Ir al contenido

Ir al índice

mustafahacalaki/DigitalVision Vectors via Getty Images

¡AMAQʼEL CHIXKʼASKʼATOQ!

Ri tecnología che kresaj uwach ri kinoʼj ri winaq: ¿la kʼo ktobʼan wi o xa kubʼan kʼax? | ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

Ri tecnología che kresaj uwach ri kinoʼj ri winaq: ¿la kʼo ktobʼan wi o xa kubʼan kʼax? | ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

 Kʼateʼ majaʼ naj, ri winaq che nim ketaʼmabʼal chrij ri tecnología, ri e qʼatal taq tzij y ri científicos xechʼaw chrij ri tajin kubʼan ri tecnología o ri kbʼix inteligencia artificial che (IA). Paneʼ kilom che nim ktobʼan wi are kʼu xuqujeʼ kilom che utz ta tajin kbʼan che ukojik.

  •    «Ri tecnología nim ktobʼan wi pa ri kikʼaslemal ri winaq [...]. Are kʼu, xuqujeʼ kubʼan kʼax che ri qaderechos, apachike chi winaq kkunik krilo ri kqabʼano, xaq chi kkixibʼij kibʼ ri winaq y kkikubʼsaj ta chi kikʼuʼx chrij ri e qʼatal taq tzij» (Kamala Harris, vicepresidenta re Estados Unidos, 4 re mayo 2023).

  •    «Paneʼ ri tecnología (Inteligencia artificial) nim ktobʼan wi rech ri e winaq kkichajij ri kisalud, are kʼu xuqujeʼ kubʼan kʼax chke o kubʼano che keyawajik» (Jupuq kunanelabʼ re jalajoj taq tinamit y winaq nim ketaʼmabʼal chrij ri salud che kʼamom kibʼe kumal ri kunalel Frederik Federspiel, BMJ Global Health, 9 re mayo 2023). a

  •    «Ri tecnología xuqujeʼ kkojik rech kbʼix molom taq tzij. Pa jubʼiqʼ tiempo weneʼ ksach uwach kʼi chak rumal ri tecnología. Y jujun winaq che kʼo nim ketaʼmabʼal kkibʼij che weneʼ rukʼ ri tiempo kuya pa kʼax ri kikʼaslemal ri winaq» (The New York Times, 1 re mayo 2023).

 Rukʼ ri tiempo kil na we ri tecnología kʼo ktobʼan wi o xa kubʼan kʼax. ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij wariʼ?

¿Jasche ri winaq tajin kubʼan kebʼ kikʼuʼx chrij ri tecnología?

 Ri Biblia kukʼutu che ri e winaq kekun taj kkibʼano che utz kbʼan che ukojik ri tecnología.

  1.  1. Weneʼ ri winaq kkichomaj che utz ri tajin kkibʼano, are kʼu kkichomaj taj che kuyaʼ na kʼax.

    •    «E kʼo bʼe ri jetaneʼ e sukʼ, che kʼut ri kikʼisbʼalil kʼo wi ri kamikal» (Proverbios 14:12).

  2.  2. Kʼo ta nijun chqe kkunik kubʼano che utz o utz taj kbʼan che ukojik ri qachak.

    •    «Ronojel kinya na kanoq [ri nuchak] che ri kinjalowik. Jun jasach kʼut qas jik: chi jun we are ri ajnoʼj, we man ajnoʼj taj, kubʼanaʼ na rech che ronojel ri rukʼ sibʼalaj chak xuqujeʼ noʼj xintikar che uriqik cho we uwach ulew riʼ» (Eclesiastés 2:18, 19).

 Ri winaq tajin kubʼan kebʼ kikʼuʼx chrij ri tecnología, wariʼ kukʼutu che kajwataj chqe che ri ajBʼanol qe kukʼam qabʼe.

¿Jas chrij kojkunik kqakubʼsaj wi qakʼuʼx?

 Ri ajBʼanol qe ubʼim che kuya ta bʼe che ri e winaq o ri tecnología kusachisaj uwach ri uwach Ulew o ri qakʼaslemal.

  •    «Ri uwach ulew mawi jubʼiqʼ kkʼextajik» (Eclesiastés 1:4).

  •    «Ri e utzalaj taq winaq kkechbʼej na ri ulew kejeqiʼ kʼu na chuwach chbʼe qʼij saq» (Salmo 37:29).

 Ri ajBʼanol qe kukoj ri Biblia che ukʼamik qabʼe, jeriʼ pa ri petinaq kqariq na jun utz qakʼaslemal y jamaril. We kawaj kawetaʼmaj ri kubʼij ri Biblia chrij wariʼ, cheʼasikʼij ri e kʼutunem riʼ «¿Existe alguna guía confiable que le asegure su futuro?» y «Jun utzalaj eyebʼal chrij ri petinaq».

a Esam pa ri kʼutunem «Threats by Artificial Intelligence to Human Health and Human Existence» (Las amenazas de la inteligencia artificial a la salud y existencia humanas), che xubʼij Frederik Federspiel, Ruth Mitchell, Asha Asokan, Carlos Umana y David McCoy.