Bai pa asuntu

JOVENS TA PUNTA

Sera ki ami, i un algin responsavel?

Sera ki ami, i un algin responsavel?

 Avalia bu kabesa!

  • Sempri, manga di bias, utru ora o nunka . . . N sedu

    • Onestu

    • Algin di konfiansa

    • Pontual

    • Tarbajadur

    • Organizadu

    • Algin ku ta juda utrus

    • Justu

    • Respeitosu

    • Ku ta preokupa ku utrus

  • Entri es tudu, kal ki bu pontu mas forti?

    Kontinua na minjorial. — Filipensis 3:16.

  • Kal kualidadi, ku bu mas pirsisa di minjoria?

Informason ku no na bin oja, na judau minjoria nes aria.

 Ke ku signifika sedu algin responsavel?

Algin responsavel ta kuida ben di si diver na kasa, na skola i na zona ki mora. I ta rikuñisi di kuma, i na responsabilizadu pa si asons. Ora ki fasi un eru, i ta rikuñisi, i pidi diskulpa i sforsa pa kuriẑi ki eru.

Biblia fala: “Kada kin ten ku karga si propi kargu.” — Gálatas 6:5.

 Ke ku manda N dibi di sedu un algin responsavel?

Un algin responsavel, ta usa si kapasidadi ku jiresa. I tene mas pusibilidadi di jintis gosta del, tratadu suma un algin garandi, dadu mas liberdadi ku responsabilidadis.

Biblia fala: “Bu oja un omi ku ta tarbaja diritu? I na bin kolokadu na tarbaju di rei”. — Ditus 22:29.

Un algin responsavel, kustuma pati i tene pusibilidadi di tene bons amigus.

Biblia fala: “Bo da, bo ta dadu.” — Lukas 6:38.

Un algin responsavel ta fika kontenti ku ke ki fasi, i ta fika ben, i kila ta omenta si konfiansa.

Biblia fala: “Kada kin dibi di jubi pa kil ki fasi; si i bon, i pudi kontenti ku si kabesa”. — Gálatas 6:4.

 Kuma ku N pudi sedu mas responsavel?

Pa judau ruspundi es purgunta, jubi ke ku alguns jovens fala. Kal un delis ku ta diskribi bu propi sintimentu?

“I ŝatu dimas tratadu suma un mininu, ku tudu ora i pirsisa di konta si pape ku si mame nunde ki na bai!” — Kerri.

“Ña pape ku ña mame sempri ta disan sai ku ña amigus sin purblema.” — Richard.

“Ora ku N oja utrus jovens di ña idadi ke ke ta fasi, N ta fala ña kabesa: ‘Waw! Ke ku manda ña pape ku ña mame ka ta disan fasil?’” — Anne.

“Ña pape ku ña mame ta disan fasi ke ku N misti. N na gardisi elis pa liberdadi ke dan.” — Marina.

Konkluson: Alguns jovens ta dadu mas liberdadi di ki utrus. Pabia ki sedu asin?

Ali un bardadi: Liberdadi ku bu na dadu, dipindi di konfiansa ku bu gaña di bu papes.

Pur izemplu, nota ke ku dus jovens ku faladu del na kumsada fala.

Richard: “I tenba un tempu ña pape ku ña mame, teneba duvida di kuma ku N ta usa ña liberdadi. Ma gosi e konfia na mi, pabia N ta usa ña liberdadi ku responsabilidadi. N ka ta ngana elis aserka di nunde ku N na bai o kin ku N na sai kel. Sempri N ta konta elis ke ku N na fasi sin mesmu e puntan.”

Marina: “N konta ña pape ku ña mame mintida dus bias duranti tudu ña vida, ma N diskubridu. Disna di la, N pasa sedu onestu kelis. Pur izemplu, N ta konta elis tudu ke ku N sta na fasi, i ora ku N ka sta na kasa, N ta liga elis. Gosi e tene mas konfiansa na mi.”

Ke ku bu mas ta preokupa kel — tarbaju di kasa o divirti?

Bu misti tratadu suma Richard ku Marina? Si bu misti, jubi kuma ku bu na ruspundi es purguntas:

NA KASA

  • Sera ki sempri bu ta fasi bu tarbaju di kasa diritu?

  • Sera ki bu ta rispita ora ke falau pa bu sta na kasa?

  • Sera ki bu ta trata bu papes ku bu ermons ku rispitu?

Si i ten algun des pontu ku bu pirsisa di minjoria, kal delis?

Biblia fala: “Bo obdisi bo papes”. — Efésius 6:1.

NA SKOLA

  • Sera ki bu ta kaba na tempu tarbaju di skola ke dau pa fasi?

  • Sera ki bu ta sforsa pa minjoria bu notas?

  • Sera ki bu tene bons abitus di studu?

Si i ten algun des pontu ku bu pirsisa di minjoria, kal delis?

Biblia fala: “Jiresa i suguransa”. (Eklesiastis 7:12) Ke ku bu ta aprindi na skola na judau tene jiresa.

KUMA KU BU KUNSIDU

  • Sera ki bu sedu onestu ku bu papes i ku utrus?

  • Sera ki bu ta usa bu diñeru diritu?

  • Sera ki bu kunsidu suma algin di konfiansa?

Si i ten algun des pontu ku bu pirsisa di minjoria, kal delis?

Biblia fala: “Bo bisti nobu naturesa”. (Efésius 4:24) Bu pudi minjoria bu komportamentu ku manera ku bu kunsidu.

Suẑeston: Jubi un aria nunde ku bu pirsisa di minjoria nel. Papia ku kilis ku sai ben nes aria, i pidi se konsiju. Skirbi kusas spesifiku ku bu pirsisa di fasi pa minjoria un kualidadi. Skirbi na un kadernu, nunde ku bu sai ben, nunde ku bu ka sai ben nel. Na fin di mis, jubi nunde ku bu minjoria nel.