Ir al contenido

Ir al índice

KʼUTUNEM 5

BʼIXONEM 108 Ri sukʼalaj uloqʼoqʼebʼal ri Jehová

¿Jas utzilal kuya ri uloqʼoqʼebʼal ri Jehová chqe?

¿Jas utzilal kuya ri uloqʼoqʼebʼal ri Jehová chqe?

«Cristo xpe cho ri uwach ulew che kikolik ajmakibʼ» (1 TIM. 1:15).

KYAʼ UBʼIXIK

¿Jas utzilal kuya ri ukamikal ri Jesús chqe y jas kqabʼan che ukʼutik chuwach ri Jehová che kqamaltyoxij?

1. ¿Jas kqabʼano rech kkikot ri Jehová qumal?

 CHQACHOMAJAMPEʼ che kqaya jun jeʼlalaj sipanik che jun winaq che sibʼalaj kqaj. ¿La ma ta qastzij che kojbʼison riʼ are chiʼ kqilo che wajun winaq riʼ kukoj ta ri sipanik xqaya che? Are kʼu sibʼalaj kojkikot riʼ are chiʼ ri winaq kmaltyoxinik y kukoj ri sipanik che xqaya che. ¿Jas kukʼut wariʼ chqawach? Ri Jehová xuya ri Ukʼojol pa qawiʼ. ¡Sibʼalaj kkikot riʼ we kqakʼutu che kqamaltyoxij ri sipanik y ri loqʼoqʼebʼal che uyaʼom chqe! (Juan 3:16; Rom. 5:7, 8).

2. ¿Jas kqil na pa wajun kʼutunem riʼ?

2 Kojkikotik che ri Jesús xkam pa qawiʼ. Pero are chiʼ kokʼow ri tiempo, weneʼ kojchoman ta chi chrij ri ukamikal ri Jesús o nim ta chi kqilo, jetaneʼ kqakʼol kanoq y ksach pa qajolom. Rech kkʼulmataj ta wariʼ y kqakʼutu che kqamaltyoxij rajawaxik kojchoman chrij ri kibʼanom ri Jehová y ri Jesús pa qawiʼ. Are laʼ ri kyaʼ na ubʼixik pa wajun kʼutunem riʼ. Kqetaʼmaj na ri utzilal che kuya ri ukamikal ri Jesús chqe kamik y pa ri petinaq y kqil na jas kqabʼan che ukʼutik chuwach ri Jehová che kqamaltyoxij ri uloqʼoqʼebʼal y más na are chiʼ knaʼtasax ri ukamikal ri Jesús.

¿JAS UTZILAL KQARIQ KAMIK?

3. ¿Jas utzilal tajin kqariq kamik rumal ri ukamikal ri Jesús?

3 Kamik tajin kqariq utzilal rumal ri ukamikal ri Jesús, rumal che ri Jehová kukuy ri qamak. Y xa ta ktaqchix che ukuyik ri qamak xaneʼ rukʼ ronojel ranimaʼ kubʼano. Ri David xubʼij wariʼ pa jun bʼix: «Lal utz kkuyun kʼu la» (Sal. 86:5; 103:3, 10-13).

4. ¿E jachin kkiriq utzilal rumal ri ukamikal ri Jesús? (Lucas 5:32; 1 Timoteo 1:15).

4 E jujun kkichomaj che taqal ta chke kkuy ri kimak. Pero qastzij che nijun chqe taqal che che kkuy ri umak. Ri apóstol Pablo xubʼij: «Man taqal taj kbʼix taqom chwe». Are kʼu xuqujeʼ xubʼij: «Rumal kʼut ri utoqʼobʼ ri Dios ri in je nubʼanik waʼ kamik» (1 Cor. 15:9, 10). Are chiʼ kqabʼan arrepentir qibʼ che ri qamak, ri Jehová kojukuyu. ¿Jasche? Are ta rumal che taqal chqe xaneʼ kubʼan wariʼ rumal che sibʼalaj kojuloqʼoqʼej. Rumal laʼ, we kubʼan kebʼ qakʼuʼx y kqachomaj che taqal ta ri ukamikal ri Jesús chqe, chnaʼtaj chqe che ri Jehová xuya ri ukʼaslemal ri Jesús pa kiwiʼ ri ajmakibʼ y oj juntir oj ajmakibʼ (Chasikʼij Lucas 5:32; 1 Timoteo 1:15).

5. ¿Jasche kʼo ta nijun kkunik kubʼij che taqal ri ukamikal ri Jesús che?

5 Paneʼ kʼi chi junabʼ tajin kqapatanij ri Jehová, are kʼu utz taj che kqachomaj che qachʼakom chi ri kuya chqe. Ri areʼ nim kril ri tajin kqabʼan che upatanexik (Heb. 6:10). Are kʼu ri Jehová man xuya ta ri ukʼaslemal ri Ukʼojol rech kutoj ri kqabʼan che upatanexik, xaneʼ are jun sipanik che xuya chqe rumal che kojuloqʼoqʼej. Utz ta riʼ che kqachomaj che taqal chqe kkuy ri qamak rumal che kʼi tajin kqabʼan che upatanexik ri Jehová, we kqachomaj wariʼ, xa tajin kqakʼutu che rajawaxik ta ri ukamikal ri Jesús chqe (chajunamisaj rukʼ Gálatas 2:21).

6. ¿Jasche xukoj uchuqʼabʼ ri Pablo che upatanexik ri Jehová?

6 Ri Pablo retaʼm che rukʼ ta upatanexik ri Jehová kuchʼak ri kuybʼal mak. ¿Jas kʼu che xukoj uchuqʼabʼ che upatanexik ri Jehová? Rumal che kraj kukʼutu che sibʼalaj kumaltyoxij ri tajin kubʼan ri Jehová pa uwiʼ (Efes. 3:7). Are je tajin kqabʼan oj kamik, kqakoj qachuqʼabʼ che upatanexik ri Jehová rukʼ kikotemal, xa ta rumal che kkuy qamak xaneʼ rumal che kqamaltyoxij juntir ri uyaʼom chqe.

7. ¿Jas jun chi utzilal kqariq rumal ri ukamikal ri Jesús? (Romanos 5:1; Santiago 2:23).

7 Jun chi utzilal che kqariq rumal ri ukamikal ri Jesús are che kʼo jun utz qachilanik rukʼ ri Jehová. a Junam rukʼ ri xqil pa ri jun kʼutunem kanoq, are chiʼ kojalaxik majaʼ oj ramigos ri Dios. Are kʼu rukʼ ri ukamikal ri Jesús «kʼo jamaril chqaxoʼl rukʼ ri Dios» y kojqebʼ rukʼ (Chasikʼij Romanos 5:1; Santiago 2:23).

8. ¿Jasche rajawaxik kqamaltyoxij che ri Jehová che kojkunik kqabʼan orar che?

8 Chojchoman chrij ri kojkunik kqabʼano rumal che kʼo jun utzalaj qachilanik rukʼ ri Jehová: kojkunik kqabʼan orar che. Ri areʼ xaq xiw ta kuta ri oración che kbʼan pa ri e riqbʼal ibʼ, xaneʼ kuta ri qa oración chqajujunal. Ri oración kojutoʼo rech kqanaʼ jororemal, are kʼu ri más nim ubʼanik are che kubʼano che knimar más ri qachilanik rukʼ ri Dios y kqakubʼsaj más qakʼuʼx chrij (Sal. 65:2; Sant. 4:8; 1 Juan 5:14). Are chiʼ ri Jesús xkʼojiʼ cho ri uwach Ulew, amaqʼel xubʼan orar che ri Jehová rumal che retaʼm che ktobʼan che rech más knimar ri rachilanik rukʼ (Luc. 5:16). Sibʼalaj kojkikotik che rumal ri ukamikal ri Jesús kojkunik kkʼojiʼ jun utzalaj qachilanik rukʼ ri Jehová y kojkunik kqabʼan orar che.

¿JAS UTZILAL KQARIQ PA RI PETINAQ?

9. ¿Jas utzilal kkiriq ri upatanelabʼ ri Jehová pa ri petinaq rukʼ ri ukamikal ri Jesús?

9 ¿Jas utzilal kkiriq ri upatanelabʼ ri Jehová pa ri petinaq rumal ri ukamikal ri Jesús? Ri Jehová kuya na ri kʼaslemal chke che kʼo ta ukʼisik. E kʼi winaq kkichomaj che kekun taj kkiriq ri kʼaslemal kʼo ta ukʼisik rumal che ronojel taq junabʼ e kʼi winaq tajin kekamik. Are kʼu ri Jehová xojubʼano rech kojkunik kojkʼasiʼ amaqʼel. Paneʼ kamik kojkun taj kojkʼasiʼ amaqʼel pero kqakojo che pa ri petinaq kojkunik kojkʼasiʼk rumal che ri Jehová xuya ri ukʼaslemal ri Jesús pa qawiʼ (Rom. 8:32).

10. ¿Jas ri keyem ri kibʼe pa ri kaj y ri kekanaj kan cho ri uwach Ulew?

10 Paneʼ ri kʼaslemal kʼo ta ukʼisik kʼateʼ kqariq pa ri petinaq, ri Jehová kraj che kojchoman chrij kamik. Ri kebʼe pa ri kaj sibʼalaj kkirayij che kopan ri tiempo che kekʼojiʼ chilaʼ y kkiqʼat lo tzij rukʼ ri Jesús puwiʼ ri uwach Ulew (Apoc. 20:6). Y ri nikʼaj chi upatanelabʼ ri Jehová qas kkirayij kekʼojiʼ cho ri uwach Ulew, jawiʼ kʼo ta chi kʼaxkʼolil (Apoc. 21:3, 4). ¿La kawaj at kariq ri kʼaslemal kʼo ta ukʼisik cho ri uwach Ulew? Ri Jehová xojubʼano rech kojkʼasiʼ cho ri uwach Ulew. Rumal laʼ ri kʼaslemal cho ri uwach Ulew are ri qas kuya kikotemal chqe.

11, 12. ¿Jas tewchibʼal kqaj kqariq pa ri kʼakʼ uwach ulew? (Xuqujeʼ chawilaʼ ri e wachbʼal).

11 Chatchoman chrij ri akʼaslemal pa ri kʼakʼ uwach Ulew. Katbʼison ta chrij ri yabʼil ni ri kamikal (Is. 25:8; 33:24). Ri Jehová kuya na ronojel chawe ri qas karayij. ¿Jas kawaj kawetaʼmaj? ¿La kawaj kawetaʼmaj chkij ri chikop? ¿La kawaj kawetaʼmaj ubʼanik música rukʼ jun instrumento? ¿La kawaj kawetaʼmaj kabʼan dibujo? Pa ri kʼakʼ uwach Ulew keʼajwataj winaq che ketaʼm kekibʼan ja y keʼajwataj winaq che kkichakuj ri ulew, kkibʼan wa, kkibʼan chakubʼal, kekitik kotzʼiʼj y kekichajij (Is. 35:1; 65:21). ¡Rumal che katkʼasiʼ pa kʼi junabʼ, kʼi katkun riʼ kabʼano!

12 ¡Sibʼalaj kuya kikotemal riʼ chqe are chiʼ kekʼastaj lo ri kaminaqibʼ! (Hech. 24:15). Xuqujeʼ sibʼalaj kuya kikotemal chqe rumal che kqaya ta kan retaʼmaxik uwach ri Jehová y juntir ri jastaq che ubʼanom (Sal. 104:24; Is. 11:9). Are kʼu ri más utz are che katkunik kapatanij ri Jehová rukʼ kikotemal y che rajawaxik ta chik kataʼ kuybʼal amak. ¿Qastzij che kawaj ta riʼ kakʼex ronojel ri tewchibʼal riʼ xa rumal che kawaj kariq «kikotemal pa ri mak, ri xaq rech kebʼ oxibʼ qʼij» (Heb. 11:25). Más nim na ubʼanik ri kʼaslemal kqariq pa ri kʼakʼ uwach Ulew chuwach ri kʼo kamik. Chnaʼtaj chwe che ri kʼakʼ uwach Ulew qastzij kopan na. Y kojkunik kqariq wariʼ rumal che ri Jehová kojuloqʼoqʼej y xuya ri Ukʼojol pa qawiʼ.

¿Jas ri qas karayij kabʼan pa ri kʼakʼ uwach Ulew? (Chawilaʼ ri párrafos 11 y 12).


CHQAKʼUTUʼ CHE KQAMALTYOXIJ RI ULOQʼOQʼEBʼAL RI JEHOVÁ

13. ¿Jas kqabʼan che ukʼutik che kqamaltyoxij ri uloqʼoqʼebʼal ri Jehová? (2 Corintios 6:1).

13 ¿Jas kqabʼan che ukʼutik che kqamaltyoxij che ri Jehová che xuya ri Ukʼojol pa qawiʼ? Kqakʼutu are chiʼ kqabʼano che ri upatanexik ri Jehová are ri más nim ubʼanik pa ri qakʼaslemal (Mat. 6:33). Y rumal che ri Jesús xkamik «rech ri e kʼaskʼoj man kekʼasiʼ ta chik chke e areʼ chbʼil kibʼ, xaneʼ che ri Jun ri xkamik xuqujeʼ xkʼastajisaxik che kikʼexwach» (2 Cor. 5:15). Ri Jehová are jun utzalaj Dios che kukuy ri qamak, rumal wariʼ are chiʼ kqabʼan ronojel ri kojkun che ubʼanik rech kqapatanij kqakʼutu che kqamaltyoxij ronojel ri ubʼanom che qatoʼik (Chasikʼij 2 Corintios 6:1).

14. ¿Jas kqabʼan che ukʼutik che kqakubʼsaj qakʼuʼx chrij ronojel ri kuya ubʼixik ri Jehová?

14 Jun chik che kqabʼano rech kqakʼutu che kqamaltyoxij ronojel ri ubʼanom ri Jehová pa qawiʼ, are che kqakubʼsaj qakʼuʼx chrij y kqabʼan ri kubʼij chqe. Y ¿Jas kqabʼan che ubʼanik wariʼ? Kqabʼano are chiʼ kojchoman chrij ri kraj ri Jehová, kqachomaj na we rajawaxik kojbʼe pa nimaʼq taq tijobʼal y jas chak kqabʼano (1 Cor. 10:31; 2 Cor. 5:7). Are chiʼ kqakʼutu che qas kojkojon chrij ri Dios: más knimar ri qachilanik rukʼ y más kqakubʼsaj qakʼuʼx chrij (Rom. 5:3-5; Sant. 2:21, 22).

15. ¿Jas kqabʼan che ukʼutik che kojmaltyoxin che ri Jehová are chiʼ kopan ri Unaʼtabʼalil ri ukamikal ri Jesús?

15 Jun chik che kojkunik kqabʼano rech kqamaltyoxij ronojel ri uyaʼom ri Jehová chqe, are che más kqatzijoj ri utzij ri Dios are chiʼ kopan ri Unaʼtabʼalil ri ukamikal ri Jesús. Xaq xiw ta kojbʼe pa ri Unaʼtabʼalil ri ukamikal ri Jesús xaneʼ keqabʼan invitar nikʼaj chik rech keʼopanik (1 Tim. 2:4). Are chiʼ keqabʼan invitar ri winaq, chqabʼij chke jas kbʼan pa wajun riqbʼal ibʼ riʼ. Kojkunik kqakʼut ri videos chkiwach che kʼo pa jw.org ¿Jasche xkam ri Jesús? Y Chqanaʼtaj ri ukamikal ri Jesús. Ri kʼamal taq bʼe kkikoj kichuqʼabʼ che kibʼanik invitar ri kiyaʼom kan upatanexik ri Jehová. Chatchoman chrij ri kikotemal che kkinaʼ ri Jehová, ri Jesús y ri ángeles pa ri kaj xuqujeʼ ri upatanelabʼ ri Jehová cho ri uwach Ulew are chiʼ jun winaq ktzalijik y kupatanij chi jumul ri Jehová (Luc. 15:4-7). Are chiʼ kopan ri Unaʼtabʼalil ri ukamikal ri Jesús, chqakojoʼ qachuqʼabʼ rech kqaya utz kipetik y rutzil kiwach ri kʼi chi junabʼ kiyaʼom kan upatanexik ri Jehová y ri kʼateʼ nabʼe mul keʼopanik. ¡Cheqatoʼo rech kekikotik are chiʼ keʼopanik! (Rom. 12:13).

16. ¿Jas kojkunik kqabʼano rech más kqanimarisaj ri qachak che ri Jehová pa ri Unaʼtabʼalil ri ukamikal ri Jesús?

16 Kojkunik kqanimarisaj ri qachak che ri Jehová y je wariʼ kqakʼutu che kqamaltyoxij juntir ri kibʼanom pa qawiʼ. Are chiʼ más kqatzijoj ri utzij ri Dios, más kqil ri kubʼan ri Jehová che qatoʼik y kubʼano che más kqakubʼsaj qakʼuʼx chrij (1 Cor. 3:9). Y masach pa qajolom usikʼixik ri textos bíblicos che kʼo chupam ri wuj Unikʼoxik ri uTzij ri Dios ronojel taq qʼij y ri kʼo pa ri tabla re ri Wuj re chak. Y kojkunik kqakoj ri textos riʼ are chiʼ kqabʼan ri qa estudio personal.

17. ¿Jas riʼ ri kqabʼano rech ri Jehová kkikot qukʼ? (Chawilaʼ ri recuadro « Ri kqabʼan che ukʼutik maltyoxinik che ri uloqʼoqʼebʼal ri Jehová»).

17 ¿Y jas kabʼano we katkun ta che ubʼanik ri xuya ubʼixik wajun kʼutunem riʼ? Mubʼan kebʼ akʼuʼx. Chnaʼtaj chawe che ri Jehová kujunamaj ta ri kubʼan jun winaq rukʼ jun chik. Areʼ kril ri kʼo pa awanimaʼ y kkikotik rumal che kamaltyoxij che uyaʼom ri Ukʼojol pawiʼ (1 Sam. 16:7; Mar. 12:41-44).

18. ¿Jasche sibʼalaj kojmaltyoxin che ri Jehová y ri Jesús?

18 Xaq xiw rukʼ ri ukamikal ri Jesús kkuyutaj ri qamak, kqabʼan ramigos ri Jehová y kqariq ri kʼaslemal kʼo ta ukʼisik. Amaqʼel chqakʼutuʼ che ri Jehová che sibʼalaj kqamaltyoxij ri loqʼoqʼebʼal che kuya chqe y che rumal laʼ xuya ri Ukʼojol pa qawiʼ (1 Juan 4:19). Y sibʼalaj chqamaltyoxij che ri Jesús che xraj xuya ri ukʼaslemal pa qawiʼ (Juan 15:13).

BʼIXONEM 154 Ri loqʼoqʼebʼal ksach ta uwach

a ¿Jasche ri Jehová xkunik xukuy ri kimak ri upatanelabʼ ojer we ri Jesús majaʼ kujach ri ukʼaslemal? Xubʼan wariʼ rumal che retaʼm che ri Jesús qas kuya na ri ukʼaslemal pa kiwiʼ ri ajmakibʼ (Rom. 3:25).