Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 24

Jeova i purdadur mas garandi

Jeova i purdadur mas garandi

“SIÑOR, abo i bon, bu sta pruntu pa purda. Bu riku na bondadi pa tudu kilis ku comau.” — SAL 86:5.

KANTIKU 42 A Minha Oração a Jeová

KE KU NO NA BIN FALA DEL *

1. Kal bardadi ku rei Salomon kontanu na Eklesiastis 7:20?

 REI Salomon fala sin: “I ka ten omi justu na mundu ku ta fasi kil ku sertu, ku nunka ka ta peka.” (Ekl 7:20) Es i bardadi! Anos tudu no ta fasi pekadu. (1 Jon 1:8) Pa kila, anos tudu no pirsisa di purdon di Deus ku di utrus jintis.

2. Kuma ku no ta sinti ora ku no amigu intimu purdanu?

2 Bu lembra di tempu oca ku bu yara bu amigu intimu? Sin duvida, bu misti kontinua sedu si amigu, pa kila, bu pidil diskulpa di fundu di korson. Kuma ku bu sinti oca ku bu amigu purdau di tudu korson? Bu sinti ben? Sin, i bu kontenti tambi!

3. Ke ku no na fala del nes studu?

3 No misti pa Jeova sedu no amigu intimu, ma utrora no na bin fala un kusa o fasi un kusa, ku na pul i fika mal. Ma, pabia ku no pudi tene sertesa di kuma Jeova misti purdanu? Kal ki diferensa ora ku Jeova purda algin, ku ora ku no purda un algin? Pa fin, no na bin fala di kin ki Deus ta purda?

JEOVA STA PRUNTU PA PURDA

4. Pabia ku no pudi tene sertesa di kuma Jeova sta pruntu pa purda?

4 Palabra di Deus danu sertesa di kuma Jeova sta pruntu pa purda. Oca ku Jeova na fala di si kabesa pa Moisés na Monti Sinai, i manda un anju pa fala sin: “SIÑOR, SIÑOR, Deus ku ta ten miserikordia, ku ta sinti pena, ku ta tarda pa paña raiba, ku ta mostra garandi amor, ku ta sedu bardadi, ku ta kontinua mostra si amor pa milyaris di jinti, ku ta purda maldadi ku rebelion ku pekadu.” (Anos ku pui italiku, Sai 34:6, 7) Jeova i Deus bon i ku ta mostra miserikordia, i ta sta sempri pruntu pa purda kilis ku ripindi di se pekadu. — Ne 9:17; Sal 86:15.

Jeova sibi tudu kusa ku kontisi na no vida, ku lebanu sedu tipu di algin ku no sedu. (Jubi paragrafu 5)

5. Di akordu ku Salmu 103:13, 14, ke ku Jeova ta fasi, suma i sibi kuma ku pekaduris kumpudu?

5 Suma el ku kumpunu, Jeova sibi tudu aserka di nos. Pensa so nes! I sibi tudu aserka di kada pekadur ku sta na Tera. (Sal 139:15-17) Pa kila, i pudi oja tudu imperfeisons ku no yarda di no papes. Te mesmu, i sibi ke ku kontisi na no vida ku lebanu sedu tipu di algin ku no sedu. Suma Jeova kunsinu diritu, ke ku kila ta lebal pa i fasi? Kila ta lebal pa i tratanu ku miserikordia. — Sal 78:39; lei Salmu 103:13, 14.

6. Kuma ku Jeova mostra di kuma i misti purdanu?

6 Jeova mostra di kuma i misti purdanu. I sibi di kuma, pabia di ke ku purmeru omi Adon fasi, anos tudu no tene pekadu, i no na bin kaba pa muri. (Rom 5:12) No ka pudi fasi nada pa tuji no kabesa o pa tuji pa utru algin peka i muri. (Sal 49:7-9) Ma, no Deus amorosu tene pena di nos, i fasi algun kusa pa libertanu. Ke ki i fasi? Suma ki faladu na Jon 3:16, Jeova manda si uniku Fiju pa i muri pa nos. (Mat 20:28; Rom 5:19) Jesus muri na no lugar, i sufri kastigu di mortu, pa pudi liberta kualker algin ku mostra fe nel. (Eb 2:9) I seduba dur garandi pa Jeova, oja si Fiju ki ama ciu, muri un mortu di dur i ku ta tisi borgoña! Sin duvida, Jeova ka na disa si Fiju muri si ka misti purdanu.

7. Kal ki alguns isemplus di jintis ku faladu del na Biblia ku Jeova purda di livri vontadi?

7 Biblia tene manga di isemplus di jintis ku Jeova purda di livri vontadi. (Ef 4:32) Isemplu di kin ku bu pensa nel? Talves bu pensa na rei Manasés. Es omi mau peka kontra Jeova di un manera meduñu. I adora deusis falsu i nkoraẑa utrus pa e fasi mesmu kusa. I mata si propi fijus, i sakrifika elis pa deusis falsu. I fasi inda mas pior, i labra un imaẑen di deus falsu, i pul na templu sagradu di Jeova. Biblia fala sin aserka del: “I fasi mal dimas na uju di SIÑOR, i lantanda si raiba.” (2 Kron 33:2-7) Ma, oca ku Manasés ripindi di tudu korson, Jeova purdal di livri vontadi. Te mesmu, Deus pirmiti pa i torna sedu mas rei. (2 Kron 33:12, 13) Talves pu pensa tambi na rei Davi, ku fasi pekadus gravi kontra Jeova, entri elis, kai cai ku mata algin. Ma, oca ku Davi ripindi di tudu korson i rikuñisi si eru, Jeova purdal tambi. (2 Sam 12:9, 10, 13, 14) No pudi sta sertu di kuma Jeova misti purdanu. Suma ku no na bin oja, kapasidadi di Jeova purda ka ten kumpañer, i ka pudi komparadu ku di pekadur.

KAPASIDADI DI JEOVA PURDA KA TEN KUMPAÑER

8. Kuma ku pusison di Jeova suma Juis sin kumpañer, ta afeta si kapasidadi di purda?

8 Jeova i “Juis di tudu mundu”. (Kum 18:25) Un bon juis pirsisa di kunsi lei diritu. Jeova i no Juis i kunsi lei diritu, pabia i el ku ta danu lei. (Isa 33:22) Ningin ka mas sibi ke ki bon ku ke ki mau, suma ku Jeova sibi. Kal utru kusa ku un bon juis pirsisa del? I pirsisa di tene tudu informason aserka di asuntu antis di toma si disison. Pa kila, Jeova i minjor Juis, pabia sempri i kunsi tudu kusas.

9. Kal informason ku Jeova tene, ora ki na disidi si i dibi di purda o nau?

9 Diferenti ku juisis umanu, Jeova sempri sibi tudu informason aserka di kualker situason. (Kum 18:20, 21; Sal 90:8) I ka tene limitason suma pekadur, ku ta kaba na ke ke oja o ke ke obi. I ta ntindi diritu kuma ku asons di un algin ta influensiadu, pa manera di sedu di si papes ki yarda, edukason ki risibi ku nunde ki mora. Tambi algin pudi influensiadu pa si saudi emosional ku mental. Jeova sibi tambi ke ku sta na no korson. I kunsi diritu motivasons, intensons, ku diseẑus di kada pekadur. Nada ka pudi sukundidu di Jeova. (Eb 4:13) Asin, ora ku Jeova purda un algin, i pabia i tene tudu informason aserka di situason.

Jeova i justu i ka ta fasi skuju, ningin ka pudi dal suku di bas. (Jubi paragrafu 10)

10. Pabia di ke ku manda no pudi fala julgamentu di Jeova i sempri justu? (Lei 32:4)

10 Julgamentu di Jeova i sempri justu. I ka ta fasi skuju. Jeova nunka ka ta purda un algin pabia i bonitu, i riku, i sedu importanti, o i tene manga di abilidadis. (1 Sam 16:7; Tiagu 2:1-4) Ningin ka pudi forsija Jeova fasi un kusa, o dal suku di bas. (2 Kron 19:7) Nunka i ka ta toma disison pabia i ka sibi ke ki na fasi, o pabia di sentimentu. (Sai 34:7) Sin duvida, Jeova i minjor Juis pabia i ntindi tudu kusa aserka di nos i aserka di no situason. — Lei Ripitison di Lei 32:4.

11. Na kal sintidu ku manera ku Jeova ta purda i diferenti ku manera ku pekaduris ta purda?

11 Skirbiduris di Skritura Ebraiku rikuñisi di kuma, purdon di Jeova ka ten kumpañer. Na alguns kasu, e usa palabra Ebraiku ku faladu sin na un livru: “I ta usadu so pa fala di manera ku Deus ta purda kilis ku fasi pekadu, es palabra nunka ka ta usadu pa fala di limitason di pekadur na manera di purda si kumpañer.” So Jeova ku tene otridadi di purda di un bias un algin ku ripindi. Kal ku ta sedu rusultadus ora ku Jeova purdanu?

12-13. (a) Ke ku algin ta ngaña ora ki purdadu pa Jeova? (b) Te kantu tempu ku un algin pudi benefisia di purdon di Jeova?

12 Ora ku no seta di kuma Jeova purdanu, no ta benefisia di “tempu di arnobason” ku nklui pas mental ku konsiensia limpu. Es tipu di purdon, ka pudi bin di pekadur, ma i dibi di bin di Jeova. (At 3:19) Ora ku Jeova purdanu, i ta pirmiti pa no sedu mas si amigu, i ta sta suma nunka no ciga di fasi pekadu.

13 Dipus ku Jeova purdanu, nunka i ka na ciga di akusanu o kastiganu mas pa ki pekadu. (Isa 43:25; Jer 31:34) Jeova ta pui no pekadu lunju “suma ku saida di sol ku si kaida sta lunju di n̈utru.” * (Sal 103:12) Ora ku no pensa na garandesa di purdon di Jeova, no korson ta inci di gardisimentu ku rispitu. (Sal 130:4) Ma, kin ku Jeova na purda?

KIN KU JEOVA NA PURDA?

14. Ke ku no aprindi aserka di disison di Jeova di purda?

14 Suma ku no oja, ora ku Jeova na disidi purdanu o nau, i ka ta jubi si no pekadu garandi o i pikininu. Tambi, no aprindi di kuma Jeova ta usa si kunsimentu suma kin ku kumpunu, kin ku danu lei i no Juis, ora ki na disidi si i na purda un algin. Ma, kal kusas ku Jeova ta pensa nel antis di disidi si i na purda o nau?

15. Di akordu ku Lukas 12:47, 48, kal kusa ku Jeova ta pensa nel antis di disidi si i na purda un algin o nau?

15 Un di kusas ku Jeova ta pensa nel i si kontra, kin ku peka sibi di kuma ke ki i fasi i mau. Jesus fala des di manera klaru na Lukas 12:47, 48. (Lei.) Ora ku un algin na fasi planus pa fasi un kusa mau, tambi i sibi kuma Deus ka gosta del, ma i fasil, i sta na fasi un pekadu gravi dimas. Jeova pudi disidi ka purda ki algin. (Mar 3:29; Jon 9:41) Ma, no dibi di rikuñisi di kuma utrora no ta sibi di kuma, kusa ku no fasi i mal. Sera ki i ten algun speransa pa no purdadu? Sin! Pabia i ten tambi utru kusa ku Jeova ta pensa nel ora ki na disidi purdanu.

No pudi konfia di kuma Jeova na purdanu si no ripindi di bardadi. (Jubi paragrafus 16-17)

16. Ke ki ripindimentu, i pabia di ke ku manda i importanti si no misti pa Jeova purdanu?

16 Un utru kusa ku Jeova ta pensa nel, i si kontra algin ku fasi pekadu ripindi di bardadi. Ke ku ripindimentu signifika? Ripindi signifika “muda no manera di pensa, no komportamentu o no objetivu.” I nklui ideia di kuma algin sta tristi dimas, i sinti mal pa mau kusas ki fasi, o i ka fasi bon kusa ki i dibi di fasiba. Algin ku ripindi ta sta tristi, pabia di mau kusa ki fasi, i pabia i disa si relason ku Jeova torna fraku, i kila lebal na fasi kil mau kusas. Lembra kuma, rei Manasés ku rei Davi fasi pekadus gravi, ma, Jeova purda elis pabia se ripindimentu sedu sinseru. (1 Re 14:8) Jeova ta purdanu so ora ki oja di kuma no ripindi. Ma, i ka basta so fika tristi pa pekadus ku no fasi. No dibi di sta pruntu pa aẑi. * Es na lebanu pa utru kusa ku Jeova ta pensa nel.

17. Ke ku konverti signifika, i pabia di ke ku manda i importanti si no ka misti ripiti pekadu ku no fasiba? (Isaias 55:7)

17 Un utru kusa importanti ku Jeova ta pensa nel i konverti. Konverti signifika “vira pa tras.” Na utrus palabras, algin dibi di para fasi mau kusas, i kumsa ku vivi di un manera ku Jeova misti pa jintis vivi. (Lei Isaias 55:7.) Algin dibi di muda si manera di pensa i disa pa manera di pensa di Jeova gial. (Rom 12:2; Ef 4:23) I dibi di sta disididu pa para fasi mau kusas i pensa na mau kusas. (Kol 3:7-10) Na bardadi, i no fe na sakrifisiu di Kristu ku ta da Jeova basi pa purda i limpa no pekadu. Jeova na purdanu pabia di sakrifisiu di Jesus ora ki oja kuma, no sta na fasi sforsu garandi pa muda no komportamentu. — 1 Jon 1:7.

KONFIA DI KUMA JEOVA NA PURDAU

18. Ke ku no fala ja del aserka di purdon di Jeova?

18 No na fala un bokadu di alguns pontus importanti ku no falaba ja del. Na bardadi, Jeova i purdadur mas garandi na seu ku Tera. Pabia ku no pudi fala es? Purmeru, i sta sempri pruntu pa purda. Sugundu, i kunsinu diritu. I sibi tudu kusa aserka di nos, i el i minjor algin ku pudi konta si no ripindi di bardadi. I terseru, ora ku Jeova purda i ta purda di un bias, pa rel i ta sta suma si no ka ciga di fasi ki pekadu. Es ta pirmitinu tene un konsiensia limpu i tene si fabur.

19. Apesar di kuma no sedu imperfeitu i no kontinua ta peka, pabia ku no pudi sta kontenti?

19 Sin duvida, nkuantu no sedu imperfeitu no na kontinua peka. Ma, no pudi animadu ku palabras ku sta na Estudo Perspicaz das Escrituras, Volumi 1, paẑina 210, ku fala sin: “Jeova i miserikordiosu, i sibi kuma si servus tene frakesa, pa kila, e ka pirsisa di fika tristi tudu tempu pabia e sedu imperfeitu i e ta fasi erus. (Sal 103:8-14; 130:3) Si e ta fasi se minjor pa vivi di akordu ku normas di Deus, e pudi sta kontenti. (Fil 4:4-6; 1 Jon 3:19-22).” Es palabras ta nkoraẑa ciu!

20. Ke ku no na bin fala del na studu ku na bin?

20 No na gardisi Jeova, pa manera ki ta sta pruntu pa purdanu ora ku no ripindi di bardadi, pa pekadus ku no fasi. Ma, kuma ku no pudi kopia purdon di Jeova? Di kal manera ku no purdon parsi ku di Jeova, i di kal manera ki diferenti? Ke ku manda ntindi es diferensa i importanti? Studu ku na bin na ruspundi es purguntas.

KANTIKU 45 Os Pensamentos do Meu Coração

^ Na si Palabra, Jeova garantinu di kuma i sta pruntu pa purda kilis ku fasi pekadu i ku ripindi. Ma, utrora no pudi sinti di kuma no ka meresi si purdon. Nes studu, no na bin oja, pabia ku no pudi tene sertesa di kuma no Deus sta sempri pruntu pa purdanu ora ku no ripindi di bardadi pa pekadus ku no fasi.

^ PALABRA KU SPLIKADU: “Ripindi” signifika muda manera di pensa i sinti mal na korson pa manera ku bu ta lebaba vida, pa mau komportamentu ku bu teneba o ka fasi un kusa ku bu dibi di fasiba. Ripindimentu di bardadi ta da bon rusultadu, i ta muda bu manera di aẑi.