Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 43

Jeova na fortifikau

Jeova na fortifikau

“[Jeova] ta firmanta bos, i ta fortifika bos, i ta da bos firmi alisersu.” — 1 PED 5:10.

KANTIKU 38 Jeová Vai Dar-te Força

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Na tempu antigu, kuma ku Deus ta daba si servus fiel forsa?

 MANGA di bias Palabra di Deus fala di omis fiel suma jintis forti. Ma mesmu omi mas forti entri elis, ka ta sintiba sempri di kuma i sedu forti. Pur isemplu, na alguns mumentu, rei Davi sintiba kuma i “forti suma montaña”, ma na utrus mumentu i “fika tarpajadu.” (Sal 30:7) Sanson teneba forsa mas di ki normal, oca ki na giaduba pa spiritu di Deus. I rikuñisiba di kuma sin puder di Deus i na “sedu fraku suma kalker omi.” (Ŝef 14:​5, 6; 16:17) Es omis fiel teneba forsa, pabia Jeova da elis puder.

2. Pabia ku apostolu Paulu fala kuma i seduba fraku i na mesmu tempu forti? (2 Koríntius 12:​9, 10)

2 Apostolu Paulu rikuñisi tambi di kuma i pirsisa di forsa ku bin di Jeova. (Lei 2 Koríntius 12:​9, 10.) Suma maioria di nos, Paulu teneba purblema di saudi. (Gal 4:​13, 14) Na alguns mumentu, i teneba difikuldadi di fasi ke ki sertu. (Rom 7:​18, 19) Utrora i ta sintiba preokupadu dimas, ku medu di ke ku pudi kontisi ku el. (2 Kor 1:​8, 9) Mesmu asin, ora ku Paulu sintiba fraku, la ki ta seduba mas forti. Di kal manera? Jeova da Paulu forsa ku na faltalba. I fasi pa Paulu sedu forti.

3. Kal purguntas ku no na bin oja se respostas nes studu?

3 Jeova purmiti tambi kuma i na fortifikanu. (1 Ped 5:10) Ma no ka dibi di spera risibi si forsa sin fasi nada. Pur isemplu, mutur pudi da karu forsa di kuri. Ma kondutor dibi di masa seleradur pa karu pudi bai. Di mesmu manera, Jeova sta pruntu pa danu forsa ku no pirsisa del, ma no dibi di fasi algun kusa pa pudi risibil. Ke ku Jeova danu pa fortifikanu? I ke ku no pirsisa di fasi pa risibi ki forsa? No na oja resposta des purguntas, ora ku no oja kuma ku Jeova fortalisi profeta Jonas, Maria mame di Jesus ku apostolu Paulu. No na oja tambi kuma ku aos, Jeova kontinua da si servus forsa di mesmu manera.

ORASON KU STUDU PUDI DAU FORSA

4. Kuma ku no pudi risibi forsa di Jeova?

4 Un di manera ku no pudi risibi forsa ku bin di Jeova i ora ku no pertusi del atraves di orason. Pa ruspundi no orason, Jeova pudi danu “garandesa di puder”. (2 Kor 4:7) I pudi tambi danu forsa, ora ku no lei si Palabra i pensa nel. (Sal 86:11) Mensaẑen ku Jeova danu atraves di Biblia tene forsa. (Eb 4:12) Ora ku bu ora Jeova i bu lei si Palabra, bu na risibi forsa ki pirsis pa kontinua nguenta, pa kontinua tene alegria o pa kumpri un disignason difisil. Nota kuma ku Jeova fortalisi profeta Jonas.

5. Pabia ku profeta Jonas pirsisaba di forsa?

5 Profeta Jonas pirsisaba di forsa. I kuriba di un disignason difisil ku Jeova dal. Pabia di kila, el ku jintis ki na viaẑaba ku el na barku, staba kuas pa pirdi vida pabia di turbada. Oca ku mariñerus botal na yagu, un pis garandi ngulil. Jonas staba na un kau sukuru, dentru di bariga di un pis. Kuma ku bu pensa Jonas sintiba? Sera ki i pensaba di kuma i na muri la? Sera ki i pensaba di kuma Jeova bandonal? Jonas dibi di staba preokupadu dimas.

Suma profeta Jonas, anos tambi no pudi tene forsa ora ku no na pasa un provason? (Jubi paragrafu 6 te 9)

6. Di akordu ku Jonas 2:​1, 2, 7, ke ku daba Jonas forsa oca ki sta na bariga di pis?

6 Ke ku Jonas fasi pa risibi forsa na ki kau isoladu ki staba nel? I fasi orason. (Lei Jonas 2:​1, 2, 7.) Mesmu manera ku Jonas disobdisi Jeova, i teneba sertesa di kuma Jeova na obi orason ki fasi ku umildadi i ku ripindimentu. Jonas pensaba na partis di Skrituras ki leiba. Pabia ku no pudi fala kila? Na si orason ku sta na Jonas kapitulu 2, i usa manga di palabras ku frasis ku pudi ojadu na livru di Salmus. (Pur isemplu kompara Jonas 2:​2, 5 ku Salmu 69:1; 86:7.) I klaru di kuma Jonas kunsiba diritu es partis di Skrituras. Es versikulus da Jonas konfiansa di kuma Jeova na judal. Jeova salva Jonas, dipus i sta pruntu pa fasi tarbaju ku Jeova falal pa i fasi. — Jonas 2:10–3:4.

7-8. Kuma ku un ermon na Taiwan risibi forsa duranti provasons ki pasa?

7 Isemplu di Jonas pudi judanu ora ku no na pasa manga di provasons. Pur isemplu, un ermon na Taiwan comadu Zimin, b teneba manga di purblemas di saudi. Alen di kila, i nguenta oposison violentu di si familia, pabia di si fe na Jeova. I risibi forsa di Jeova atraves di orason ku studu. I fala sin: “Ora ku ña purblemas kumsa, utrora N ta sta preokupadu dimas, tok N ka ta pudi sta kalmu pa fasi ña studu pesual.” Ma i ka disisti. I fala mas: “Purmeru N ora Jeova, dipus N pui ña foni N obi kantikus di Renu. Utrora N ta kanta ku forsa te ora ku N sta mas kalmu. Dipus N ta kumsa ku studa.”

8 Studu pesual da Zimin forsa di un manera ki ka speraba. Pur isemplu, oca ki staba na rekupera di un operason garandi ki fasi, un nfurmeru falal di kuma suma si imoglobina sta bas i na pirsisa di toma sangi. Na noti antis di si operason, Zimin leiba spiriensia di un irma ku fasi mesmu tipu di operason. Si nivel di sangi staba mas bas di ki disel, ma nin ku sin i ka seta toma sangi, i konsigi rekupera diritu. Es spiriensia da Zimin forsa di manti fiel.

9. Si un provason tornau fraku, ke ku bu pudi fasi? (Jubi tambi diseñu ku foto.)

9 Duranti un provason ku bu pasa, bu ciga ja di sinti preokupadu dimas, tok bu ka sibi ke ku bu na fala na orason? O bu sinti fraku dimas tok bu ka pudi studa? Lembra kuma Jeova ntindi diritu ke ku bu sta na pasa. Pa kila, nin si bu fasi un orason simplis, tene sertesa di kuma, Jeova na dau ke propi ku bu pirsisa del. (Ef 3:20) Si bu dur fisiku o emosional ka na pirmitiu lei i studa, bu pudi sukuta gravasons di leitura di Biblia o di publikasons basiadu na Biblia. Ke tambi ku pudi judau i sukuta un di no kantiku o jubi un video na jw.org. Jeova misti dau forsa, i na fasi kila, ora ku bu pidi si ajuda na orason, i bu buska resposta di bu orason na Biblia, i na tudu utrus kusas spiritual ki ta danu.

RISIBI FORSA ATRAVES DI BU ERMONS NA FE

10. Kuma ku no ermons ku irmas ta fortalisinu?

10 Jeova pudi usa no ermons ku irmas pa fortalisinu. E pudi sedu di “garandi ajuda” ora ku no na pasa un provason o no sta na sforsa pa kumpri un disignason difisil. (Kol 4:​10, 11) Na “tempu di foronta” ku no mas pirsisa di amigus. (Dit 17:17) Ora ku no sinti di kuma no sta fraku, no ermons ku irmas pudi judanu na sintidu fisiku, emosional ku spiritual. Jubi kuma ku utrus fortalisi Maria, mame di Jesus.

11. Pabia ku Maria pirsisaba di forsa?

11 Maria pirsisaba di forsa. Imaẑina kudadi ku talves i teneba, oca ku anju Gabriel kontal di kuma i tene un disignason garandi. I ka kasaba inda, ma i na bin preña. I ka teneba spiriensia di kria fijus, ma i na bin kuida di mininu ku na bin sedu Mesias. I suma i ka ciga di ten ku omi, kuma ki na splikaba es tudu pa si noivu José? — Luk 1:​26-33.

12. Di akordu ku Lukas 1:​39-45, kuma ku Maria risibi forsa ki pirsisaba del?

12 Kuma ku Maria risibi forsa ki pirsisaba del pa kumpri un disignason difisil i importanti dimas? I buska ajuda di utrus. Pur isemplu, i pidi Gabriel pa i dal mas informason aserka di ki disignason. (Luk 1:34) Puku tempu dipus, i viaẑa na “ladu di montaña” di prasa di Judá pa bai jubi un di si familia comadu Elizabeti. I dibi di seduba un bias difisil. Elizabeti ngaba Maria, i Jeova nspiral pa papia palabras profetiku nkoraẑanti, aserka di fiju ku Maria na bin padi. (Lei Lukas 1:​39-45.) Maria fala kuma Jeova “fasi kusas garandi” ku si mon. (Luk 1:​46-51) Jeova fortalisi Maria atraves di anju Gabriel ku Elizabeti.

13. Kal benefisiu ku un irma na Bolivia tene manera ki buska ajuda di ermons?

13 Suma Maria, abo tambi bu pudi tene forsa atraves di bu ermons na fe. Dasuri, un irma na Bolivia, pirsisaba des forsa. Oca ki diskubridu di kuma si pape tene un duensa ku ka tene kura, tambi i baŝa na ospital, Dasuri toma responsabilidadi di kuida del ku tudu vontadi. (1 Tim 5:4) I ka seduba fasil. I fala sin: “Manga di bias N ta misti so disisti.” Sera ki i pidi ajuda? Na kumsada i ka fasil. I fala mas: “N ka mistiba nkomoda ermons. N fala na sintidu ‘i Jeova ku na dan ajuda ku N pirsisa del.’ Ma dipus N nota di kuma, suma N sta na isola di utrus, N staba na tenta rosolvi ña publemas ami son.” (Dit 18:1) Dasuri disidi skirbi alguns ermons i splika elis si situason. I fala sin: “N ka pudi splika kuma ku ermons ku irmas dan forsa. E ta tisin kumida na ospital, i e ta mostran versikulus di Biblia nkoraẑanti. N kontenti dimas sibi di kuma N ka sta ami son. N fasi parti di familia garandi di Jeova, un familia ku sta dispostu pa judau, pa cora ku bo, i luta juntu ku bo.”

14. Pabia ku no dibi di seta ajuda di ansions?

14 Un di maneras ku Jeova ta danu forsa i atraves di ansions. Elis i prenda ku Jeova ta usa pa danu forsa i pa animanu. (Isa 32:​1, 2) Pa kila, ora ku bu sta preokupadu, konta un ansion ke ku na preokupau. Ora ke misti dau ajuda, seta di tudu korson. Jeova pudi dau forsa atraves delis.

BU SPERANSA PA FUTURU PUDI DAU FORSA

15. Kal speransa ku tudu kristons gosta ciu del?

15 No speransa basiadu na Biblia pudi danu forsa garandi. (Rom 4:​3, 18-20) Suma kristons, no tene speransa bonitu dimas di vivi pa sempri, i pudi sedu na Tera ku na bin torna un paraísu o na Renu di seu. No speransa pudi danu forsa di nguenta provasons, di prega bon noba i kuida di manga di disignasons na kongregason. (1 Tes 1:3) Es mesmu speransa ku da apostolu Paulu forsa.

16. Pabia ku apostolu Paulu pirsisaba di forsa?

16 Paulu pirsisaba di forsa. Na si karta ki skirbi pa kristons di Korintu, i kompara si kabesa ku un vasu di lama. I pasa “fadiga,” “duvida,” ‘pirsigison’ tambi i “batidu”. Te mesmu si vida staba na pirigu. (2 Kor 4:​8-10) Paulu skirbi es palabras oca ki sta na si terseru bias misionariu. Dipus ki i skirbi es palabras, i bin pasa inda situasons mas difisil. I na bin atakadu pa un multidon violentu, i na prindidu, i na yara foga na mar, i dipus i na pudu na prison.

17. Di akordu ku 2 Koríntius 4:​16-18, ke ku da Paulu forsa di nguenta provasons?

17 Paulu teneba forsa di nguenta pabia i konsentra na si speransa. (Lei 2 Koríntius 4:​16-18.) I fala Koríntius di kuma nin ki si kurpu fisiku na “kai puku puku,” i ka na disa pa kila disanimal. Paulu konsentraba na futuru. Si speransa di vida ku ta kaba na seu ta “pesa mas” di ki kualker sufrimentu ki pasaba. Paulu ta pensaba fundu na ki speransa, e ku manda i ta sintiba “arnobadu kada dia.”

18. Kuma ku speransa fortalisi Tiomir ku si familia?

18 Tiomir, un ermon na Bulgaria, teneba forsa pabia di si speransa. Alguns anus atras, si ermonsiñu Stravko, muri na un asidenti. Manga di tempu dipus, Tiomir kontinua na sinti dur garandi. Pa lida ku es, el ku si familia e ta imaẑinaba kuma ku resureison na sedu. I fala sin: “Pur isemplu, no ta papia di nunde ku no na kontra ku Stravko ora ki resusitadu, kal pratu ku no na kusiñal, kin ku no na kumbida pa purmeru festa ku no na fasi, i ke ku no na kontal aserka di fin di tempu.” Tiomir fala di kuma konsentra na se speransa, da si familia forsa di kontinua nguenta i kontinua pera tempu ku Jeova na lantanda si ermon.

Kuma ku bu ta imaẑina bu vida na sedu na nobu mundu? (Jubi paragrafu 19) c

19. Ke ku bu pudi fasi pa torna bu speransa forti? (Jubi tambi diseñu ku foto.)

19 Kuma ku bu pudi torna bu speransa forti? Pur isemplu, si bu tene speransa di vivi pa sempri na Tera, lei ke ku Biblia fala aserka di Paraísu, i pensa fundu nel. (Isa 25:8; 32:​16-18) Pensa na kuma ku vida na bin sedu na nobu mundu. Imaẑina bu kabesa la. Ke ku bu na oja? Kal sons ku bu sta na obi? Kuma ku bu na sinti? Pa judau imaẑina kuma ku Paraísu na sedu, jubi diseñus na no publikasons, o jubi video musikal, suma No Mundo Que Aí Vem, Estava Aqui Tão Perto, o Imagina Um Mundo sem Dor. Si no ta lembra sempri di no speransa di vivi na nobu mundu, purblemas ku no ta pasa na sedu suma se “pikininu” ku ka ta tarda. (2 Kor 4:17) Speransa ku Jeova dau pudi judau sedu forti.

20. Kuma ku no pudi sinti forsa, mesmu si no sta na sinti fraku?

20 Mesmu si no sta na sinti fraku, “ku Deus na no ladu no na ngaña vitoria”. (Sal 108:13) Jeova daba ja ke ku bu pirsisa del, pa bu risibi forsa ku bin del. Pa kila, ora ku bu pirsisa di forsa pa kumpri un disignason, nguenta un provason o pa kontinua tene kontentamentu, fasi es kusas: Pertusi di Jeova atraves di fasi orason di tudu korson i buska si orientason atraves di studu pesual. Seta nkoraẑamentu ku bu ermons ku irmas na dau. Toma sempri tempu pa pensa na bu speransa pa futuru. Asin, Deus na ‘fortifikau ku forsa ku bin di si puder gloriosu, pa bu pudi nguenta tudu ku bin, ku pasensa ku kontentamentu.’ — Kol 1:11.

KANTIKU 33 Lança Sobre Deus o Teu Fardo

a Es studu na juda kilis ku ta sinti di kuma un provason o un disignason kamba elis kabesa. No na aprindi kuma ku Jeova pudi danu forsa i kuma ku no pudi risibi si ajuda.

b Alguns nomi mudadu.

c SPLIKASON DI FOTO: Un irma ku sedu surdu sta na pensa na purmesas di Biblia, i sta na jubi un video ku na judal imaẑina kuma ku vida na sedu na nobu mundu.