Bai pa asuntu

JOVENS TA PUNTA

N dibi di bibi o nau?

N dibi di bibi o nau?

Biblia ka tuji bibi ora ku lei pirmiti fasi kila. Ma i kondena cami. — Salmu 104:15; 1 Koríntius 6:10.

Ma ke gora si bu presionadu bibi ora ku leis o bu papes ka pirmitiu?

 Pensa na konsikuensias

Alguns di bu kolegas pudi pensa kuma bibi i bon pa pudi divirti. Ma ke ku pudi akontisi dipus ku bu bibi?

  • I pudi tisiu purblemas ku otridadis. Na sertus teras, si bu bibi enkuantu lei ka pirmitiu fasi kila, bu pudi multadu, akusadu di kumiti krimi, bu pudi pirdi bu karta di konduson, pudu fasi tarbaju di kumunidadi o te mesmu prindidu.​ — Romanus 13:3.

  • Biñu pudi dana bu nomi. Biñu pudi pou pa ka bu sinti borgoña. Ora ku bu cami bu pudi papia o fasi kusas ku mas tardi bu ta bin ripindi del. (Ditus 23:31-33) Nes tempu di redi sosial, bu asons pudi dana bu nomi di un manera ku bu ka pudi imaẑina.

  • Biñu pudi fasilita pa algin aproveita di bo. Ora ku bu cami, algin pudi aproveita di bo fisikamenti o seksualmenti. Biñu pudi lebau na fasi kusas ku utrus misti, i kila pudi lebau na purblemas i fasi kusas kontra lei.

  • Biñu ta visia. Alguns piskisaduris mostra kuma, mas sedu ku bu kumsa bibi, mas tendensia bu tene di visia na biñu. Si bu ta bibi so pa kaba ku stres, solidon o ŝatisa, kila pudi fasi pa i sedu mas difisil di para.

  • Biñu ta mata. Na 2013, na Stadus Unidus, na kada 52 minutu, un algin ta muri pabia di konduzi dipus di bibi. Duranti un piriudu di 5 anu, mas di 1.500 jovens di menus di 21 anu, muri di asidenti di karu pabia di biñu. Mesmu si bu ka bibi, bu vida pudi sta na pirigu si bu seta buleia di algin ku bibi.

 Sta disididu.

Si bu disidi di antimon ke ku bu na fasi, kila pudi judau ivita pirigu ku konsikuensias di mau usu di biñu.

Biblia fala: “Algin ku ta pensa diritu i ta oja pirigu, i bai sukundi”. (Ditus 22:3) I ka bon konduzi dipus ku bu bibi o fasi utru tarbaju ku na iziẑi manga di konsentrason.

Toma es disison: ‘Si N disidi bibi, i na sedu ora ku N tene idadi pa kila, i na mumentu apropriadu.’

Biblia fala: “Bo sedu katibu di kil ku bo na sirbi”. (Romanus 6:16) Si bu ta bibi so pabia bu kolega sta na fasil, bu sta na pirmiti utrus pa kontrolau. Si bu ta bibi so pa raparti ŝatisa o lida ku stres, kila ka na judau disenvolvi abilidadis ku bu pirsisa del pa lida ku bu purblemas.

Toma es disison: ‘N ka na disa pa ña kolegas presionan pa N bibi.’

Biblia fala: “Ka bu sta na metadi di bibiduris”. (Ditus 23:20) Mau kumpañerasku pudi nfraksi bu disison. Bu pudi pui bu kabesa na pirigu si bu ta ndianta ku bibiduris.

Toma es disison: ‘N ka na sedu amigu intimu di bibiduris.’