Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 21

KANTIKU 107 Jeová, o Exemplo Perfeito de Amor

Kuma ku bu pudi oja un parseru ku bu pudi kasa ku el

Kuma ku bu pudi oja un parseru ku bu pudi kasa ku el

“Minjer di bon manera, kin ku pudi ocal? I bali muitu mas di ki joias.”DIT 31:10.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na fala di prinsipius di Biblia ku pudi juda un algin oja un bon parseru ki pudi kasa ku el. Tambi no na fala di kuma ku utrus na kongregason pudi juda solterus ku misti kasa.

1-2. (a) Ke ku kristons solteru dibi di pensa diritu nel, antis de kumsa namora? (b) Ke ku signifika “namora”? (Jubi “Palabra ku Splikadu.”)

 SERA ki bu misti kasa? Pa sedu filis i ka pirsis kasa, ma manga di kristons solteru jovens o di idadi, misti bin kasa. Na bardadi, antis di kumsa namora, bu dibi di tene amisadi forti ku Jeova, kunsi bu kabesa diritu i pudi sustenta bu familia. a (1 Kor 7:36) Si i sedu asin, bu na mas tene pusibilidadi di tene un kasamenti filis.

2 Ma, i ka sempri fasil oca un bon parseru. (Dit 31:10) Tambi mesmu si bu oja un algin ku bu gostaba di kunsi mas minjor, i pirsis koraẑen pa papia ku el pa bo pudi kumsa namoru. b Nes studu, no na fala di ke ku pudi juda kristons solteru oja un bon algin ke pudi kasa ku el i kumsa namoru. No na oja tambi kuma ku utrus na kongregason pudi juda solterus ku misti kasa.

KE KU PUDI JUDAU OJA UN BON PARSERU?

3. Kal kusas ku un kriston solteru dibi di pensa nel ora ki sta na buska un algin di kasa ku el?

3 Si bu misti kasa, i bon sibi kal tipu di algin ku bu misti kasa ku el antis di kumsa namora. Si i ka sin, bu pudi ka nota di un algin ku pudi sedu bon parseru pa bo, o kumsa ku namora ku un algin ku ka da ku bo. Sin duvida, kualker algin ku bu na bin kasa ku el, dibi di sedu kriston batisadu. (1 Kor 7:39) Ma, i ka tudu algin ku batisa, ku na sedu un bon parseru pa bo. Pa kila, punta bu kabesa: ‘Kal ki ña objetivus na vida? Kal maneras di sedu ku N pensa i importanti pa kin ku N na bin kasa ku el pirsisa di tene? Sera ki kusas ku N na spera i difisil dimas pa un algin tene?’

4. Kal kusas ku alguns ora pa rel?

4 Si bu misti kasa, ku sertesa bu ora aserka des asuntu. (Fil 4:6) Na bardadi, Jeova ka purmiti da ningin algin ki na kasa ku el. Ma i ta preokupa ku bu nesesidadis ku sentimentus, tambi i pudi judau ora ku bu sta na tenta buska un algin di kasa ku el. Pa kila, kontinua kontal ke ku bu misti i kuma ku bu ta sinti. (Sal 62:8) Ora pa tene pasensa ku jiresa. (Tiagu 1:5) John, c un ermon solteru na Stadus Unidu fala di kal kusas ki ta ora pa rel: “N konta Jeova kal maneras di sedu ku N misti pa ña parseru tene. N ora pa tene oportunidadi di kunsi algin ku N pudi kasa ku el. N ora tambi Jeova pa i judan tene maneras di sedu ku na judan sedu un bon omi.” Tanya, un irma di Sri Lanka, fala sin: “Nkuantu N sta na buska un algin ku N pudi kasa ku el, N pidi Jeova pa i judan kontinua sedu fiel, pusitivu i filis.” Mesmu si bu ka oca un algin ku bu pudi kasa ku el gosi, Jeova purmiti di kuma i na dau ke ku bu pirsisa del, i na amau i dau atenson ku bu pirsisa del. — Sal 55:22.

5. Kal oportunidadis ku kristons solteru tene, di kontra ku un algin ku ama Jeova? (1 Koríntius 15:58) (Jubi tambi fotos.)

5 Biblia nkoraẑanu pa no tene manga di kusas di fasi “na tarbaju di Siñor”. (Lei 1 Koríntius 15:58.) Si bu kontinua sta okupadu na sirvisu di Jeova i pasa tempu ku diferenti ermons ku irmas, bu na tene bon kumpañerasku ku oportunidadi di kontra ku solterus ku konsentra na sirbi Jeova suma bo. Tambi si bu fasi bu minjor pa kontenta Jeova, bu na tene filisidadi di bardadi.

Si bu kontinua sta okupadu na sirvisu di Jeova i pasa tempu ku diferenti ermons ku irmas, bu pudi kontra ku utrus ku misti kasa. (Jubi paragrafu 5)


6. Ke ku kristons solteru dibi di lembra del, ora ke na buska un algin di kasa ku el?

6 Toma kuidadu pa ka disa pa buska algin ku bu na kasa ku el, sedu kusa mas importanti na bu vida. (Fil 1:10) Filisidadi di bardadi ka dipindi si bu kasa o nau, ma i dipindi di bu amisadi ku Jeova. (Mat 5:3) Tambi si bu sedu solteru, bu pudi tene mas liberdadi di aumenta bu atividadi na pregason. (1 Kor 7:​32, 33) Apruveita ben des tempu. Jessica, un irma di Stadus Unidu ku kasa oca i tene kuas 40 anu, fala sin: “N staba okupadu na pregason, i kila judan sta kontenti mesmu manera ku N mistiba kasa.”

TOMA TEMPU PA JUBI DIRITU

7. Pabia ki i jiresa di no parti, jubi pa un tempu, algin ku no pudi bin kasa ku el, antis di falal di kuma no sta interesadu nel? (Ditus 13:16)

7 Ke gora si bu pensa di kuma, un algin pudi sedu un bon omi o minjer pa bo? Sera ki bu dibi di fala logu ki algin di kuma, bu sta interesadu nel? Biblia fala di kuma un algin jiru ta pensa diritu antis di fasi kualker kusa. (Lei Ditus 13:16.) Pa kila, bu na sedu jiru si pa un tempu, bu jubi ki algin sin i nota, antis di falal di kuma bu sta interesadu nel. Aschwin di Olanda fala sin: “Sentimentus pudi kirsi rapidu, ma tambi e pudi disparsi rapidu. Pa kila, si bu da bu kabesa tempu pa jubi ki algin diritu, bu ka na kumsa un namoru basiadu na sentimentu ku pudi muda rapidu.” Fora di kila, ora ku bu jubi ki algin, talves bu pudi nota di kuma i ka na da pa bo.

8. Kuma ku un solteru pudi jubi un algin ki pudi bin kasa ku el? (Jubi tambi fotos.)

8 Kuma ku bu pudi jubi un algin sin i nota? Na runions di kongregason o na jumbai, bu pudi nota kusas aserka di si spiritualidadi, si maneras di sedu ku si komportamentu. Ba kin ku si amigus i ke ki i ta papia del? (Luk 6:45) Sera ki si objetivus i mesmu ku di bo? Bu pudi papia ku ansions di si kongregason o utru kristons maduru ku kunsil diritu. (Dit 20:18) Bu pudi punta elis kuma ku jintis ta ojal i kal ki si maneras di sedu. (Rut 2:11) Ora ku bu na jubi es algin, fasi tudu pa ivita fasil pa i ka sta avontadi. Rispita si sentimentus i ivita sta tudu ora si tras.

Antis di fala un algin di kuma bu sta interesadu nel, jubil pa un tempu sin i nota. (Jubi paragrafu 7 ku 8)


9. Antis di papia ku algin ku bu pudi bin kasa ku el, ke ku bu dibi di sta konvensidu del?

9 Kantu tempu ku bu dibi di jubi un algin, antis di falal di kuma bu sta interesadu nel? Si bu papia ku ki algin rapidu, utrus pudi pensa di kuma bu ta turmenta na toma disisons. (Dit 29:20) Pa utru ladu, si bu tarda pa papia ku el, utrus pudi pensa di kuma bu ta tarda pa toma disison, prinsipalmenti si utru algin nota di kuma bu sta interesadu nel. (Ekl 11:4) Lembra di kuma antis di papia ku un algin, bu ka pirsisa di sta konvensidu di kuma bu na kasa ku el. Ma, bu dibi di sta konvensidu di kuma, bu sta pruntu pa kasa i di kuma, ki algin pudi sedu un bon omi o bon minjer pa bo.

10. Ke ku bu dibi di fasi si bu nota di kuma, un algin sta interesadu na bo, ma bu ka sta interesadu nel?

10 Ma ke gora si bu nota di kuma, un algin sta interesadu na bo? Si bu ka sta interesadu nel, sforsa pa mostral klaru na bu asons. I falta di bondadi si bu fasi pa utru algin pensa di kuma bu pudi kumsa namora ku el, kontra gora i ka kila ku bu misti. — 1 Kor 10:24; Ef 4:25.

11. Na teras nunde ku namoru ku kasamenti ta ranjadu pa utrus, kal kusas ku bu dibi di pensa nel diritu?

11 I ten teras nunde ku papes o utrus jintis garandi pudi kuji omi o minjer pa se familia solteru. Na utrus teras, familia o amigus ta buska un parseru pa un algin solteru i dipus e ta fasi pa omi ku minjer kontra, pa e jubi si e misti kumsa namora. Si e falau pa bu organiza namoru o kasamenti, jubi ke ku omi ku minjer misti i ke ke pirsisa del. Si bu nota di kuma un algin pudi sedu bon omi o bon minjer pa bu amigu o familia, buska kunsil minjor i kunsi si maneras di sedu, i mas importanti, si kontra i tene amisadi forti ku Jeova. Un amisadi forti ku Jeova i mas importanti di ki diñeru, edukason, nivel sosial o di kal familia ku ki algin bin del. Ma, lembra di kuma i ermon o irma solteru ku dibi di toma ultimu disison si kontra i na kasa o nau. — Gal 6:5.

KUMSA NAMORU

12. Si bu misti kumsa namoru ku un algin, kuma ku bu pudi kontal?

12 Si bu misti kumsa namoru ku un algin, kuma ku bu pudi kontal di kuma bu sta interesadu nel? d Bu pudi fasi aranẑu pa papia ku kil algin na un kau publiku o pa telefoni. Kontal di manera klaru di kuma bu sta interesadu nel i bu misti kunsil mas diritu. (1 Kor 14:9) Si pirsis, dal tempu pa i pensa na kuma ki na ruspundi. (Dit 15:28) Si kil algin ka sta interesadu na kumsa namoru, rispita si sentimentus.

13. Ke ku bu pudi fasi si un algin falau di kuma i sta interesadu na bo? (Kolosensis 4:6)

13 Ke gora si un algin falau di kuma i sta interesadu na bo? Talves i pirsis koraẑen pa kil algin papia ku bo, pa kila, mostra bondadi ku rispitu. (Lei Kolosensis 4:6.) Si bu pirsisa di tempu pa pensa si kontra bu konkorda pa kumsa namoru, splikal el. Ma, tenta dal resposta mas rapidu pusivel. (Dit 13:12) Si bu ka sta interesadu, kontal el ku bondadi i di manera klaru. Nota kuma ku Hans, un ermon di Austria ruspundi, kontra un irma kontal di kuma i sta interesadu nel. I fala sin: “Ku bondadi i di manera klaru, N splikal di kuma N ka sta interesadu. N ka misti pa i pensa di kuma un dia no pudi bin kumsa namora. Pabia des, N toma tambi kuidadu pa ka papia o fasi kusas ku na fasil pensa di kuma N muda di ideia.” Ma, si bu sta interesadu pa kumsa namoru ku kil algin, papia di bu sentimentus i di kuma ku bu misti pa namoru bai. Ke ku bu na spera pudi sedu diferenti di ke ku utru algin na spera. I dipindi di bu kultura o di utrus kusas.

KUMA KU UTRUS PUDI JUDA KRISTONS SOLTERU?

14. Kuma ku no pudi juda kristons solteru ku no palabras?

14 Kuma ku anos tudu no pudi juda kristons solteru ku misti kasa? Un manera i ora ku no toma kuidadu ku ke ku no ta fala. (Ef 4:29) No pudi punta no kabesa: ‘Sera ki N ta goza kilis ku misti kasa? Ora ku N oja un ermon ku un irma solteru na papia, sera ki N ta pensa di kuma e sta interesadu na n̈utru?’ (1 Tim 5:13) Tambi, no ka dibi di pui pa kristons solteru pensa di kuma, algun kusa na falta elis so pabia di kuma e ka kasa. Hans ku faladuba del na kumsada fala sin: “Alguns ermons ta fala sin: ‘Pabia ku bu ka kasa inda? Idadi na bai ja.’ Es tipu di kombersas ta pui pa solterus pensa di kuma e ka tene balur, tambi i ta aumenta se diseẑu di misti kasa rapidu.” I mas minjor buska oportunidadis di ngaba kristons solteru! — 1 Tes 5:11.

15. (a) Di akordu ku prinsipiu ku sta na Romanus 15:​2, ke ku no dibi di pensa nel antis di juda un algin oja un parseru di kasa ku el? (Jubi tambi foto.) (b) Kal lisons importanti ku bu aprindi di video? (Jubi tambi nota.)

15 Ke ku no pudi fasi, si no pensa di kuma un ermon ku un irma pudi sedu un bon kasal? Biblia falanu pa no rispita sentimentus di utrus. (Lei Romanus 15:2.) Manga di ermons solteru ka misti pa utrus aprisenta elis algin ke pudi kasa ku el, i no dibi di rispita se disison. (2 Tes 3:11) Utrus pudi misti pa no juda elis, ma no ka dibi di fasil si e ka pidinu. e (Dit 3:27) Alguns solterus ka ta misti pa no aprisenta elis di manera diretu, algin ke pudi kasa ku el. Lydia, un irma solteru di Almaña fala sin: “Bu pudi junta un ermon ku un irma na un grupu garandi. Kria so oportunidadi pa un ermon ku irma kunsi n̈utru, i disa restu na se mon.”

Sta na metadi di manga di jintis, ta kria oportunidadi pa kristons solteru kunsi n̈utru. (Jubi paragrafu 15)


16. Ke ku kristons solteru dibi di lembra del?

16 Anos tudu, solterus o kilis ku kasa, pudi tene un vida filis! (Sal 128:1) Pa kila, si bu misti kasa, ma bu ka oja inda un algin, kontinua konsentra na bu sirvisu pa Jeova. Un irma di Makau comadu Sin Yi fala sin: “Si bu kompara tempu ku bu na pasa ku bu omi o minjer na paraísu, tempu ku bu sedu solteru na mas pikininu. Apruveita des tempu, i usal diritu.” Ma, ke gora si bu oja un algin ku bu pudi kasa ku el i bu kumsa namoru? Na studu ku na bin no na fala di kuma ku bu pudi tene un namoru ku na ngaba Jeova.

KANTIKU 137 Mulheres Fiéis

a Pa judau sibi si bu sta pruntu pa kasa, bu pudi jubi artigu Namorar – Parte 1: Estou preparado para namorar? na jw.org.

b PALABRA KU SPLIKADU: Nes studu ku kil ku na bin, palabra “namoru” na rifiri tempu ku un omi ku minjer ta kunsi n̈utru minjor, pa sibi si kontra e pudi sedu un bon omi o bon minjer pa n̈utru. Na alguns teras, namoru ta rifiri tambi kunsi un algin o tene interesi romantiku nel. Namoru ta kumsa ora ku un omi ku minjer konta n̈utru di manera klaru di kuma, e tene interesi romantiku pa n̈utru. Es ta kontinua te ora ke disidi kasa o kaba ku namoru.

c Alguns nomi mudadu.

d Na alguns kulturas, normalmenti i un ermon ku ta bai papia ku un irma pa kumsa namoru. Ma tambi, i ka mal pa un irma bai papia ku un ermon. (Rut 3:​1-13) Pa mas informason, jubi artigu Os Jovens Perguntam . . . Como contar-lhe tudo o que sinto por ele? na No Korda! di 22 di Otubru di 2004.