Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 48

Fika kalmu ora ku bu fidelidadi testadu

Fika kalmu ora ku bu fidelidadi testadu

“Fika kalmu na tudu ku na kontisi”. — 2 TIM 4:5.

KANTIKU 123 Obedecemos a Jeová e à Sua Organização

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Ke ku fika kalmu signifika? (2 Timótiu 4:5)

 ORA KU un kusa kontisi ku punu fika mal, no fidelidadi pa Jeova i pa si organizason pudi testadu. Kuma ku no pudi vensi es tipu di purblemas? No pirsisa di fika kalmu, sta atentu i fika firmi na fe. (Lei 2 Timótiu 4:5.) Ora ku no fika kalmu, no ta pensa diritu i tenta oja kusas suma ku Jeova ta oja elis. Ora ku no fasil, no emosons ka ta kontrola no pensamentu.

2. Ke ku no na fala del nes studu?

2 Na studu ku pasa, no fala di tris purblemas ku pudi bin fora di kongregason, ku no pudi pasa. Nes studu, no na fala di tris purblemas dentru di kongregason ku pudi testa no fidelidadi pa Jeova. Es purblemas pudi sedu, (1) ora ku no sinti kuma un ermon na fe fasi un kusa di mal kontra nos, (2) ora ku no risibi disiplina, i (3) ora ku no sta na sforsa pa adapta ku mudansas di organizason. Kuma ku no pudi fika kalmu i kontinua sedu fiel pa Jeova ku si organizason, ora ku no nfrenta es tipu di purblemas?

ORA KU NO SINTI KUMA UN ERMON NA FE FASI UN KUSA DI MAL KONTRA NOS

3. Kuma ku talves no na reaẑi si no sinti kuma, un ermon na fe fasi un kusa di mal kontra nos?

3 Sera ki bu ciga ja di sinti kuma, un ermon na fe fasi un kusa di mal kontra bo, talves un algin ku tene responsabilidadi, suma un ansion? I pudi sedu kuma i ka misti fasiu mal. (Rom 3:23; Tiagu 3:2) Nin ku sin, si ason pudi pui pa bu fika mal. Bu pudi pirdi sonu so na pensa na ki asuntu. Talves bu pudi te mesmu punta: ‘Si un ermon na aẑi des manera, sera ki es i organizason di Deus?’ I asin propi ku Satanas misti pa no pensa. (2 Kor 2:11) Si no pensa des manera, no pudi para sirbi Jeova i disa si organizason. Pa kila, si no sinti kuma un ermon o irma fasi un kusa di mal kontra nos, kuma ku no pudi fika kalmu i ivita pensa suma ku Satanas misti pa no pensa?

4. Kuma ku José fika kalmu oca i tratadu mal, i kal lisons ku no pudi aprindi di si isemplu? (Kumsada 50:19-21)

4 Ka bu guarda raiba na korson. Oca José seduba joven, si ermons garandi tratal mal. E odial, te mesmu alguns delis misti matal. (Kum 37:4, 18-22) Dipus, e bindil suma skravu. Pabia di kila, José pasa purblemas garandi ku dura serka di 13 anu. José pudiba punta si kontra na bardadi Jeova amal. I pudiba pensa kuma Jeova bandonal oca i pirsisaba di ajuda. Ma José ka guarda raiba na korson. En ves di kila, i fika kalmu. Oca i tene oportunidadi di vinga si ermons, i ka fasil, ma en ves di kila, i mostra amor pa relis i purda elis. (Kum 45:4, 5) José aẑi des manera, pabia i kontinua pensa diritu. I ka pensa na si propi purblemas, ma i kontinua pensa na ke ku Jeova misti. (Lei Kumsada 50:19-21.) Ke ku no pudi aprindi des? Si algin fasiu mal, ka bu guarda raiba na korson kontra Jeova, o pensa kuma i bandonau. En ves di kila, pensa na kuma ki sta na judau nguenta purblema. Fora di kila, ora ku utrus tratau mal, tenta kubri se imperfeisons ku amor. — 1 Ped 4:8.

5. Kuma ku Miqueas fika kalmu oca i sinti di kuma i tratadu mal?

5 Jubi spiriensia di un ansion di Amerika di Sul comadu Miqueas. b I lembra di tempu ki tratadu mal pa alguns ermons ku tene responsabilidadi na organizason di Jeova. I fala sin: “Nunka N ciga di pasa es tipu di purblema. N staba preokupadu. N ka pudiba durmi di noti, i N ta coraba pabia N sintiba di kuma N ka pudiba fasi nada.” Ma mesmu asin, Miqueas fika kalmu i tenta kontrola si sentimentus. I ta oraba sempri, i ta pidi Jeova pa i dal spiritu santu ku forsa pa nguenta. I ta buska tambi informasons na no publikasons ku pudi judal. Ke ku no pudi aprindi des? Si bu sinti kuma bu tratadu mal pa un ermon o irma, manti kalmu i tenta kontrola kualker sentimentus ku bu pudi tene. Bu pudi ka sibi situasons ku leba un algin na papia o aẑi di un manera. Pa kila, papia ku Jeova na orason, i pidil pa i judau ntindi pabia ku ki algin tratau di ki manera. Es pudi judau pa bu pensa kuma, bu ermon o irma ka misti fasi nada di mal kontra bo, tambi i pudi judau purdal. (Dit 19:11) Lembra kuma Jeova sta atentu ku situason ku bu sta na pasa, i na dau forsa ku bu pirsisa del pa nguenta. — 2 Kron 16:9; Ekl 5:8.

ORA KU NO RISIBI DISIPLINA

6. Ke ku manda i importanti pa no ntindi kuma Jeova ta disiplinanu pabia i amanu? (Ebreus 12:5, 6, 11)

6 Ora ku Jeova disiplinanu, no pudi fika tristi dimas. Ma si no pensa so na mal ku no sinti, no pudi kumsa pensa kuma disiplina i ka justu, tambi i ka ta aplika pa nos. Es pudi tujinu ntindi un kusa importanti dimas, ku sedu, Jeova ta disiplinanu pabia i amanu. (Lei Ebreus 12:5, 6, 11.) Si no disa pa no sentimentus kontrolanu, no na da Satanas oportunidadi di aproveita di no sentimentus. I ka misti pa no seta disiplina, i pior inda, pa no para sirbi Jeova puku-puku, i disa kongregason. Si bu disiplinadu, kuma ku bu pudi fika kalmu?

Suma Pedru seduba umildi i seta disiplina, i tene mas balur pa Jeova. (Jubi paragrafu 7)

7. (a) Suma ki mostradu na diseñu, kuma ku Pedru usadu pa Jeova dipus di seta disiplina? (b) Ke ku bu aprindi di isemplu di Pedru?

7 Seta disiplina, i seta fasi mudansas ki pirsis. Manga di bias, Jesus kuriẑi Pedru dianti di utrus apostolus. (Mar 8:33; Luk 22:31-34) Es pui pa Pedru burguñu dimas! Ma, Pedru kontinua sedu fiel pa Jesus. I seta disiplina i aprindi di si erus. Asin, Jeova bensua fidelidadi di Pedru, i dal responsabilidadis garandi na kongregason. (Jon 21:15-17; At 10:24-33; 1 Ped 1:1) Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Pedru? No ta benefisia no kabesa ku utrus ora ku no seta disiplina i fasi mudansas ki pirsis, en ves di konsentra na borgoña ku no na sinti. Ora ku no fasi kila, no ta tene mas balur pa Jeova i pa no ermons.

8-9. Kuma ku Bernardo sintiba na kumsada oca i disiplinadu, ma ke ku judal kuriẑi si pensamentu?

8 Jubi ke ku konti ku Bernardo, un ermon di Mosambiki. I tiradu privileẑiu di ansion. Kuma ku Bernardo sintiba na kumsada? I fala sin: “N staba ku raiba pabia N ka gostaba di disiplina ku N risibi.” I staba preokupadu na kuma ku utrus na kongregason na ojal. I fala sin: “I leba alguns misis pa oja disiplina di bon manera i torna konfia na Jeova ku si organizason.” Ke ku juda Bernardo muda si manera di pensa?

9 Bernardo muda si manera di pensa. I fala sin: “Oca N seduba ansion, N ta usaba Ebreus 12:7 pa juda utrus oja disiplina di Jeova di bon manera. Gosi, N punta ña kabesa: ‘Kin ku pirsisa di aplika es versikulu?’ I tudu servus di Jeova, ami N fasi parti.” Dipus, Bernardo fasi utrus mudansas pa torna konfia mas na Jeova i na si organizason. I pasa mas tempu na lei Biblia i pensa fundu ne ke ki ta lei. I kontinua preokupa na kuma ku ermons ku irmas na ojal, ma mesmu asin, i ta prega ku elis i da kumentarius na runions. Ku tempu, Bernardo disignadu mas suma ansion. Si bu disiplinadu suma Bernardo, sforsa pa ka pensa ciu dimas na kuma ku bu sinti mal, seta konsiju i fasi mudansas ki pirsis. c (Dit 8:33; 22:4) Si bu fasil, bu pudi tene sertesa di kuma, Jeova na pagau pa manera ku bu kontinua sedu fiel pa rel i pa si organizason.

ORA KU NO STA NA SFORSA PA ADAPTA KU MUDANSAS DI ORGANIZASON

10. Kal mudansa na organizason ku pudiba testa fidelidadi di alguns omis israelita?

10 Mudansas na organizason pudi testa no fidelidadi. Si no ka toma kuidadu, no pudi te mesmu disa pa e separanu di Jeova. Pur isemplu, pensa na kuma ku kusas muda pa israelitas. Antis di Jeova da elis Lei, ŝefis di familia ta fasiba kusas ku saserdotis ta fasi. E ta kumpuba altaris i fasi sakrifisius pa Jeova pa ben di se familias. (Kum 8:20, 21; 12:7; 26:25; 35:1, 6, 7; Jo 1:5) Ma oca ku Lei dadu, ŝefis di familia ka disadu mas fasi es kusas. Jeova disigna saserdotis di familia di Aron pa fasi sakrifisius. Oca ku es mudansa na organizason kumsa ku aplikadu, si un ŝef di familia ku ka sedu di familia di Aron kumsa ku aẑi suma saserdoti, i pudi matadu. d (Sir 17:3-6, 8, 9) Sera ki i pabia des mudansa ku talves leba Kora, Datan, Abiron ku 250 ŝefis rebela kontra otridadi di Moisés ku Aron? (Num 16:1-3) No ka pudi fala sin ku tudu sertesa. Ma, no sibi kuma Kora ku utrus omis ku staba ku el ka kontinua sedu fiel pa Jeova. Si mudansas na organizason testa bu fidelidadi, ke ku bu pudi fasi?

Oca koatitas risibi mudansa na se disignason, e staba dispostu pa sirbi suma kantaduris, porterus i kuida di armazens. (Jubi paragrafu 11)

11. Ke ku no aprindi di isemplu di alguns levitas koatita?

11 Apoia di tudu korson mudansas na organizason. Duranti se bias na disertu, koatitas ta kuidaba di disignason importanti. Kada bias ku israelitas muda di kampamentu, alguns koatitas ta karga arka di kontratu dianti di tudu povu. (Num 3:29, 31; 10:33; Jos 3:2-4) I un privileẑiu garandi! Ma, kusas muda oca israelitas mora na Tera di Purmesa. Arka ka pirsisa di mudantadu sempri. Pa kila, oca Salomon sedu rei, alguns koatitas disignadu pa tarbaja suma kantaduris, sirbi suma porterus i utrus ta kuida di armazens. (1 Kron 6:31-33; 26:1, 24) I ka ten nada ku mostra di kuma, koatitas reklama o pidi lugar mas importanti, pabia antis e teneba un disignason spesial. Ke ku no pudi aprindi des? Apoia di tudu korson mudansas ku organizason di Jeova fasi, nkluindu kualker mudansa ku afeta bu disignason. Tene kontentamentu na kualker disignason ku bu dadu. Lembra di kuma i ka bu disignason ku ta pui pa bu tene balur dianti di Jeova. Jeova ta da balur pa bu obdiensia mas di ki kualker disignason. — 1 Sam 15:22.

12. Kuma ku Zaina ku ta sirbi na Betel sinti oca ki dadu utru disignason?

12 Jubi isemplu di Zaina, un irma di Mediu Orienti ku risibi mudansa di disignason, i pirdi privileẑiu ki gostaba ciu del. I disignadu suma pionera spesial dipus di sirbi na Betel pa mas di 23 anu. I fala sin: “N sintiba mal dimas ku mudansa di ña disignason. N sintiba kuma N ka bali nada i N kontinua punta ña kabesa: ‘Ke di mal ku N fasi?’” Infilismenti, alguns ermons ku irmas di kongregason buril dur oca e falal: “Si bu seduba bon dimas, organizason ka na disau pa bu sai di Betel.” Pa un tempu, Zaina staba tristi, i ta coraba tudu noti. Ma i fala sin: “Nunka N duvida di amor di Jeova o di si organizason.” Kuma ku Zaina konsigi fika kalmu?

13. Ke ku Zaina fasi pa vensi si sentimentus negativu?

13 Zaina konsigi vensi si sentimentus negativu. Kuma? I lei artigus di no publikasons ku na fala di purblema ki sta na pasa. Artigu Você pode vencer o desânimo! na Sintinela di 1 di Fevereru di 2001 judal ciu. Es artigu splika kuma skirbidur di Biblia comadu Markus talves luta ku mesmu sentimentus, oca i risibi mudansa di disignason. Zaina fala sin: “Isemplu di Markus seduba ña mesiñu kontra disanimu.” Zaina tambi ta pertusi di si amigus. I ka ta isola di utrus, nin i ka ta miskiña. I da konta di kuma spiritu santu ta orienta disisons di organizason di Jeova, i ermons ku ta toma diantera ta preokupa ciu kel. I ntindi tambi di kuma organizason di Deus dibi di fasi si minjor pa tarbaju di Jeova fasidu.

14. Vlado sforsa pa adapta pa kal mudansa di organizason, i ke ku judal?

14 I seduba difisil pa Vlado, un ansion di 73 anu na Slovenia, oca se kongregason junta ku utru i se Salon di Renu ficadu. I fala sin: “N ka ntindi pabia kes Salon di Renu bonitu ficadu. N fikaba mal pabia i ka tarda ku no renoval. Ami i karpinteru i N kumpu alguns mobilias. Tambi, junta kongregasons, ta tisi manga di mudansas ki ka fasil pa anos publikaduris di idadi.” Ke ku juda Vlado apoia es orientason? I fala sin: “Adapta ku mudansas ku fasidu pa organizason di Jeova ta tisi sempri bensons. Es mudansas sta na purparanu pa mudansas mas garandi na futuru.” Sera ki bu sta na sforsa pa adapta ku mudansas pabia bu kongregason junta ku utru o pabia bu risibi utru disignason? Tene sertesa di kuma Jeova ntindi bu sentimentus. Ora ku bu apoia es mudansas, i sedu fiel pa Jeova ku organizason ki sta na usa, ku sertesa bu na bensuadu. — Sal 18:25.

FIKA KALMU NA TUDU KUSAS

15. Kuma ku bu pudi fika kalmu ora ku bu sta na pasa purblemas dentru di kongregason?

15 Mas ku es mundu sta na pertusi di si fin, no pudi spera di kuma i na ten purblemas dentru di kongregason. Es purblemas pudi testa no fidelidadi pa Jeova. Pa kila, no dibi di fika kalmu. Si bu sinti di kuma bu maltratadu pa un ermon na fe, ka bu fika ku raiba na korson. Si bu risibi disiplina, ka bu konsentra so na manera ku bu na fika mal, seta konsiju i fasi mudansas ku pirsis. Ora ku organizason di Jeova fasi mudansas ku afetau, seta di tudu korson i obdisi orientason.

16. Kuma ku bu pudi manti bu konfiansa na Jeova i na si organizason?

16 Bu pudi manti bu konfiansa na Jeova i na si organizason ora ku bu fidelidadi testadu. Ma pa fasil, bu pirsisa di fika kalmu, pensa diritu i oja asuntus suma ku Jeova ta oja elis. Sta disididu pa studa aserka di jintis ku Biblia fala del ku sai ben na lida ku mesmu purblemas i medita na se isemplus. Pidi ajuda di Jeova na orason. Ka bu isola nunka di kongregason. I ka mporta ke ku pudi kontisi, Satanas ka na konsigi separau di Jeova ku di si organizason. — Tiagu 4:7.

KANTIKU 126 Sempre Fortes, Firmes e Despertos

a No fidelidadi pa Jeova i pa si organizason pudi testadu, prinsipalmenti ora ku no sta na pasa purblemas dentru di kongregason. Es studu na fala di tris des purblemas i ke ku no pudi fasi pa kontinua sedu fiel pa Jeova i pa si organizason.

b Alguns nomi mudadu.

c Bu pudi oja bon suẑestons na artigu Já teve privilégios de serviço no passado? Poderá recuperá-los? na Sintinela di 15 di Agustu di 2009, paẑina 30.

d Lei iziẑiba pa ŝefis di familia ku mistiba mata limaria di kasa pa tene karni di kume, pa e lebal pa kau sagradu. Uniku ŝefis di familia ku ka ta obrigaduba fasil i kilis ku moraba lunju di kau sagradu. — Lei 12:21.