Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 4

KANTIKU 30 Meu Deus, Meu Amigo e Pai

Jeova amau ciu

Jeova amau ciu

“Ña Pape ama bos”.JON 16:27.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Kuma ku amor di Jeova na pertusinu mas del, fasinu sinti suguru, sinti di kuma i ta kuida ben di nos i sinti animadu.

1. Ora ku bu na pensa na Jeova, kuma ku bu ta imaẑina i sedu?

 BU CIGA ja di tenta imaẑina kuma ku Jeova sedu? Ora ku bu na papia ku el na orason, ke ku bu ta pensa nel? No ka pudi oja Jeova, ma Biblia fala del di diferenti maneras. Jeova comadu di “sol, i tajadera” ku “fugu ku ta kaba ku tudu.” (Sal 84:11; Eb 12:29) Na un vison, Ezekiel fala di Jeova suma kin ku parsi ku pedra di safira, metal ku na lampra ku un arku-iris ku na brilia. (Eze 1:​26-28) Alguns des kusas ku Biblia fala del aserka di Jeova pudi punu fika dimiradu o te mesmu fika ku medu.

2. Ke ku pudi tujinu pertusi di Jeova?

2 Suma no ka pudi oja Jeova, i pudi sedu difisil fia di kuma i amanu. Alguns ta pensa di kuma Jeova ka pudi nunka ama elis pabia di kusas ke pasa na vida. Talves nunka e ciga di tene un pape ku ama elis. Jeova ntindi es tipu di sentimentus i sibi pabia ki pudi sedu difisil pa no pertusi del. Pa judanu, i mostra si maneras di sedu bonitu na si Palabra.

3. Pabia ku no dibi di studa aserka di amor di Jeova?

3 Amor i palabra ku ta mostra diritu kin ki Jeova. Biblia fala di kuma “Deus i amor.” (1 Jon 4:8) I ta fasi tudu kusas pabia di amor. Amor di Deus i bon dimas, tambi i forti, tok i ta mostral pa kilis ku ka amal. (Mat 5:​44, 45) Nes studu no na fala di Jeova ku si amor. Konformi no na aprindi aserka di no Deus, no mas na amal.

JEOVA AMANU DIMAS

4. Kuma ku amor garandi di Jeova ta fasiu sinti? (Jubi tambi foto.)

4 “Ña Pape ama bos”. (Jon 16:27) Na Biblia, i kompara si kabesa ku un mame ku ta mostra amor. (Isa 66:​12, 13) Imaẑina un mame ku ta kuida di si fiju ku amor. I ta pembil i papia ku el ku bondadi i ku vos kalmu. Ora ki na cora o i tene dur, mame ta jubi si tene ke ki pirsisa del. Ora ku no sta ku dur no pudi konta ku amor di Jeova. Un salmista skirbi sin: “Oca ku N na kudaba ciu dimas, bu konsolan, bu dan kontentamentu.” — Sal 94:19.

“Suma algin ku si mame ta konsola, asin ku N na konsola bos”. (Jubi paragrafu 4)


5. Ke ku amor fiel di Jeova signifika pa bo?

5 Jeova ta mostra garandi amor. (Sal 103:8) I ka ta disa di amanu ora ku no fasi un kusa di mal. Nason di Israel yara Jeova manga di bias, ma oca e ripindi, Jeova mostra si amor fiel pa relis. I fala elis asin: “Bu ten balur ku onra na ña uju, tambi N amau”. (Isa 43:​4, 5) Amor di Deus ka muda. No pudi sempri konfia nel. Mesmu si no fasi erus gravi, Jeova ka ta bandonanu. Ora ku no ripindi i no riba pa Jeova, no na nota di kuma i kontinua amanu. I purmiti di kuma “i sta sempri pruntu pa purda.” (Isa 55:7) Biblia fala di kuma dipus di risibi purdon di Jeova no ta tene “tempu di arnobason”. — At 3:19.

6. Ke ku Zakarias 2:8 ta nsinanu aserka di Jeova?

6 Lei Zakarias 2:8. Pabia di si amor pa nos, Jeova ta lestu ku ntindi no sentimentus, tambi i tene vontadi garandi di proteẑinu. I ta fika mal ora ku no na sufri. Pa kila, no pudi tene sertesa di kuma i na ruspundi ora ku no ora asin: “Guardan suma mininu di bu uju”. (Sal 17:8) Uju i parti sensivel di no kurpu i ku tene balur. Pa kila, ora ku Jeova komparanu ku minina di si uju, i suma si fala: ‘Ña povu, kualker algin ku molostrau i suma si sta na molostra ke ku tene balur pa mi.’

7. Pabia ku bu pirsisa di aumenta bu konfiansa na amor di Jeova?

7 Jeova misti pa bu sta konvensidu di kuma i amau. Ma i sibi di kuma pabia di ke ku bu pasa, bu pudi punta si kontra i na amau. O nes mumentu, bu pudi pasa situasons ku pudi testa bu konfiansa na amor di Jeova. Ke ku na aumenta bu konfiansa? Aprindi kuma ku Jeova mostra si amor pa Jesus, pa unjidus i pa nos tudu.

KUMA KU JEOVA MOSTRA SI AMOR

8. Pabia ku Jesus staba konvensidu di kuma si Pape amal?

8 Pa manga di anus, Jeova ku si Fiju ki ama disenvolvi un amor forti pa n̈utru. Na seu ku Tera, se amisadi mas tarda. Jeova konta di manera klaru di kuma i ama Jesus suma ki faladu na Mateus 17:5. Jeova pudiba so fala asin: ‘Es i kin ku N ten garandi kontentamentu nel.’ Ma i misti pa no sibi di kuma i ama Jesus ciu dimas, pa kila i comal di “ña Fiju ku N kiri ciu.” Jeova kontentiba ciu ku Jesus i ku ke ki na bin fasi. (Ef 1:7) Tambi Jesus ka teneba duvida di kuma si Pape amal. Amor di Jeova seduba un kusa ku Jesus ta sinti dentru del. Manga di bias i papia ku konfiansa di kuma si Pape amal. — Jon 3:35; 10:17; 17:24.

9. Kal palabras ku ta mostra di kuma Jeova ama unjidus? Bu pudi splika. (Romanus 5:5)

9 Jeova fala tambi di kuma i ama unjidus. (Lei Romanus 5:5.) Nota di kuma nes testu i usadu palabra “darma”. Un disionariu bibliku splika es palabra asin: “Bin riba di nos suma korenti di yagu.” Es komparason ta mostra amor garandi ku Jeova tene pa unjidus! Unjidus sibi di kuma e tene “amor di Deus” o e amadu pa Deus. (Jud 1) Apostolu Jon fala di se sentimentu oca ki skirbi sin: “Bo oja garandi amor ku no Pape mostranu, pa no comadu fijus di Deus.” (1 Jon 3:1) Sera ki Jeova ama so unjidus? Nau, Jeova mostra si amor pa nos tudu.

10. Kal ki prova mas garandi di amor di Jeova pa bo?

10 Kal ki prova mas garandi di amor di Jeova? Prova mas garandi di amor di Jeova ku ciga ja di ojadu i resgati! (Jon 3:16; Rom 5:8) Jeova da si Fiju ki mas gosta del, i disa pa i muri pa tudu pekaduris, pa no pekadus pudi purdadu i pa no pudi sedu si amigus. (1 Jon 4:10) Mas no pensa fundu na pres ku Jeova ku Jesus paga, mas no na ntindi te kal puntu ke ama kada un di nos. (Gal 2:20) Resgati ka pagadu so pabia di kuma justisa di Jeova ta iziẑil. I un prenda di amor. Jeova mostra si amor pa nos pa manera ki sakrifika ke ku mas tene balur pa rel, ku sedu Jesus. Jeova disa pa si Fiju sufri i muri pa nos.

11. Ke ku no aprindi di Jeremias 31:3?

11 Suma ku no oja, Jeova ka ta sinti so amor pa nos, ma tambi i ta falanu di kuma i amanu ciu. (Lei Jeremias 31:3.) Jeova kujinu pabia i amanu. (Komparal ku Ripitison di Lei 7:​7, 8.) Nada i ningin ka pudi siparanu di kil amor. (Rom 8:​38, 39) Kuma kes amor ta fasiu sinti? Lei Salmu 23 i nota kuma ku Davi sinti aserka di amor di Jeova i kuma ku kila pudi fasiu sinti.

KUMA KU AMOR DI JEOVA TA FASIU SINTI?

12. Kal rusumu ku bu pudi fasi di Salmu 23?

12 Lei Salmu 23:​1-6. Na Salmu 23 Davi fala di konfiansa ki tene di kuma Jeova amal, tambi i ta kuida del. I fala di amisadi intimu ki tene ku Jeova ki coma di si bakiadur. Davi sintiba suguru pa manera ki disa Jeova gial, tambi i puiba tudu si konfiansa na Jeova. Davi sibiba di kuma Jeova na kontinua amal duranti tudu si vida. Ke ku pul pa i tene es konfiansa?

13. Pabia ku Davi teneba sertesa di kuma Jeova na kuida del?

13 “Nada ka na faltan.” Davi sintiba di kuma Jeova kuida del pabia Jeova dalba sempri tudu ke ki pirsisa del. Tambi Davi sibiba di kuma Jeova i si amigu, tambi i tene si fabur. E ku manda i teneba sertesa di kuma i ka mporta ke ku pudi kontisi na futuru, Jeova na kontinua kuida di tudu si nesesidadis. Suma Davi konfia di kuma Jeova amal, tambi i na kuida del, kila judal pa i ka preokupa, ma pa i sedu filis. — Sal 16:11.

14. Kuma ku Jeova ta kuida di nos ku amor?

14 Jeova ta kuida di nos ku amor, prinsipalmenti ora ku mau kusas kontisi ku nos. Claire, a ku sirbi na Betel pa mas di 20 anu, ka sibiba ke ki na fasi pa juda si familia oca ke pasa kasabi tras di n̈utru. Si pape pañaba trombozi, un di si irmas disasosiadu, si familia tenba ku fica se nogos pikininu i banku toma se kasa. Kuma ku Jeova kuida delis ku amor? Claire fala sin: “Jeova fasi pa ña familia tene ke ke pirsisa del kada dia. Manga di bias, Jeova danu mas di ke ku no pirsisa del! Sempri N ta pensa na amor garandi ku Jeova mostra pa mi na ki tempu i nunka N ka na diskisi del. Es lembransas judan kontinua sirbi Jeova na tempus difisil.”

15. Pabia ku Davi sintiba arnobadu? (Jubi tambi diseñu.)

15 “I ta arnoba vida dentru di mi”. Utrora, Davi ta staba disanimadu pabia di purblemas difisil ki staba na pasa. (Sal 18:​4-6) Ma, amor di Jeova ku manera ki kuida del arnobal. Jeova leba si amigu ku kansa pa “paja verdi” ku “yagu susegadu.” Pabia di kila, Davi ngaña forsa i kontinua sirbi Jeova ku kontentamentu. — Sal 18:​28-32.

Mesmu oca Davi staba disanimadu, amor di Jeova ku manera ki kuida del arnobal. (Jubi paragrafu 15)


16. Kuma ku bu sinti arnobadu pa amor di Jeova?

16 Aos tambi, amor fiel di Jeova ta judanu nguenta, ora ku no sta na pasa situasons difisil na vida. (Mis 3:22; Kol 1:11) Jubi isemplu di Rachel. I fikaba tristi dimas oca si omi bandonal i bandona Jeova na tempu di duensa di COVID-19. Ke ku Jeova fasi pa rel? I fala sin: “Jeova fasi pa N sinti di kuma N amadu. I dan amigus ku ta pasaba tempu ku mi, ku ta tisin kumida, mandan mensaẑens ku testus nkoraẑanti, ri ku mi i kontinua lembrantan di kuma Jeova staba na kuida di mi. Sempri N ta gardisi Jeova pa manera ki dan un familia garandi ku ta mostra amor.”

17. Pabia ku Davi ka “sinti medu di mal”?

17 “N ka na sinti medu di mal, pabia bu sta ku mi”. Manga di bias, vida di Davi staba na pirigu, tambi i teneba manga di inimigus ku tene puder. Ma, amor di Jeova fasil sinti suguru i proteẑidu. Davi sintiba di kuma Jeova staba ku el na kada situason, i kila dalba koraẑen. Pa kila, i pudiba kanta asin: “[Jeova] libran di tudu ña medu.” (Sal 34:4) Utrora Davi ta sintiba medu garandi, ma i konsigi vensil pabia i sibiba di kuma Jeova amal.

18. Kuma ku tene sertesa di kuma Jeova amau na dau forsa ora ku bu sta ku medu?

18 Kuma ku tene sertesa di kuma Jeova amanu na danu forsa, ora ku no sta na pasa situasons ku ta punu sinti medu? Un pionera di nomi Susi fala di kuma ku el ku si omi sinti oca se fiju mata kabesa: “Ora ku un kasabi kontisi na bu vida, kila ta afetau ciu i bu ka ta pudi fasi nada. Ma amor di Jeova fasinu sinti suguru i proteẑidu.” Rachel, ku faladuba del na kumsada fala sin: “Un noti oca N staba tristi dimas, preokupadu i ku medu, N ora Jeova ku vos altu. Logu dipus N sinti di kuma i konsolan i kalman suma ku un mame ta fasi ku si bebe. Dipus di kila, N durmi. Nunka N ka na diskisi des mumentu.” Un ansion comadu Tasos pasa 4 anu na prison pabia i nega sedu militar. Kuma ki sinti di kuma Jeova amal, tambi i kuida del? I fala sin: “Jeova dan mas di ki kil ku N pirsisa del. Es aumenta ña konfiansa nel. Tambi, atraves di si spiritu, Jeova dan alegria mesmu na prison ku seduba un kau tristi dimas. Es judan oja di kuma mas N konfia na Jeova, mas N na sinti si amor. Pa kila, N kumsa ku sirbi suma pioneru regular mesmu ocan na prison.”

PERTUSI DI BU DEUS KU TA MOSTRA AMOR GARANDI

19. (a) Kal tipu di orasons ku no na fasi si no sibi di kuma Deus amanu? (b) Kal kusa ku faladu aserka di amor di Deus ku bu mas gosta del? (Jubi kuadru “ Palabras ku pudi judanu sinti amor garandi di Jeova.”)

19 Tudu isemplus ku no fala del ta mostra di kuma Jeova, “Deus di amor” sta ku nos! (2 Kor 13:11) I ta mostra interesi pa kada un di nos. No sta konvensidu di kuma amor di Jeova ‘sta na roda di kilis ku fiansa nel.’ (Sal 32:10) Mas no pensa fundu na kuma ki ta mostra si amor pa nos, mas no na nota di kuma i ta preokupa ku nos, tambi no na mas pertusi del. No pudi pertusi del na orason sin medu, i kontal te kal puntu ku no pirsisa di si amor. No pudi kontal tudu no preokupasons, pabia no tene sertesa di kuma i ta ntindinu, tambi i tene vontadi garandi di judanu. — Sal 145:​18, 19.

20. Kuma ku amor di Jeova ta pertusinu mas del?

20 Suma ku fugu ta kentanu ora ki ten friu, asin tambi ku amor di Jeova pudi konsolanu ora ku no sta na pasa situasons difisil. Pa kila, risibi amor di Jeova ku pudi konsolau i dau pas. Pa anos tudu no seta si amor i fala asin ku vos altu: ‘N ama Jeova!’ — Sal 116:1.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Pa bo, kuma ku amor di Jeova sedu?

  • Pabia ku bu pudi tene sertesa di kuma Jeova amau dimas?

  • Kuma ku amor di Jeova ta fasiu sinti?

KANTIKU 108 O Amor Leal de Jeová

a Alguns nomi mudadu.