Ir al contenido

Ir al índice

CAPÍTULO 4

Jehová Diosta jatunpaj qhawana

Jehová Diosta jatunpaj qhawana

“Tukuy laya runasta jatunpaj qhawaychej. Tukuy hermanosta munakuychej. Diosta manchachikuychej, reytataj jatunpaj qhawaychej” (1 PEDRO 2:17).

1, 2. 1) ¿Imajtintaj Diosta kasukuna tiyan? 2) ¿Imatá kunan yachakusun?

1 WAWA kashajtiykeqa, ichapis tatasniyki imatachus mana ruwayta munasqaykita ruwanaykita nisorqanku. Tatasniykita munakuspapis, nisqankuta kasukunaykipuni kajtinpis, nichá kasukuyta atillarqankichu.

2 Jehová Tatanchejqa munakuwasqanchejrayku cuidawanchej, kausakunapaj necesitasqanchejta qowanchej, allin rinawanchejpajtaj yuyaychawanchej. Chayrayku Jehová Diosqa wakin runasta churan yuyaychanawanchejpaj. Chaytataj jatunpaj qhawananchej tiyan (Proverbios 24:21). Kunan yachakusun imajtinchus mana kasukuyta atisqanchejta, Jehová Dios payta kasukunata munasqanta, imaynatachus payta kasukusqanchejta rikuchinata ima (“Yuyaychay” nisqata leeriy).

¿IMAJTINTAJ MANA KASUKUYTA ATILLANCHEJCHU?

3. ¿Imajtintaj pantaj runas kanchej?

3 Runasqa mana kasukuyta atillanchejchu Adán, Eva ima juchallikusqankumantapacha. Paykunaqa mana pantaj runas kaspapis Diosta mana kasukorqankuchu. Wawasnin kasqanchejraykutaj, tukuypis pantaj runas kanchej. Chaynejta Jehová Diosta, waj runastapis mana kasukuyta atillanchejchu. Chantapis mana kasukuyta atillanchejchu, Jehová Diosninchej pantaj runasta yanapanawanchejpaj churasqanrayku (Génesis 2:15-17; 3:1-7; Salmo 51:5; Romanos 5:12).

4. ¿Imajtintaj mana kasukuyta atillanchejchu?

4 Chantapis pantaj runas kasqanchejrayku, jatunchakuyta qallarisunman. Chayraykutaj mana saqesunmanchu wajkuna imatachus ruwanata ninawanchejta. Ajina karqa Moisespa tiemponpi. Moisestaqa Jehová Dios churarqa llajtanta ñaupajman pusananpaj. Jinapis Coré sutiyoj runa Moisespa contranpi oqharikorqa. Coreqa ashkha watastaña Diosta sirvispapis, jatunchakuyta qallarerqa. Moisestajrí, Diospa llajtanta ñaupajman pusananpaj churasqa kaspapis, mana jatunchakorqachu. Chayrayku Bibliaqa nin: “Moisesqa aswan llampʼu sonqoyoj karqa, kay pachapi tukuy runasmanta nisqaqa”, nispa. Coretajrí mana payta kasukorqachu. Chantapis waj runastawan tanqarqa Moisespa contranpi oqharikunankupaj. Jehová Diostajrí chay runasta wañuracherqa (Números 12:3; 16:1-3, 31-35). Bibliaqa waj runaspis jatunchakusqankumanta parlallantaj. Chayta leespataj yachakusunman jatunchakoyqa mana allinchu kasqanta (2 Crónicas 26:16-21; “Jatunchakoj runawan llampʼu sonqo runawan” nisqata leeriy).

5. ¿Imatataj wakin runas ruwasqanku rey kashaspa?

5 Unaymantapachaña ashkha runas gobiernoman yaykuspa, chayri ima ruwaytapis japʼispa wajkunata waqacherqanku (Eclesiastés 8:9 leey). Rey Saulpis ajinallatataj ruwarqa. Payqa Jehová Dios rey kananpaj ajllashajtin, kʼacha runa, llampʼu sonqotaj karqa. Jinapis jatunchakuyta, envidiakuyta ima qallarerqa. Chayraykutaj Davidta wañuchiyta munaspa qhatiykacharqa, David mana juchayoj kashajtinpis (1 Samuel 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-11). Davidpis rey karqa. Payqa Israel nacionmanta aswan sumaj rey karqa. Jinapis runasta waqachillarqataj. Payqa Uriaspa warmin Betsabewan qhenchachakorqa. Juchanta pakaykuyta munaspataj, Uriasta maqanakupi ñaupajman churacherqa chaypi wañunanpaj (2 Samuel 11:1-17).

¿IMAJTINTAJ JEHOVÁ DIOSTA KASUKUNA TIYAN?

6. ¿Imatataj ruwanchej Jehová Diosta munakusqanchejrayku?

6 Jehová Diostaqa mayta munakusqanchejrayku kasukunchej, kusichiytataj munanchej (Proverbios 27:11; Marcos 12:29, 30 leey). Adanwan Evawan Edén huertapi kausayta qallarisqankumantapacha, Satanasqa tukuy imata ruwarqa runasta yuyachinanpaj, Jehová Diosqa mana derechoyojchu kasqanta imatachus ruwanata ninawanchejpaj. Jinapis yachanchej chayqa llulla kasqanta. Chayrayku cielopi kausajkuna jina niyta munanchej: “Atiyniyoj Jehová Diosniyku, qanllamin jatunchanapaj jina, yupaychanapaj jinataj kanki, imaraykuchus qanmin tukuy imata ruwarqanki”, nispa (Apocalipsis 4:11).

7. ¿Pimantataj yachakusunman Diosta kasukuyta wakin kutis mana facilchu kajtinpis?

7 Wawallaraj kashajtiykeqa, tatasniyki yachachisorqankuchá kasukunayki kasqanta. Jinapis wakin kutisqa nichá kasukuyta atillarqankichu. Ajinallatataj wakin kutis Diosta mana kasukuyta atillanchejchu. Jinapis Jehová Diosta munakusqanchejrayku, jatunpajtaj qhawasqanchejrayku, tukuy atisqanchejta ruwanchej payta kasukunapaj. Jesusmanta mayta yachakusunman. Payqa Tatanta kasukorqapuni, wakin kutis mana facilchu kajtinpis. Chayrayku nerqa: “Amataj munaynillayqa ruwakuchunchu, astawanqa munayniyki ruwakuchun”, nispa (Lucas 22:42; “Diosta kasukuna” nisqata leeriy).

8. ¿Imaynasmantataj Jehová Dios yanapawanchej? (“ Yuyaychayta japʼikuna” nisqa cuadritota leeriy).

8 Jehová Diosqa yanapanawanchejpaj Bibliata qowanchej, congregacionespitaj ancianosta churapuwanchej. Ancianosta kasukuspataj, Diosta kasukushanchej. Israelitasqa Moisespa contranpi thutorqanku. Chayrayku Jehová Dios nerqa: “Paykuna noqaj contrayta rimanku”, nispa (Números 14:26, 27; “Ancianos” nisqata leeriy).

9. Hermanosninchejta munakusqanchejrayku, ¿imatataj ruwasun?

9 Ñaupajman pusajkunata kasukuspaqa, hermanosninchejta munakusqanchejta rikuchinchej. Yaku wasisman juntʼaykusqanmanta parlarina. Ajina llakiykuna kajtin, autoridades uj encargadota churanku runasta yanapajkunata kamachinanpaj. Runasta yanapanapajtaj chay encargadota kasukuna tiyan. Chayta mana ruwajtinchejqa, runasta yanapanamanta nisqa, ichá paykunata astawan llakiypi rikhurichisunman. Noqanchejpis Diospa kamachiykunasninta, yanapanawanchejpaj churasqan runasta mana kasukuspaqa, wajkunata llakiypi rikhurichisunman. Jehová Diosta kasukuspatajrí, payta jatunpaj qhawasunchej, hermanosninchejtapis munakusunchej (1 Corintios 12:14, 25, 26).

10, 11. ¿Imatataj kay capitulopi yachakusunchej?

10 Jehová Diosqa allinninchejta munaspapuni imatapis mañawanchej. Sichus familiapi, congregacionpi kasukusunchej chayqa, allin riwasunchej, jinallataj autoridadesta kasukojtinchejpis (Deuteronomio 5:16; Romanos 13:4; Efesios 6:2, 3; Hebreos 13:17).

11 Jehová Diosninchej wajkunata jatunpaj qhawananchejta munasqanta entiendespaqa, wajkunata jatunpaj qhawasunchej. Imaynatachus chayta ruwanamanta kay capitulopi astawan yachakuna.

FAMILIAPI

12. ¿Imastataj qosa ruwan Diosta jatunpaj qhawasqanrayku?

12 Jehová Diosqa familiata rikhuricherqa. Familiamanta sapa ujmantaj imatachus ruwanankuta kamacherqa. Sichus familiapi sapa ujpis Diospa kamachisqanta juntʼanku chayqa, familiapi mana chʼajwas kanchu, tukuyninkutaj kusisqa kausakunku (1 Corintios 14:33). Jehová Diosninchejqa qosata churarqa familiamanta uma kananpaj. Payqa munan, qosa warminta, wawasninta ima munakuywan qhawananta, yachachinanta ima. Chayrayku cuentata mañanqa qosas imaynatachus ruwayninkuta juntʼashasqankumanta. Cristiano qosaqa kʼacha, familianta munakun, imaynatachus Jesús congregacionta qhawarqa, ajinatataj familianta qhawan. Chayta ruwaspa qosaqa Jehová Diosta jatunpaj qhawan (Efesios 5:23; “Familiamanta uma” nisqata leeriy).

Uj cristiano tataqa Jesucristo jina familianta munakuywan qhawan.

13. ¿Imaynatá uj warmi qosanta jatunpaj qhawanman?

13 Jehová Diosqa qosayoj warmiman familiapi imatachus ruwananta kamacherqa, ruwasqantaj jatunpaj qhawasqa. Qosayoj warmeqa qosanta yanapanan tiyan sumaj uma kananpaj. Qosanwan khuskataj wawasninta yachachinanku tiyan. Chantapis wawasnin tatankuta respetanankupajqa, payraj ñaupajta qosanta respetanan tiyan (Proverbios 1:8). Qosayoj warmeqa qosanta jatunpaj qhawanan tiyan, tukuy imapitaj yanapanan tiyan. Qosan imatachus ruwayta munasqan mana allinchu rijchʼajtintaj, kʼachallamanta, respetowantaj qosanman chayta ninan tiyan. Chantapis uj cristiana warmeqa, astawan problemaspi rikukun qosan mana Jehovaj testigonchu kajtin. Jinapis qosanta respetallajtinpuni, qosanwan kʼachallapuni kajtenqa, ichapis qosanqa Diosmanta yachakuyta, Diostataj yupaychayta munanqa (1 Pedro 3:1 leey).

14. ¿Imatataj wawas ruwankuman?

14 Jehová Diosqa wawasta maytapuni munakun. Wawastaj yanapanata, cuidanata ima astawan necesitanku. Wawasqa tatasninkuta kasukuspa, paykunata kusichinku. Jehová Diostataj jatunpaj qhawanku, kusichinku ima (Proverbios 10:1). Ashkha familiaspitaj, tatalla chayri mamalla wawasninta uywan. Ajina kajtintaj, ichapis tatasqa mana wawasninkuta uywayta atillankumanchu, wawaspis tatallankuwan chayri mamallankuwan kaspa ichá mana kasukullankumanchu. Jinapis wawas kasukojtinku, tatankuta chayri mamankuta yanapajtinku imaqa, familiapi allinta kausakuyta atenqanku. Familiapi kausay imayna kajtinpis, problemasqa kanqapuni. Jinapis familiapi Jehová Diospa nisqanta sapa uj kasukojtinkoqa, aswan kusisqa kayta atinku. Chantapis chayqa Jehová Diosta jatunchan, pichus tukuy familiasta rikhuricherqa chayta (Efesios 3:14, 15).

CONGREGACIONPI

15. ¿Imatataj ruwananchej tiyan congregacionta ñaupajman apajkunata jatunpaj qhawasqanchejrayku?

15 Jehová Diosqa congregacionnejta niwanchej imatachus ruwanata. Payqa Wawan Jesusta churarqa congregacionta kamachinanpaj (Colosenses 1:18). Jesustaj allin kamachi yuyayniyojta churarqa Diospa llajtanta qhawananpaj (Mateo 24:45-47). Chay allin kamachi yuyayniyojtaj, Diospa Llajtanta Kamachejkuna kanku. Paykunaqa maychus tiemponpi creeyninchejta kallpachanapaj imatachus necesitasqanchejta qowanchej. Ancianoswan, siervos ministerialeswan, congregacionesta waturejkunawanqa, congregacionesta qhawanankupaj churasqa kashanku. Paykunataj tukuy imata ruwananku tiyan Diospa Llajtanta Kamachejkuna nisqankuman jina. Paykunaqa ruwayninkuta imaynatachus juntʼashasqankumanta Jehová Diosman cuentata qonanku kanqa. Chayrayku paykunata respetaspaqa, Jehová Diostapis respetashallanchejtaj (1 Tesalonicenses 5:12; Hebreos 13:17 leey; Diospa Llajtanta Kamachejkuna” nisqata leeriy).

16. ¿Imaraykutaj nisunman ancianos, siervos ministeriales ima Diospa atiyninwan ajllasqa kasqankuta?

16 Ancianoswan siervos ministerialeswanqa, hermanosta yanapanku ujchasqa kanankupaj, Diosta kasukunankupajtaj. Paykunaqa noqanchej jina pantaj runasllataj kanku. Jinapis paykunata ajllakun, Bibliaj nisqanman jina kausakusqankurayku (1 Timoteo 3:1-7, 12; Tito 1:5-9). Jehová Diosninchejtaj atiyninwan runasta yuyaycharqa Bibliata qhelqanankupaj. Ancianosqa pikunachus ancianos chayri siervo ministeriales kayta atisqankuta qhawarishaspa, Diosmanta atiyninta mañakunku. Yachakushanchej jina, Jehová Dioswan Jesuswan congregacionesta kamachishanku (Hechos 20:28). Ancianostawan siervos ministerialestawanqa, Jehová Dios churan yanapanawanchejpaj, qhawanawanchejpaj ima (Efesios 4:8).

17. ¿Imatataj uj hermana ruwanan tiyan uj hermanoj ruwananta ruwanan kajtin?

17 Wakin imasta ruwanapaj mana uj anciano chayri uj siervo ministerial congregacionpi kajtenqa, mayqen bautizasqa hermanollapis chayta ruwayta atinman. Jinapis mana uj bautizasqa hermanollapis kajtenqa uj hermana chayta ruwanman. Ajina kajtenqa chay hermana umanta qhatakunan tiyan, ichapis uj pañueletawan umanta wataykukunman chayri sombrerota churakunman (1 Corintios 11:3-10). Chayta ruwaspaqa Jehová Diosta jatunpaj qhawasqanta rikuchenqa. Imajtinchus Dios familiapi umata, congregacionpi ancianosta churan (“Umata qhatakuna” nisqata leeriy).

AUTORIDADESTA RESPETANA

18. ¿Imatataj Romanos 13:1-7 versiculosmanta yachakusunman?

18 Jehová Diosqa autoridades kananta saqeshan. Chayrayku autoridadesta jatunpaj qhawananchej tiyan. Autoridadesqa uj llajtapi chayri uj nacionpi mana ima problemapis kananpaj qhawanku, runaspaj yakuta, luzta, waj necesitasqanku imastawan churachinku. Cristianosqa Bibliaj nisqanta kasukunchej (Romanos 13:1-7 leey). Autoridadesta jatunpaj qhawasqanchejrayku suyunchejpi churasqanku leyesta kasukunchej. Chay leyesqa ichapis familiapi, negociopi imastachus ruwananchejta ninman, manachayri ichapis kapuyninchej papelesniyoj kananta ninman. Chayrayku impuestosta paganchej, ima tramitestapis mañasqankuman jina ruwanchej. Chanta, ¿imatá ruwasunman Diospa kamachiykunasninwan churanakoj imata ruwanata mañawajtinchej? Apóstol Pedro nerqa: “Noqaykoqa Diostapuni kamachejniykuta jina kasunayku tiyan runasta kasunaykumantaqa”, nispa (Hechos 5:28, 29).

19. ¿Imatataj ruwanchej autoridadesta respetasqanchejrayku?

19 Autoridadeswan parlashaspaqa respetowanpuni parlananchej tiyan, kachun uj juez chayri uj policía. Cristiano jovenespis profesoresninkuta, colegiopi waj trabajajkunata ima respetananku tiyan. Trabajopipis patronninchejta respetananchej tiyan, waj trabajadores mana respetajtinkupis. Chayta ruwaspaqa Pablo jina ruwasunchej. Payqa autoridadesta respetarqapuni, wakin kutis mana atikullajtinpis (Hechos 26:2, 25). Wajkuna sajrata ruwawajtinchejpis, paykunata respetallanchejpuni (Romanos 12:17, 18 leey; 1 Pedro 3:15).

20, 21. Wajkunata respetasqanchejta rikuspa, ¿imatataj runas ruwayta munanqanku?

20 Kay mundomanta runasqa manaña wajkunata respetankuchu. Jinapis mana kay mundomanta runas jinachu kanchej. Astawanpis mayta kallpachakunchej tukuyta respetanapaj. Apóstol Pedroj nisqanta kasukunchej. Pay nerqa: “Tukuy laya runasta jatunpaj qhawaychej”, nispa (1 Pedro 2:17). Wajkunata respetajtinchejqa, runas chay rato chayta reparanqanku. Jesús nerqa: “Kʼanchayniykichejpis runaspa ñaupaqenpi kʼanchachun, paykuna sumaj ruwasqasniykichejta rikuspa, cielopi kashaj Tataykichejta jatunchanankupaj”, nispa (Mateo 5:16).

21 Sichus familianchejta, congregacionpi ñaupajman apajkunata, waj runastapis respetasunpuni chayqa, wajkunapis chayta rikuspa Jehová Diosmanta yachakuyta munanqanku. Chantapis wajkunata jatunpaj qhawaspaqa, Diosninchejta jatunpaj qhawashanchej. Chaytaj payta kusichin, munakusqanchejtataj rikuchin.