Ir al contenido

Ir al índice

KʼUTUNEM 51

¿La qas qetaʼm uwach ri Jehová?

¿La qas qetaʼm uwach ri Jehová?

«Ajawaxel, ri ketaʼm wach la kkikubʼaʼ kikʼuʼx chij la, mawi jumul kebʼexutuj la kanoq ri ketzukum che la» (SAL. 9:10).

BʼIXONEM 56 Chakʼaslemaj ri qastzij

RI KQETAʼMAJ NA *

1, 2. Junam rukʼ ri xukʼulmaj ri qachalal Angelito, ¿jas rajawaxik kqabʼan pa qajujunal?

¿LA E testigos rech Jehová ri atat anan? We jeʼ, chnaʼtaj chawe che ri achilanik rukʼ ri Dios man kechbʼex taj. We ri qatat qanan e Testigos o e Testigos taj, chqajujunal kqakoj qachuqʼabʼ rech kojux rachiʼl ri Jehová.

2 Chqilaʼ ri xukʼulmaj jun qachalal ubʼiʼ Angelito, che xkʼiy pa jun familia re Testigos. Are chiʼ kʼa ala na, kunaʼ taj che kʼo naqaj che ri Dios. Kubʼij: «Kinpatanij ri Jehová rumal che kwaj kinbʼan we ri tajin kubʼan ri nufamilia». Tekʼuriʼ xutas utiempo rech kusikʼij uwach ri Biblia xuqujeʼ kchoman chrij, xuqujeʼ amaqʼel xumaj ubʼanik uchʼawem. Areʼ kubʼij ri utzilal xuriqo: «Xwilo che we qas kwetaʼmaj uwach ri nutat, Jehová, kinkunik kinkʼojiʼ naqaj che». Ri xukʼulmaj kubʼano che kojchoman chrij kebʼ preguntas nim kibʼanik: ¿Jasche xaq ta junam retaʼmaxik jujun jastaq chrij ri Jehová rukʼ ri qas retaʼmaxik uwach? Xuqujeʼ ¿jas kqabʼano rech qas kqetaʼmaj uwach ri Jehová?

3. ¿Jasche xaq ta junam retaʼmaxik jujun jastaq chrij ri Jehová rukʼ ri qas retaʼmaxik uwach?

3 Weneʼ kqachomaj che qetaʼm uwach ri Jehová rumal che qetaʼm ri ubʼiʼ o qetaʼm chrij jastaq che ubʼanom xuqujeʼ ubʼim. Are kʼu kʼo más rajawaxik kqabʼano rech qas kqetaʼmaj uwach. Rajawaxik kqaya qatiempo rech kqetaʼmaj uwach xuqujeʼ ri e jeʼlalaj taq ubʼantajik. Rukʼ wariʼ kqachʼobʼo jasche kubʼij xuqujeʼ kubʼan jun jastaq. Wariʼ kojutoʼ rech kqetaʼmaj we utz kril ri kqachomaj xuqujeʼ ri kqabʼano. Are chiʼ qachʼobʼom chik ri utz kril ri Jehová, rajawaxik kqabʼano.

4. ¿Jas kojutoʼ wi retaʼmaxik chrij jujun kʼutbʼal re ri Biblia?

4 Weneʼ e jujun winaq ketzeʼn chqij rumal che kqaj kqapatanij ri Jehová xuqujeʼ weneʼ kpe más koyowal are chiʼ kqamaj bʼenam pa ri e riqbʼal ibʼ. Are kʼu, we kqakubʼsaj qakʼuʼx chrij ri Dios, areʼ kʼo ta jumul kojuya kan qatukel. Jeʼ riʼ kkʼojiʼ jun utzalaj qachilanik rukʼ che kʼo ta ukʼisik. ¿La qas kojkunik kqetaʼmaj uwach ri Jehová? Jeʼ kojkunik. Ri xkʼulmataj kukʼ ri achijabʼ che e ajmakibʼ junam rukʼ Moisés xuqujeʼ ri ajawinel David, kukʼutu che qas kojkunik kqetaʼmaj uwach ri Dios. Chanim riʼ, kqetaʼmaj na ri xkibʼano rech xketaʼmaj uwach ri Jehová xuqujeʼ ri kqetaʼmaj oj chrij ri xkibʼano.

MOISÉS XRIL «RI DIOS RI MAN QUILITAJ TAJ»

5. ¿Jas xuchaʼ ubʼanik ri Moisés?

5 Moisés xubʼan pa ukʼaslemal ri xretaʼmaj. Are chiʼ kʼo 40 ujunabʼ, are xutoʼ ri utinamit ri Dios, xraj taj xbʼix «ral ri umiʼal ri ajawinel aj Egipto» che (Heb. 11:24). Moisés xuxutuj ri nimalaj eqelen riʼ. Are chiʼ xeʼutoʼ ri hebreos, che are e loqʼom pataninelabʼ pa Egipto, retaʼm che faraón kpe nimalaj royowal che, jun qʼatal tzij che kʼo nim utaqanik xuqujeʼ kilik junam rukʼ jun dios. Wariʼ xukʼutu che Moisés kʼo jun nimalaj ukojonik xuqujeʼ kubʼsal kʼuʼx chrij ri Jehová. Ri kubʼsal kʼuʼx riʼ are ri xtoʼwik rech xkʼojiʼ jun utzalaj rachilanik rukʼ che kʼo ta ukʼisik (Prov. 3:5).

6. ¿Jas kqetaʼmaj chrij ri ukʼutbʼal ri Moisés?

6 ¿Jas kqetaʼmaj chrij wariʼ? Kqetaʼmaj che, junam rukʼ Moisés, qonojel rajawaxik kqachaʼ we kqaj kqapatanij ri Dios xuqujeʼ we kqaj kojux jun chke ri e kʼo pa ri utinamit. Rumal che e kʼo winaq che kkipatanij ta ri Jehová weneʼ kqariq kʼax che upatanexik ri Dios. Are kʼu we kqakubʼsaj qakʼuʼx chrij ri loqʼalaj qaTat kʼo pa ri kaj, qas qetaʼm che kojutoʼ na.

7, 8. ¿Jas xuya ta kan retaʼmaxik ri Moisés?

7 Moisés xuya ta kan retaʼmaxik chrij ri e ubʼantajik xuqujeʼ ubʼanik ri urayibʼal ri Jehová. Jun kʼutbʼal, are chiʼ ri Jehová xubʼij che, che kresaj bʼi ri tinamit Israel pa Egipto, Moisés xuchomaj che kkun taj kubʼan ri chak riʼ rumal laʼ kʼi mul xubʼij che ri Jehová che kkun taj kubʼano. Dios sibʼalaj xel ukʼuʼx che xuqujeʼ xutoʼ (Éx. 4:10-16). Rukʼ ri utobʼanik ri Dios, Moisés xkunik xuya ubʼixik che ri faraón ri kukʼam lo ri Dios pa kiwiʼ. Chiʼ qʼaxinaq chi jubʼiqʼ tiempo, xrilo are chiʼ ri Jehová xukoj ri nimalaj uchuqʼabʼ che kikolik ri israelitas xuqujeʼ xusachisaj uwach ri faraón xuqujeʼ ri e rajchʼojabʼ pa ri mar Rojo (Éx. 14:26-31; Sal. 136:15).

8 Are chiʼ Moisés e resam chi ri israelitas pa Egipto, e areʼ amaqʼel kkibʼij che más utz kibʼanom ojer. Pa ronojel ri tiempo riʼ, Moisés xril ri nimalaj paciencia xukʼut ri Jehová che ri utinamit che xresaj lo pa ri kʼax pa Egipto (Sal. 78:40-43). Xuqujeʼ xril ri nimalaj umachʼachʼem ri Jehová, are chiʼ xubʼij Moisés che, che kusach ta uwach ri utinamit Israel (Éx. 32:9-14).

9. ¿Jas ubʼanik ri rachilanik ri Moisés rukʼ ri Jehová kubʼij Hebreos 11:27?

9 Are chiʼ xel lo pa Egipto, Moisés xkʼojiʼ jun nimalaj rachilanik rukʼ Jehová che xrilo junam rukʼ jun Tat (chasikʼij uwach Hebreos 11:27). Ri Biblia kubʼij: «Ri Dios ktzijon rukʼ ri Moisés chwinaqil, jachaʼ ri kubʼan apachike winaq ri ktzijon rukʼ ri rachiʼl» (Éx. 33:11).

10. ¿Jas rajawaxik kqabʼano rech qas kqetaʼmaj uwach ri Jehová?

10 ¿Jas kqetaʼmaj chrij wariʼ? Kqetaʼmaj che, rech qas kqachʼobʼ uwach ri Jehová, xaq xiw ta kqetaʼmaj chrij ri e ubʼantajik, rajawaxik kqabʼan ri urayibʼal. ¿Jas ri urayibʼal kimik? Ri Biblia kuya ubʼixik: «Ri Dios kraj chi kekolotaj ri winaq chi nimalaj konojel, xuqujeʼ chi kketaʼmaj ri qastzij» (1 Tim. 2:3, 4). Jun chke ri jastaq che kraj ri Jehová kqabʼano are che kqakʼut chkiwach e nikʼaj chi winaq rech kketaʼmaj uwach.

11. ¿Jasche kqetaʼmaj más uwach ri Jehová are chiʼ kqakʼut chkiwach e nikʼaj chik chrij areʼ?

11 Kʼi taq mul, kqetaʼmaj más uwach ri Jehová are chiʼ kqakʼut chkiwach nikʼaj chik chrij areʼ. Jun kʼutbʼal, qas kqilo che Jehová kel ukʼuʼx chke ri e winaq, are chiʼ kojutoʼ che kitzukuxik e winaq rech keʼux rachiʼl (Juan 6:44; Hech. 13:48). Kqil ri uchuqʼabʼ ri uTzij ri Dios are chiʼ ri e winaq che tajin kqaya etaʼmanik chke kekunik kkiya kan ubʼanik ri itzel taq naqʼatisanik xuqujeʼ kkimaj ukʼutik utz taq bʼantajik (Col. 3:9, 10). Xuqujeʼ kqil ri upaciencia ri Jehová are chiʼ kubʼano che kʼi mul kojopan kukʼ ri e winaq rech kekunik kketaʼmaj uwach xuqujeʼ kekolotaj kanoq (Rom. 10:13-15).

12. Junam rukʼ ri kubʼij Éxodo 33:13, ¿jas xutaʼ ri Moisés xuqujeʼ jasche?

12 Moisés nim xril ri rachilanik rukʼ Jehová. Paneʼ ubʼanom chi kʼi taq milagros pa ubʼiʼ ri Dios, rukʼ machʼachʼem xutaʼ che, che kuya bʼe rech kretaʼmaj más uwach (chasikʼij uwach Éxodo 33:13). Pa ri tiempo riʼ Moisés kʼo más che 80 ujunabʼ, are kʼu retaʼm che kʼo na kʼi jastaq rajawaxik kretaʼmaj chrij ri loqʼalaj uTat kʼo pa ri kaj.

13. ¿Jas jun ubʼanik kqabʼan che ukʼutik che nim kqil ri qachilanik rukʼ ri Dios?

13 ¿Jas kqetaʼmaj chrij wariʼ? Kqetaʼmaj che rajawaxik amaqʼel nim kqil wi ri qachilanik rukʼ ri Jehová, paneʼ kʼi o kʼi ta tiempo qapatanim. Jun ukʼutik are che kojchʼaw rukʼ pa chʼawem.

14. ¿Jasche nim ubʼanik ri chʼawem rech kqetaʼmaj más uwach ri Jehová?

14 Xaq xiw kkʼojiʼ jun utz achilanik chkixoʼl kebʼ winaq we qas ketzijon chbʼil kibʼ. Rumal laʼ, amaqʼel chqabʼanaʼ qachʼawem che ri Jehová rech kojqebʼ rukʼ, kqaxibʼij ta qibʼ chiʼ kqaya ubʼixik ri kqachomaj xuqujeʼ ri kqanaʼo (Efes. 6:18). Jun qachalal re Turquía ubʼiʼ Krista kubʼij: «Are chiʼ kinbʼij che ri Jehová ri kinchomaj xuqujeʼ kwil ri kubʼan che nutoʼik, kkʼiy más ri nuloqʼoqʼenik che xuqujeʼ kinkubʼsaj más nukʼuʼx chrij. Are chiʼ kuya ri kintaʼ che pa chʼawem inutoʼm rech kwilo che are nuTat xuqujeʼ wAchiʼl».

«JUN ACHI JEʼ RANIMAʼ JEʼ JAS RI KRAJ RI WANIMAʼ»

15. ¿Jas xubʼij Jehová chrij ri ajawinel David?

15 Ri ajawinel David xkʼiy pa jun tinamit che kupatanij ri Dios. Are kʼu xaq xiw ta xupatanij ri Jehová rumal che tajin kubʼan ri ufamilia. Areʼ xuchaʼ rachilaxik ri Dios, rumal laʼ sibʼalaj loqʼ chuwach ri Jehová. Xuqujeʼ xubʼij, che David are jun achi jeʼ ranimaʼ jeʼ jas ri kraj ri ranimaʼ areʼ (Hech. 13:22). ¿Jas xubʼan David rech xkʼojiʼ jun utzalaj rachilanik rukʼ ri Jehová?

16. ¿Jas xretaʼmaj David chrij ri Jehová are chiʼ xchoman chrij ri e ubʼanom?

16 David xretaʼmaj chrij ri Jehová rumal ri jastaq e ubʼanom. Are chiʼ kʼa akʼal na, areʼ amaqʼel xkʼojiʼ pa ri kʼicheʼlaj rech keʼuyuqʼuj ri uchij ri utat. Weneʼ rumal laʼ xumaj uchomaxik rij ronojel ri ubʼanom ri Jehová. Jun kʼutbʼal, are chiʼ xril ri kaj chaqʼabʼ, xaq xiw ta xril ri kikʼiyal ri e chʼumil, xaneʼ xril ri e ubʼantajik ri xbʼanowik. Rumal laʼ, rukʼ ronojel ranimaʼ xutzʼibʼaj wariʼ: «Ri kaj kutzijoj ri ujuluwem ri Dios; ri raxalaj kaj kutzijoj chqe ri uwinaqirisam» (Sal. 19:1, 2). Xuqujeʼ are chiʼ xchoman chrij ri ubʼanik ri kibʼaqil ri e winaq xril ri nimalaj unojibʼal ri Jehová (Sal. 139:14). Are chiʼ xuchʼobʼ ronojel ri xubʼan ri Dios, xunaʼ che ri areʼ nim ta ubʼanik (Sal. 139:6).

17. ¿Jas kqetaʼmaj we kojchoman chrij ri e jastaq che ubʼanom ri Jehová?

17 ¿Jas kqetaʼmaj chrij wariʼ? Chojchoman chrij ri e jastaq che ubʼanom ri Jehová. Xaq xiw ta kojkʼasiʼ chuwach ri jeʼlalaj uwach Ulew che ubʼanom ri Jehová; xaneʼ chqetaʼmaj uwach ri bʼanowinaq ronojel. Are chiʼ kqabʼan ri e jastaq ronojel taq qʼij, chojchoman chrij ri kukʼut chqawach chrij ri Dios: ri e uwach ri cheʼ, ri e chikop o awaj xuqujeʼ ri e winaq. Rukʼ wariʼ, ronojel qʼij kʼo kqetaʼmaj chrij ri loqʼalaj qaTat Jehová (Rom. 1:20). Xuqujeʼ kqilo che ronojel qʼij kkʼiy más ri qaloqʼoqʼebʼal che.

18. Junam che kukʼut Salmo 18, ¿jas xuchʼobʼ ri David?

18 David xril ri utobʼanik ri Jehová pa ri ukʼaslemal. Jun kʼutbʼal, are chiʼ xeʼuchajij ri e uchij ri utat chuwach jun león xuqujeʼ jun oso, xuchʼobʼo che rukʼ ri utobʼanik ri Jehová xkun che kikamisaxik ri e chikop riʼ. Are chiʼ xkun che uchʼakik ri nimalaj Goliat, qas xuchʼobʼo che Jehová are xkʼamow ubʼe (1 Sam. 17:37). Xuqujeʼ xril ri utobʼanik ri Jehová are chiʼ xkunik xanimaj bʼi chuwach ri ajawinel Saúl (Sal. 18). Jun winaq che nimal kubʼano kuchomaj riʼ che kkun che ubʼanik ri e jastaq pa utukel. Are kʼu rumal che David kmachʼachʼik xkunik xril ri utobʼanik ri Jehová pa ri ukʼaslemal (Sal. 138:6).

19. ¿Jas kqetaʼmaj chrij ri ukʼutbʼal ri David?

19 ¿Jas kqetaʼmaj chrij wariʼ? Kqetaʼmaj che, xaq xiw ta kqataʼ che ri Jehová che kojutoʼ, rajawaxik kqilo jas kubʼan che qatoʼik xuqujeʼ jampaʼ kojutoʼ. We qas kojmachʼachʼik xuqujeʼ kqachʼobʼ ri kojkun che ubʼanik, kojutoʼ rech más kojkun che rilik che Jehová qas kuya ri kajwataj chqe. Xuqujeʼ chiʼ amaqʼel kqil ri utobʼanik, knimar más ri qachilanik rukʼ. Jelaʼ ri xukʼulmaj Isaac, jun qachalal re ri tinamit Fiyi che kʼi chi junabʼ upatanin ri Jehová. Kubʼij: «Are chiʼ kinchoman chrij ri nukʼaslemal, chiʼ xinmaj utijoxik wibʼ chrij ri Biblia wilom ri ubʼanom ri Jehová che nutoʼik. Wariʼ kubʼano che kwilo che are jun Dios che qastzij kʼolik».

20. ¿Jas utzilal xuriq David rumal che xkʼojiʼ jun utz rachilanik rukʼ ri Dios xuqujeʼ jas kqetaʼmaj chrij?

20 David xresaj uwach ri e ubʼantajik ri Jehová. Ri Dios xojubʼano rech kojkunik kqesaj uwach (Gén. 1:26). Are chiʼ kqetaʼmaj más chrij ri ubʼantajik, más kojkun che resaxik uwach. Rumal che David qas retaʼm uwach ri uTat ri kʼo pa ri kaj utz xubʼan che kilik ri e winaq junam che kubʼan ri Jehová. Chojchoman chrij jun jastaq che xukʼulmaj pa ri ukʼaslemal. Xmakun chuwach ri Jehová are chiʼ xqʼoyiʼ rukʼ Bat-Seba xuqujeʼ chiʼ xukamisaj ri rachajil Bat-Seba. Are kʼu Jehová xutoqʼobʼisaj uwach (2 Sam. 11:1-4, 15). ¿Jasche? Rumal che kresaj uwach ri Dios xuqujeʼ utoqʼobʼisam kiwach nikʼaj chi winaq. Junam rukʼ David che xux jun utzalaj rachiʼl ri Jehová, xux jun chke ri ajawinelabʼ más loqʼ xuqujeʼ jun utz kʼutbʼal chkiwach konojel ri ajawinelabʼ re Israel (1 Rey. 15:11; 2 Rey. 14:1-3).

21. Junam rukʼ ri kubʼij Efesios 4:24 y 5:1, ¿jas utzilal kqariqo are chiʼ kqesaj uwach ri Dios?

21 ¿Jas kqetaʼmaj chrij wariʼ? Kqetaʼmaj che rajawaxik kqesaj uwach ri Dios. Wariʼ kraj kubʼij che xaq xiw ta kuya utzilal chqe xaneʼ kubʼano che kqetaʼmaj más uwach. Are chiʼ kqakoj qachuqʼabʼ che resaxik uwach ri ubʼantajik ri Dios pa ri qakʼaslemal, kqakʼutu che qas oj ralkʼwal (chasikʼij uwach Efesios 4:24; 5:1).

CHQAKOJOʼ QACHUQʼABʼ CHE RETAʼMAXIK MÁS UWACH RI JEHOVÁ

22, 23. ¿Jas kqariqo we kqabʼan pa ri qakʼaslemal ri kqetaʼmaj chrij ri Jehová?

22 Junam rukʼ ri qilom chik, kojkunik kqachʼobʼ uwach ri Jehová are chiʼ kojchoman chrij ri jastaq ubʼanom xuqujeʼ are chiʼ kqasikʼij uwach ri uTzij, ri Biblia. Pa wajun utzalaj wuj riʼ kʼo kikʼutbʼal e sukʼ taq upatanelabʼ ri Dios che kojkunik kqesaj kiwach, junam rukʼ ri Moisés xuqujeʼ ri David. Jehová uyaʼom chi ronojel ri kajwatajik rech kqetaʼmaj uwach. Kimik are oj ri rajawaxik kqakoj qachuqʼabʼ che retaʼmaxik uwach.

23 Kqaya ta kan retaʼmaxik chrij ri Jehová (Ecl. 3:11). Are kʼu ri más nim ubʼanik are ta ri qetaʼm chrij xaneʼ ri kqabʼan rukʼ ri qetaʼmam chik. We kqabʼan pa ri qakʼaslemal ri kqetaʼmaj xuqujeʼ kqesaj uwach ri loqʼalaj qaDios, areʼ amaqʼel kqebʼ qukʼ (Sant. 4:8). Pa ri uTzij, kubʼij chqe che nijun mul keʼuya kan ri keqebʼ rukʼ.

BʼIXONEM 80 Chanaʼ ri rutzilal ri Jehová

^ párr. 5 E kʼi winaq ketaʼm che kʼo Dios, are kʼu qas ta ketaʼm uwach. ¿Jas kraj kubʼij retaʼmaxik uwach ri Jehová? Xuqujeʼ ¿jas kqetaʼmaj chrij ri Moisés xuqujeʼ ri ajawinel David rech kkʼojiʼ jun utz qachilanik rukʼ ri Dios? Pa ri kʼutunem riʼ, kyaʼ ubʼixik chrij ri preguntas riʼ.