Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 22

KANTIKU 127 Que Tipo de Pessoa Devo Ser?

Kuma ku bu pudi tene un namoru ku na ngaba Jeova?

Kuma ku bu pudi tene un namoru ku na ngaba Jeova?

“Bo fajamentu i di dentru di korson . . . ku ten balur”.1 PED 3:4.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Kuma ku dus jintis ku na namora pudi tene un namoru ku na ngaba Jeova, i kuma ku utrus na kongregason pudi juda elis.

1-2. Ke ku alguns fala aserka di namoru?

 NAMORU pudi sedu un mumentu interesanti i di alegria. Si bu sta na namora, sin duvida, bu misti pa i kuri ben. I kila ku sedu ku manga di kilis ku namoraba. Un irma di Etiopia comadu Tsion, a fala sin: “Un di mumentus mas filis na ña vida, i oca N na namoraba ku ña omi. No papia di asuntus importanti, tambi no ri ciu. N kontenti oca ku N nota di kuma, N oja un algin ku N ama i ku aman tambi.”

2 Ma, Alessio, un ermon na Olanda fala sin: “I seduba un mumentu filis di kunsi ña minjer oca no na namora, ma no teneba tambi purblemas na namoru.” Nes studu, no na bin oja alguns purblemas ku pudi ten, ku alguns prinsipius di Biblia ku pudi juda kilis ku na namora, pa e tene un namoru ku na ngaba Jeova. Tambi no na oja kuma ku utrus na kongregason pudi juda kilis ku na namora.

OBJETIVU DI NAMORU

3. Kal ki objetivu di namoru? (Ditus 20:25)

3 Mesmu si namoru i un mumentu di alegria, tambi i un pasu seriu ku pudi leba pa kasamenti. Na se dia di kasamenti, un kasal ta fasi un votu dianti di Jeova di ama i rispita n̈utru tudu tempu ke na vivi juntu. Antis di fasi kualker votu, no dibi di pensa diritu na ki votu. (Lei Ditus 20:25.) I mesmu kusa tambi pa votu di kasamenti. Namoru ta pirmiti pa dus jintis kunsi n̈utru diritu i pa e toma un bon disison. Utrora es disison pudi leba pa kasamenti o pa kaba namoru. Si dus jintis para namora, kila ka signifika di kuma e ka fasi diritu. En ves di kila, namoru kumpri si objetivu, ku sedu, di juda elis toma un bon disison.

4. Pabia ku no dibi di oja namoru di un bon manera?

4 Pabia ki importanti pa no oja namoru di un bon manera? Ora ku un algin tene un bon manera di oja namoru, i ka na namora ku un algin ki ka tene intenson di kasa ku el. Ma, i ka so solterus ki pirsisa di oja namoru di un bon manera. Anos tudu no dibi di lembra kal ki objetivu di namoru. Pur isemplu, alguns ta pensa di kuma si dus jintis na namora, nton e dibi di kasa. Kuma ku es manera di pensa ta afeta kristons solteru? Melissa, un irma solteru na Stadus Unidu, fala sin: “Ora ku dus jintis na namora, alguns ermons ku irmas ta spera di kuma e na kasa. Pa kila, i ten kilis ku ta kontinua namoru mesmu si e sibi di kuma, e ka na sedu bon minjer o bon omi pa n̈utru. Utrus solterus ta ivita namora. Es pudi tisi preson garandi dimas.”

BO KUNSI N̈UTRU DIRITU

5-6. Ke ku kilis ku na namora dibi di sforsa pa sibi di n̈utru? (1 Pedru 3:4)

5 Si bu sta na namora, ke ku pudi judau sibi si bu na kasa o nau? Bo sforsa pa kunsi n̈utru diritu. Talves bu kunsi alguns kusas aserka di ki algin antis di bo kumsa namoru. Ma gosi, bu tene oportunidadi di kunsi kuma ku ki algin sedu “dentru di korson”. (Lei 1 Pedru 3:4.) Es nvolvi sibi mas aserka di spiritualidadi, maneras di sedu ku manera di pensa di kin ku bu pudi bin kasa ku el. Ku tempu, bu dibi di konsigi ruspundi es purguntas: ‘Sera ki es algin na sedu bon omi o bon minjer pa mi?’ (Dit 31:​26, 27, 30; Ef 5:33; 1 Tim 5:8) ‘Sera ki no na pudi mostra n̈utru amor ku atenson ku kada kin na pirsisa del? Sera ki no pudi vivi juntu sin konsentra na falias di n̈utru?’ b (Rom 3:23) Nkuantu bo na kunsi n̈utru, lembra des: Ke ku mas importanti, i ka kusas ku abos dus bo gosta del, ma si bo na konsigi adapta ku diferensa ku bo tene ku n̈utru.

6 Kal utrus kusas ku bu dibi di sibi di utru algin duranti namoru? Antis di tene sentimentu forti pa un algin, talves bu na misti papia ku el aserka di alguns asuntus importanti, suma objetivus ki tene. Ma ke gora di asuntus pesual, suma purblemas di saudi, purblemas finanseru o mau kusas ku pasa ku el? I ka tudu asuntus ku pirsisa di papiadu del na kumsada di namoru. (Komparal ku Jon 16:12.) Si bu pensa di kuma i sedu dimas pa bu ruspundi alguns purguntas pesual, fasi pa kin ku bu na namora ku el sibi. Ma ku tempu, kin ku bu pudi bin kasa ku el na pirsisa di sibi es informasons, pa pudi toma un bon disison. I na ciga un mumentu ku bu na bin papia des asuntu sin sukundi nada.

7. Kuma ku kilis ku na namora pudi kunsi n̈utru? (Jubi tambi kuadru “ Ora ku bu na namora ku un algin ku mora lunju.”) (Jubi tambi fotos.)

7 Kuma ku bu pudi kunsi un algin diritu? Un di minjor manera di fasil i papia di manera klaru, sinseru, i fasi purguntas i sukuta diritu. (Dit 20:5; Tiagu 1:19) Pa kila, bu pudi disidi fasi kusas juntu ku na torna mas fasil pa bo kombersa, suma pur isemplu, kume juntu, pasia na kaus publiku i prega juntu. Bo pudi tambi kunsi n̈utru, ora ku bo pasa tempu ku amigus i ku familia. Tambi, organiza atividadis ku na mostrau kuma ku ki algin ta komporta na diferentis situason ku diferentis jintis. Jubi ke ku Aschwin di Olanda tenta fasi. I fala sin aserka di si namoru ku Alicia: “No ta buskaba fasi kusas ku na judanu kunsi n̈utru diritu. Manga di bias es kusas i simplis, suma purpara kumida juntu i fasi utrus tarbaju juntu. Duranti es atividadis, no ta notaba pontus forti ku pontus fraku di n̈utru.”

Si bo fasi kusas ku na pirmiti bos kombersa, talves bo na kunsi n̈utru mas minjor. (Jubi paragrafu 7 ku 8)


8. Kuma ku kilis ku na namora pudi benefisia di studa Biblia juntu?

8 Bo pudi tambi kunsi n̈utru diritu ora ku bo na studa juntu asuntus basiadu na Biblia. Si bo bin kasa, bo na pirsisa di ranja tempu pa adorason na familia, asin Deus na sedu parti prinsipal di bo kasamenti. (Ekl 4:12) Pa kila, pabia ku bo ka na ranja tempu pa studa juntu gosi, duranti bo namoru? Lembra di kuma kilis ku na namora ka sedu inda familia, i ermon ka sedu inda ŝef di irma. Ma si bo ta studa sempri juntu, bo pudi sibi kuma ku kada kin sta na sintidu spiritual. Max ku Laysa, un kasal di Stadus Unidu diskubri un utru benefisiu. Max fala sin: “Na kumsada di no namoru, no kumsa ku studa publikasons aserka di namoru, kasamenti ku vida di familia. Studa es publikasons danu oportunidadi di kombersa di manga di asuntus importanti, ku pudiba sedu difisil kumsa papia del.”

UTRUS KUSAS KU BU PIRSISA DI PENSA NEL

9. Kal kusas ku kilis ku na namora dibi di pensa nel, ora ke na disidi kin ke na konta aserka di se namoru?

9 Ba kin ku bu dibi di konta aserka di bu namoru? Es i un disison ki kilis ku na namora dibi di toma. Na kumsada di bo namoru, bo pudi konta puku jintis. (Dit 17:27) Si bo fasi kila, bo pudi ivita preson ku purguntas ki ka pirsis. Ma si bo ka konta ningin, bo pudi isola pabia di medu di utrus diskubri. Es pudi sedu pirigosu. Pa kila, i na sedu bon informa kilis ku pudi da bos bon konsiju i juda bos di utru maneras. (Dit 15:22) Pur isemplu, bo pudi konta alguns membrus di familia, amigus maduru o ansions.

10. Kuma ku kilis ku na namora pudi kontinua tene un komportamentu ku na ngaba Jeova? (Ditus 22:3)

10 Kuma ku bo pudi kontinua tene un komportamentu ku na ngaba Jeova? Konformi bo sentimentus na kirsi, i normal pa bo sinti mas atraidu pa n̈utru. Ke ku pudi juda bos ivita fasi kualker kusa ku ka na kontenta Jeova? (1 Kor 6:18) Bo ivita kombersas susu, sta abos son i bibi ciu. (Ef 5:3) Es kusas pudi aumenta bo diseẑu seksual i pui pa i difisil fasi ke ki sertu. Pabia ku bo ka na papia sempri aserka di limitis ku bo na toma, pa bo namoru kontinua ngaba Jeova? (Lei Ditus 22:3.) Jubi ke ku juda Dawit ku Almaz di Etiopia. E fala sin: “No ta pasaba tempu na kaus nunde ki tenba manga di jintis o juntu ku amigus. Nunka no fika anos son na un karu o na un kasa. Asin, no ta ivita situasons ku pudi tentanu.”

11. Kal kusas ku kilis ku na namora dibi di pensa nel, ora ke na disidi mostra amor pa n̈utru?

11 Ke gora ku no pudi fala di mostra amor pa n̈utru? Nkuantu bo amor na kirsi, bo pudi disidi mostral pa n̈utru di un bon manera. (Kan 1:2; 2:6) Ma si bu diseẑu seksual torna forti, i pudi sedu difisil dimas, toma bon disison ku na afeta algin ku bu na namora ku el. Tambi, ora ku bo na mostra amor, bo pudi lestu ku pirdi kontrolu, i fasi kusas ku na leba bos na mau komportamentu. (Dit 6:27) Pa kila, na kumsada di namoru, bo papia di limiti ku bo na fiksa ku sta di akordu ku prinsipus di Biblia. c (1 Tes 4:​3-7) Kilis ku na namora dibi di punta se kabesa: ‘Kuma ku jintis nunde ku no mora, ta oja manera ku no ta mostra amor pa n̈utru? Kuma ku es komportamentu pudi lantanda diseẑu seksual na nos?’

12. Ke ku kilis ku sta na namora dibi di fasi ora ke tene disintindimentu?

12 Kuma ku bo pudi risolvi disintindimentu? Ke gora si bo ta dati bo tene disintindimentu? Sera ki es misti mostra di kuma bo ka da ku n̈utru? I ka kila. Tudu kilis ku kasa o ku sta na namora ta tene disintindimentu utrora. Un kasamenti forti ta formadu pa dus jintis ku ta sforsa ciu pa risolvi se disintindimentu. Pa kila, kuma ku bo ta risolvi purblemas gosi, pudi mostra si kontra bo na bin tene un bon kasamenti o nau. Kilis ku na namora dibi di punta se kabesa: ‘Sera ki no ta konsigi papia di asuntus ku kalma i ku rispitu? Sera ki no ta seta logu di kuma no yara i sforsa pa minjoria? Sera ki no ta sta dispostu pa disa no preferensia di ladu, pidi diskulpa i purda?’ (Ef 4:​31, 32) Ma, si tudu ora bo ta tene disintindimentu o jus duranti namoru, i pusivel di kuma situason ka na minjoria dipus di bo kasa. Si bu pensa di kuma ki utru algin ka na da ku bo, kaba namoru na sedu minjor disison pa bos dus. d

13. Ke ku pudi juda kilis ku na namora pa e disidi kantu tempu ke dibi di namora?

13 Kantu tempu ku namoru dibi di dura? Manga di bias, toma disisons rapidu, ta tisi mau rusultadu. (Dit 21:5) Pa kila, tempu ku bo na namora dibi di sedu sufisienti pa kunsi diritu kin ku bu na namora ku el. Ma bo ka dibi di kontinua namora pa manga di tempu ki ka pirsis. Tambi Biblia fala sin: “Speransa ku diadu i ta pui korson duensi”. (Dit 13:12) Alen di kila, konformi namoru na bai, i pudi sedu mas difisil nguenta tentason seksual. (1 Kor 7:9) En ves di konsentra na kantu tempu ku bu dibi di namora, bu pudi punta bu kabesa: ‘Ke ku N pirsisa inda di sibi aserka di algin ku N na namora ku el pa pudi toma un disison?’

KUMA KU UTRUS PUDI JUDA KILIS KU NA NAMORA?

14. Kuma ku utrus pudi da ajuda ku kilis ku na namora na pirsisa del? (Jubi tambi foto.)

14 Si no sibi di kuma dus jintis sta na namora, kuma ku no pudi juda elis? No pudi kumbida elis pa e bin kume ku nos, pa bin mati adorason na familia o pa jumbai. (Rom 12:13) Es mumentus pudi juda elis kunsi n̈utru minjor. Sera ki bu pudi kumpaña elis, kurinti karu pa relis o kumbida elis na bu kau pa e ka pudi sta elis son? (Gal 6:10) Alicia ku faladuba del na kumsada, lembra di ke ku el ku Aschwin gostaba ciu del. I fala sin: “No fikaba kontenti dimas manera ku alguns ermons falanu di kuma, no pudi visita elis si no pirsisa di un kau pa sta juntu, ma sin isola.” Si kilis ku na namora pidiu pa bu kumpaña elis, pabia ku bu ka na ojal suma un manera di juda bu amigus? Toma kuidadu pa ka disa elis na kau ku ningin ka sta, ma usa di jiresa pa sibi kal mumentu ku bu pirsisa di afasta delis pa e pudi papia elis son. — Fil 2:4.

Si no sibi di kuma dus jintis sta na namora, no pudi buska manera di da elis ajuda ke pirsisa del. (Jubi paragrafu 14 ku 15)


15. Kal utrus kusas ku amigus pudi fasi pa juda kilis ku na namora? (Ditus 12:18)

15 No pudi tambi juda kilis ku na namora atraves di ke ku no na papia o ke ku no ka na papia. Utrora no pirsisa di kontrola no kabesa pa ka papia nada. (Lei Ditus 12:18.) Pur isemplu, no pudi tene vontadi garandi di konta utrus di kuma dus jintis kumsa namora, ma i pudi sedu di kuma elis propi ku misti konta es noba. No dibi di ivita papia na nomi di kilis ku na namora o kritika se asuntus pesual. (Dit 20:19; Rom 14:10; 1 Tes 4:11) Tambi no dibi di ivita fala kusas o fasi purguntas ku na pui pa kilis ku na namora pensa di kuma e dibi di kasa. Un irma comadu Elise ku si omi, fala sin: “No ka ta staba avontadi ora ku utrus puntanu aserka di planus di no kasamenti, kontra no ka papiaba inda di ki asuntu.”

16. Kuma ku no dibi di reaẑi si kilis ku na namora kaba ku se namoru?

16 Ke gora si kilis ku na namora disidi kaba ku se namoru? No dibi di ivita miti na se asuntu o toma ladu di utru. (1 Ped 4:15) Un irma comadu Lea fala sin: “N obi utrus na papia di motivu ku pui ami ku un ermon no kaba namoru. N fikaba mal dimas.” Suma ku no falaba na kumsada, kaba namoru ka signifika di kuma kilis ku na namora ka fasi diritu. I signifika so di kuma namoru yangasa si objetivu, ku sedu, di juda kilis ku na namora toma un bon disison. Ma es disison pudi pui elis dur na korson i e pudi sinti di kuma e sta elis son. Pa kila, no pudi jubi maneras di juda elis. — Dit 17:17.

17. Ke ku kilis ku na namora dibi di kontinua fasi?

17 Suma ku no oja, namoru pudi tene si purblemas, ma i pudi tambi sedu mumentu di alegria. Jessica fala sin: “Na bardadi, namoru ta iziẑi manga di sforsu. Ma no kontenti di usa tudu no tempu ku inerẑia pa kunsi n̈utru diritu.” Si bo sta na namora, bo kontinua sforsa pa kunsi n̈utru diritu. Si bo fasil, bo na tene un namoru ku na ngaba Jeova, ku sedu, un namoru ku na juda bos toma un bon disison.

KANTIKU 49 Vou Alegrar a Jeová

a Alguns nomi mudadu.

b Pa oja utrus purguntas ku bu pudi fasi, bu pudi jubi livru Os Jovens Perguntam – Respostas Práticas, Volumi 2, paẑina 39 ku 40.

c Palpa-palpa seksu di utru algin fasi parti di pekadu seksual, kusa ku ta iziẑi pa ansions di kongregason forma un kumison judikativu. Palpa-palpa mama o tene kombersas susu pa mensaẑen o pa telefoni, pudi tambi iziẑi forma un kumison judikativu. Tudu ta dipindi di situasons.

d Pa mas informason, jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” na Sintinela di 15 di Agustu di 1999.