Ir al contenido

Ir al índice

Sean Gladwell/Moment via Getty Images

¡AMAQʼEL CHIXKʼASKʼATOQ!

Más che 2 billones de dólares xsach chkij ri militares | ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

Más che 2 billones de dólares xsach chkij ri militares | ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

 Pa ri junabʼ 2022, ri qʼatal taq tzij cho ronojel ri uwach xkisach más che 2,24 billones de dólares. Wariʼ are rumal ri chʼoj che xubʼan Rusia rukʼ Ucrania. Jun informe re abril 2023 re ri SIPRI, Stockholm International Peace Research Institute (Instituto Internacional de Estudios para la Paz de Estocolmo), kchʼaw chrij ri pwaq che xsach pa ri junabʼ 2022:

  •   Ri pwaq che xsach pa Europa xpaqiʼ más che 13% pa ri junabʼ riʼ, are waʼ ri pwaq che xsach chkij ri militares europeos pa ri Guerra Fría.

  •   «Ri pwaq che xsach pa Rusia weneʼ 9,2%». Rusia are ri uroʼ tinamit re ronojel ri uwach Ulew che kʼi pwaq xusach chkij ri militares chuwach nabʼe kanoq.

  •   Ri Estados Unidos are ri tinamit che más tajin kusach pwaq: «39% ri pwaq che tajin kusach chkij ri militares cho ronojel ri uwach Ulew».

 «Ri pwaq che tajin ksach chkij ri militares kukʼutu che oj kʼo chi pa ri kʼisbʼal taq qʼij», kchaʼ ri doctor Nan Tian, coautor re ri informe SIPRI.

 Ri Biblia kubʼij che knimataj na ri chʼoj chkixoʼl ri qʼatal taq tzij cho ronojel ri uwach Ulew. xuqujeʼ kubʼij che xaq xiw ri uQʼatbʼal tzij ri Dios kukʼam lo jamaril cho ri uwach Ulew.

Ri Biblia xuya ubʼixik che kkʼiyar ri chʼoj chkixoʼl ri militares

  •   Ri Biblia kubʼij che oj kʼo pa ri «kʼisbʼal qʼijol» (Daniel 8:19).

  •   Pa ri wuj re Daniel xuya ubʼixik che pa taq ri qʼij riʼ e kʼo tinamit che kkʼojiʼ chʼoj chkixoʼl. Ri e tinamit riʼ kechʼojin na rech kchʼakan jun chke y ktaqan pa kiwiʼ nikʼaj chik. Y pa wajun chʼoj riʼ ksach na kʼi «qʼinomal» o pwaq (Daniel 11:40, 42, 43).

 We kawaj kawetaʼmaj más chrij wajun profecía riʼ re ri Biblia, chawilaʼ ri video El cumplimiento de la profecía de Daniel 11.

¿Jas kbʼan che uriqik ri jamaril?

  •   Ri Biblia kubʼij che ri Dios kusachisaj na uwach ri kiqʼatbʼal tzij ri winaq. Ri Dios «kujeqebʼaʼ na jun ajawibʼal ri mawi jubʼiqʼ kasachisax ta uwach mawi kʼo jun nim tinamit ktaqan ta chi na puwiʼ, xaneʼ keʼusachisaj na kiwach konojel taq ri nikʼaj ajawibʼal chik, kajeqiʼ kʼu na chbʼe qʼij saq» (Daniel 2:44).

  •   Naj ta chi kraj che ri Jehová a kukʼam lo ri qastzij jamaril che ri qʼatal taq tzij kekun taj kkikʼam loq. ¿Jas kubʼan che ubʼanik? Ri uQʼatbʼal tzij ri Dios kusachisaj na uwach ri chʼoj y ronojel ri kkikoj ri winaq che ubʼanik chʼoj (Salmo 46:8, 9).

 We kawaj kawetaʼmaj más chrij ri kubʼan na ri uQʼatbʼal tzij ri Dios, chawilaʼ ri kʼutunem «El Reino de Dios traerá ‹paz en abundancia›».

a Jehová are ubʼiʼ ri Dios (Salmo 83:18).