Ir al contenido

Ir al índice

Surasak Suwanmake/Moment via Getty Images

¡AMAQʼEL CHIXKʼASKʼATOQ!

Sibʼalaj tajin kubʼan qʼaqʼ pa ri 2023 | ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

Sibʼalaj tajin kubʼan qʼaqʼ pa ri 2023 | ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

 Cho ronojel ri uwach Ulew sibʼalaj kubʼan qʼaqʼ, más na chuwach ojer kanoq. Kʼo más huracanes, saqʼij, kaqiqʼ jabʼ y nikʼaj chik che kubʼan kʼax che ri uwach Ulew. Chqilampeʼ jujun taq informes:

  •   «Pa ri ikʼ junio más xubʼan na qʼaqʼ chuwach ri 174 junabʼ che qʼaxinaq» (Oficina Nacional de Administración Oceánica y Atmosférica, Departamento de Comercio de Estados Unidos, 13 re julio 2023).

  •   «Sibʼalaj tajin kubʼan qʼaqʼ pa Italia, España, Francia, Alemania y Polonia y kbʼixik che más kpaqiʼ na ri uqʼaqʼal ri qij pa 48 ºC [118 ºF] pa ri islas re Sicilia y Cerdeña. Weneʼ are waʼ ri qʼaqʼ che más nim na che tajin kubʼan pa Europa» (Agencia Espacial Europea, 13 re julio 2023).

  •   «Are chiʼ más kubʼan qʼaqʼ cho ri uwach Ulew, weneʼ kubʼan na nimaʼq taq jabʼ y weneʼ kʼi taq mul kubʼano, wariʼ kubʼano che kubʼan na kʼax che taq ri e tinamit» (Stefan Uhlenbrook, director de la Sección de Hidrología, Recursos Hídricos y Criosfera de la Organización Meteorológica Mundial, 17 re julio 2023).

 ¿La katbʼison rumal ri kel pa taq ri noticias chrij ri qʼaqʼ y ri nimaʼq taq jabʼ che tajin kubʼan cho ri uwach Ulew? Chawilaʼ ri kubʼij ri Biblia chrij wariʼ.

¿La xuya ubʼixik ri Biblia chrij ri qʼaqʼ y ri nimaʼq taq jabʼ che tajin kubʼano?

 Xuya ubʼixik. Ri qʼaqʼ, ri jabʼ y nikʼaj chik kjunamataj rukʼ ri kubʼij ri Biblia che kkʼulmataj na pa taq ri qaqʼij. Jun kʼutbʼal, ri Jesús xubʼij che «kekʼojiʼ na jastaq xibʼibʼal» cho ri uwach Ulew (Lucas 21:11; Serafín de Ausejo, 1975). E kʼi winaq kkixibʼij kibʼ rumal ri tajin kkʼulmataj cho ri uwach Ulew y kkixiʼj kibʼ che weneʼ ksach ri uwach Ulew kumal ri winaq.

¿La kekʼojiʼ ta chi winaq cho ri uwach Ulew?

 Kekʼojik. Ri Dios xubʼan ri uwach Ulew rech amaqʼel kekʼojiʼ winaq chuwach y kuya ta bʼe che ri winaq kkisachisaj uwach (Salmo 115:16; Eclesiastés 1:4). Xubʼij che kusach na «kiwach ri kesachow uwach ri uwach ulew» (Apocalipsis 11:18).

 Ri Biblia kubʼij che ri Dios kkunik kuchajij ri uwach Ulew chuwach ri desastres naturales.

  •   «[Ri Dios] xukʼex ri nimalaj kaqiqʼ pa musmul jabʼ, ri uwach ri jaʼ xjamarik» (Salmo 107:29). Ri Dios kʼo uchuqʼabʼ rech ktaqan puwiʼ ri uchuqʼabʼ ri naturaleza. Kkunik kusukʼumaj ronojel ri kʼax re ri medio ambiente che kubʼano che sibʼalaj kubʼan qʼaqʼ xuqujeʼ nimaʼq taq jabʼ y che kubʼan kʼax chke ri winaq.

  •   «Ri lal kok la il che uchajixik ri ulew; ktaq la uloq ri jabʼ che ujaʼxik xuqujeʼ kbʼan kʼu la chi kwachinik» (Salmo 65:9). Ri Dios kubʼan na che ri uwach Ulew kubʼan kotzʼiʼj uwach.

 Rech kawetaʼmaj más chrij ri kubʼan na ri Dios che usukʼumaxik ri kʼax che kuya ri medio ambiente, chawilaʼ ri kʼutunem «¿Jachin riʼ ri ksukʼuman ri uwach Ulew?».