPIRIENSIAS KU JUDAN KIRSI NA SINTIDU SPIRITUAL

Na no dia di kasamenti.

Dipus di gera, no konsigi papia sempri ku ermons i ku irmas di kongregason di Liège, ku staba serka di 90 kilometru na norti di nunde ku no staba nel. Ku tempu, no konsigi forma un grupu pikininu di studu na Bastogne. N kumsaba tarbaja na kau di mpustus tambi N teneba oportunidadi di studa direitu. Mas tardi, N tarbaja na skritoriu di guvernu. Na 1951 no fasi un asembleia di sirkuitu pikininu na Bastogne. Serka di 100 jintis matiba, nkluindu un irma pioneru di nomi Elly Reuter, ku ta pegaba tesu na pregason. I pedalaba 50 kilometru pa pudi mati. I ka tarda no kumsa ku gosta di n̈utru i no noiva. Elly risibi konviti pa bai Skola di Jiliadi na Stadus Unidu. I skirbi pa sedi mundial pa splika pabia ki ka pudi seta konviti. Ermon Knorr, ku staba na toma diantera dentru di povu di Jeova, ruspundi ku bondadi, i falal di kuma talves un dia i pudi bai pa Skola di Jiliadi juntu ku si omi. No kasa na Fevereru di 1953.

Elly ku no fiju, Serge.

Na mesmu anu, ami ku Elly no mati asembleia di Sosiedadi di Nobu Mundu na stadiu Yanki na Nova York. Oca ku no staba la, N kontra ku un ermon ku fala i na dan un bon tarbaju, tambi i falan pa N imigra pa Stadus Unidu. Dipus di ora Jeova aserka des asuntu, ami ku Elly no disidi nega es proposta i no riba pa Beljika pa apoia grupusiñu na Bastogne ku teneba serka di 10 publikaduris. Un anu dipus, no kontenti oca Elly padi un fiju macu di nomi Serge. Infilismenti, seti mis dipus, Serge duensi i muri. No konta Jeova na orason dur ku no teneba na korson i no nkoraẑadu pa speransa di resureison.

SIRVISU DI TEMPU KOMPLETU

Na Otubru di 1961, N konsigi tarbaju di me-priudu, i kila na pirmitinba pa N sedu pioneru. Ma, na ki mesmu dia, N risibi ŝamada di servu di filial di Beljika. I puntan si N na sta dispunivel pa kumsa sirbi suma servu di sirkuitu (gosi i ta comadu superintendenti di sirkuitu). N puntal: “Sera ki no ka pudi inda sirbi suma pionerus antis di seta es disignason?” Ermons seta ña pididu. Na Janeru no sedu pionerus, i oitu mis dipus, no kumsa ku sirbi na sirkuitu na Setembru di 1962.

Dipus ku no fasi dus anu na sirkuitu, no kumbidadu pa sirbi na Betel di Bruŝelas. No kumsa sirbi la na Otubru di 1964. Es nobu disignason punu tene manga di bensons. Puku tempu dipus di ermon Knorr visita no filial na 1965, N fikaba ku surpresa di disignadu suma servu di filial. Dipus, ami ku Elly no kumbidadu pa turma 41 di Skola di Jiliadi. Palabras ku ermon Knorr falaba 13 anu antis kumpri! Dipus di formatura, no riba pa Betel di Beljika.

NO DIFINDI DIRITU DI POVU DI JEOVA

Pa manga di anus, N tene oportunidadi garandi di usa kunsimentu ku N tene di leis, pa juda na difindi liberdadi di adorason di povu di Jeova na Europa i na utrus parti di mundu. (Fil 1:7) Pabia des tarbaju, N teneba kontaktu ku guvernantis di mas di 55 teras nunde ku no tarbaju rapatidu o tujidu. En ves di fala di ña spiriensias na asuntu di leis, N ta apresentaba ña kabesa suma “omi di Deus.” Sempri N ta buskaba orientason di Jeova na orason, pabia N sibiba di kuma i “ta diriẑi pensamentus di rei [o juis] suma ki ta pui yagu na riusiñus pa i kuri na manera ku el i misti.” — Dit 21:1.

Un spiriensia ku markan ciu, i un kombersa ku N teneba ku un membru di Parlamentu Europeu. N pidi pa papia ku el manga di bias, i pa fin i seta. I falan sin: “N dau so 5 minutu, bu ka na buri nin un sugundu.” N mpina i N kumsa ku ora. Membru di parlamentu pañaba raiba i puntan ke ku N staba na fasi. N yalsa kabesa i N falal: “N staba na gardisi Deus pabia abo i un di si ministrus.” I puntan: “Ke ku bu misti fala?” N mostral Romanus 13:4. I un testu ki kunsiba, pabia i seduba Protestanti. Kal ku seduba rusultadu? I danba 30 minutu i no runion kuri diritu. Te mesmu i fala di kuma i rispita no tarbaju.

Pa manga di anus, povu di Jeova luta na manga di kasus juridiku na Europa aserka di ka bai vida militar, kin ku na kuida di mininu, mpustus ku utrus asuntus. I seduba un oportunidadi garandi pa mi di oja kuma ku Jeova punu sai ben i ngaña. Tustumuñas di Jeova ngaña mas di 140 kasus na Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur!

TARBAJU DI RENU AUMENTA NA KUBA

Na anus 1990, N tarbajaba juntu ku ermon Philip Brumley, di sedi mundial ku ermon Valter Farneti di Italia, pa juda no ermons di Kuba, nunde ku no tarbaju tujidu, pa e pudi adora Jeova ku mas liberdadi. N skirbi pa mbaŝada di Kuba na Beljika i N kontra ku un funsionariu di mbaŝada ku kujidu pa kuida di no pididu. Na no purmeru runions, no ka konsigi risolvi disintindimentus ku pui guvernu tuji no tarbaju na Kuba.

Juntu ku Philip Brumley ku Valter Farneti na un di no visitas na Kuba na anus 1990.

Dipus di pidi orientason di Jeova na orason, no pidi pirmison di manda 5.000 Biblias pa Kuba, i no dadu el. Biblia ciga diritu i dadu pa ermons, i es konvensinu di kuma, Jeova staba na bensua no sforsu. Dipus no fasi utru pididu pa manda mas 27.500 Biblias. E seta tambi no pididu. N teneba kontentamentu garandi di juda no kiridu ermons ku irmas na Kuba pa e tene se propi Biblias.

N visita Kuba manga di bias pa juda na minjoria no tarbaju pa i sta di akordu ku lei. Nes visitas, N konsigi tene bon relason ku manga di funsionarius di guvernu.

NO JUDA NO ERMONS NA RUANDA

Na 1994, mas di 1 milyon di jintis matadu di manera meduñu, na tempu ki tenba matansa di etnia Tutsi na Ruanda. Infilismenti, alguns di no ermons ku irmas matadu tambi. I ka tarda, un grupu di ermons pididu pa organiza ajuda umanitariu pa Ruanda.

Oca no grupu ciga na kapital na Kigali, no oja paredis di skritoriu di traduson ku kau nunde ku publikasons ta puduba, inci di burakus di balas. No obi manga di storias meduñu di ermons ku irmas ku matadu ku tarsadu. Ma no obi tambi kuma ku manga di no ermons mostra amor. Pur isemplu, no kunsi un ermon Tutsi ku un familia Tustumuñas di Jeova Utu, sukundi na un koba bas di con duranti 28 dia. Na un runion na Kigali, no da nkoraẑamentu spiritual pa mas di 900 ermons ku irmas.

Skerda: Un livru ku paña bala na no skritoriu di traduson.

Direita: No sta na tarbaju di da ajuda umanitariu.

Dipus no kamba frontera no bai pa Zairi (gosi Republika Demokratiku di Kongu), pa buska manga di Tustumuñas di Jeova di Ruanda, ku baiba pa kampus di refuẑiadus pertu di sidadi di Goma. No ka oja elis, pa kila, no ora pa Jeova lebanu te nunde ke sta. Dipus no oja un algin ku staba na bin kontra ku nos, i no puntal si i kunsi un Tustumuña di Jeova. I ruspundi: “Sin, ami i Tustumuña di Jeova. N na kontenti di leba bos nunde ku kumison di ajuda umanitariu sta.” Dipus di un runion nkoraẑanti ku kumison di ajuda umanitariu, no fasi un runion ku serka di 1.600 refuẑiadus, pa da elis konsolu ku nkoraẑamentu spiritual. Tambi no lei pa relis karta di Korpu Guvernanti. Ermons ku irmas staba kontenti di obi es palabras nkoraẑanti: “No ta ora sempri pa bos. No sibi di kuma Jeova ka na bandona bos.” Es palabras di Korpu Guvernanti seduba bardadi. Gosi, mas di 30 mil Tustumuñas di Jeova sta na sirbi Jeova ku kontentamentu na Ruanda!

N STA DISIDIDU PA KONTINUA SEDU FIEL

Dipus di kuas 58 anu di kasamenti, ña minjer ku N gosta ciu del, Elly, muri na 2011. Jeova konsolan, dipus ku N kontal tristesa garandi ku N teneba. Tambi N ta sintiba animadu di konta bon noba di Renu pa utrus.

N tene mas di 90 anu, ma N kontinua prega kada semana. Tambi N kontenti di pudi juda na Dipartamentu Juridiku li na Betel di Beljika, pa konta utrus ña spiriensias i juda na nkoraẑa jovens na familia di Betel.

I fasi ja serka di 84 anu ku N fasi ña purmeru orason pa Jeova. Es seduba kumsada di ña amisadi ku Jeova ku torna kada bias mas forti. N kontenti dimas duranti tudu ña vida pa manera ku Jeova obi ña orasons. — Sal 66:19. b

a Storia di vida di ermon Schrantz publikadu na Sintinela di 1 di Maiu di 1974, paẑina 282 te 286.

b Oca kes artigu staba na purparadu, ermon Marcel Gillet muri na 4 di Fevereru di 2023.