Bai pa asuntu

Bai pa indisi

Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons

Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons

Pabia ku omi comadu di “ermon,” fala kuma i na “dana” si propi yardansa, si i kasa ku Ruti? (Rut 4:1, 6)

Na tempus bibliku, si un omi ku kasa muri sin tene fiju, alguns purguntas pirsisa di ruspundidu: Ke ku na kontisi ku si terenu? Sera ki nomi di si familia na pirdi pa sempri? Lei di Moisés na judanu ruspundi es purguntas.

Ke ku ta kontisi ku terenu di un omi ku muri o ku sedu koitadi i ku bindi si terenu? Un ermon o parenti tokadu pudi kumpra ki terenu. Asin, familia na pudi kontinua sedu dunu di ki terenu. — Sir 25:23-28; Num 27:8-11.

Kuma ku nomi di familia di omi ku muri ka na diskisidu? I ora ki i fasidu kasamenti di kuñadu, suma ki kontisi ku Ruti. Un omi na kasa minjer di si ermon ku muri, asin minjer na pudi tene un fiju ku el. Ma, mininu na tene nomi di omi ku muri i yarda si bens. Viuvas tambi ta kuidadu del pabia des aranẑu amorosu. — Lei 25:5-7; Mat 22:23-28.

Jubi isemplu di Noemi. I kasa ku un omi comadu Elimeleki. Oca ku Elimeleki ku si dus fiju muri, i ka tenba nin un omi na familia pa kuida del. (Rut 1:1-5) Dipus ku Noemi riba pa Judá juntu ku si netu Ruti, i falal pa i pidi Boaz pa i kumpra se terenu. Boaz seduba parenti tokadu di Elimeleki. (Rut 2:1, 19, 20; 3:1-4) Ma, Boaz sibiba di kuma utru parenti ku Biblia coma di “ermon,” seduba parenti mas tokadu. Asin, i na tene purmeru oportunidadi di disidi si i misti sedu kumpradur. — Rut 3:9, 12, 13.

Na kumsada, “ermon” mistiba juda. (Rut 4:1-4) I sibiba kuma i pirsisa di gasta diñeru pa kumpra terenu, ma tambi i sibi di kuma Noemi beju dimas pa tene un fiju ku na yarda terenu di Elimeleki. Ermon na kumpra terenu, i kila na pasa fasi parti di si yardansa, es pudi sedu un kusa ki na ngaña ku el.

Ma, ermon disidi ka kumpra terenu, oca i diskubri di kuma i na kasa ku Ruti. I fala sin: “Ne kasu N ka pudi kumpral, pabia i pudi dana ña propi yardansa.” (Rut 4:5, 6) Ke ku pui i muda di ideia?

Si ermon o utru algin kasa ku Ruti, i padi un fiju, kil fiju na yarda terenu di Elimeleki. Kuma ku es na “dana . . . yardansa” di ermon? Biblia ka fala nada, ma i pudi sedu pabia di alguns des motivus.

  • Purmeru, i na pirdi diñeru ki gasta pa kumpra terenu di Elimeleki, pabia terenu ka na bin sedu di sel.

  • Sugundu, i na tene responsabilidadi di da di kume i kuida di Noemi ku Ruti.

  • Terseru, si Ruti tene fijus ku ermon, e na rapati yardansa ku fijus ku ermon teneba.

  • Kuartu, si ermon ka teneba utrus fijus, fiju ki padi ku Ruti na tene diritu di yarda terenu di Elimeleki ku terenu di ermon. Pa kila, ora ki muri, si terenu na pasa sedu di fiju ku tene nomi di Elimeleki, i ka si nomi. Ermon ka staba dispostu pa pui si yardansa na pirigu pa pudi juda Noemi. I pirfiri disa pa utru kumpradur na familia, ku sedu Boaz, toma es responsabilidadi. Boaz fasi es pabia i mistiba “kontinua nomi di falsidu na si yardansa”. — Rut 4:10.

Parsi kuma ermon staba mas interesadu na manti si propi nomi ku si yardansa. I ta pensaba so na si kabesa. Mesmu pa manera ku ermon fasi tudu pa si nomi kontinua, aos no ka kunsi si nomi. Tambi i ka risibi privileẑiu spesial ku Boaz risibi, di pudu na lista di jorson nunde ku Mesias bin, ku sedu Jesus Kristu. Es i un rusultadu tristi pa ermon ku pensaba so na si kabesa, ku ka staba dispostu pa juda algin ku staba na nesesidadi! — Mat 1:5; Luk 3:23, 32.