Ir al contenido

Ir al índice

KʼUTUNEM 9

Alabʼom, ¿jas kibʼano rech kkikubʼsaj kikʼuʼx ri e nikʼaj chik chiwij?

Alabʼom, ¿jas kibʼano rech kkikubʼsaj kikʼuʼx ri e nikʼaj chik chiwij?

«Je kʼut jachaʼ ri raxqʼabʼ ri kkʼiy pa ri usaqarik, ri alkʼwal la» (SAL. 110:3).

BʼIXONEM 39 Jun utzalaj bʼiʼaj chuwach ri Dios

RI KQETAʼMAJ NA *

1. ¿Jas kojkunik kqabʼij chkij ri alaj taq alabʼom che kibʼanom chi kiqasanjaʼ?

ALAJ taq alabʼom, kʼo kʼi kixkunik kibʼano. Kʼi chiwe kʼo nim ichuqʼabʼ (Prov. 20:29). Nim tobʼanik kiya pa ri congregación. Qastzij riʼ che kʼi chiwe kiwaj kixkoj che siervos ministeriales. Are kʼu weneʼ jujun chiwe kkichomaj che ri e nikʼaj chik kkibʼij che sibʼalaj kʼa ix majaʼ na o kʼo ta iwetaʼmabʼal che kibʼanik ri e chak nim kibʼanik. ¿La je kachomaj at? Paneʼ kʼa at majaʼ na, kʼo jastaq katkunik kabʼan kimik rech ri e qachalal re ri acongregación kkikubʼsaj kikʼuʼx chawij y nim katkil wi.

2. ¿Jas kqil na pa wajun kʼutunem riʼ?

2 Pa wajun kʼutunem riʼ, kqanikʼoj na ri ukʼaslemal ri qʼatal tzij David. Xuqujeʼ kqanikʼoj na jubʼiqʼ chrij ri kikʼaslemal kebʼ qʼatal taq tzij re Judá: Asá y Jehosafat. Kqil na, ¿jas kʼax xkiriqo?, ¿jas xkibʼan chuwach ri kʼax? y ¿jas kketaʼmaj ri alaj taq alabʼom chkij?

RI UKʼUTBʼAL RI QʼATAL TZIJ DAVID

3. ¿Jas kekunik kkibʼan ri alaj taq alabʼom che kitoʼik ri qachalal che nim chi kijunabʼ?

3 Are chiʼ ri David kʼa ala na, xkun che ubʼanik jastaq che nim xkil ri e nikʼaj chik. Qas xqʼalajinik che are jun ala utz xril ri jastaq re ri Dios; xuqujeʼ, xukoj uchuqʼabʼ rech utz kubʼan che ri música y xukoj wariʼ che utoʼik ri Saúl, ri qʼatal tzij che xchaʼ rumal ri Dios (1 Sam. 16:16, 23). Xaq junam rukʼ wariʼ, e kʼi alaj taq alabʼom che qas kekun che ubʼanik ri jastaq kekunik kekitoʼ e nikʼaj chik pa ri congregación. Jun kʼutbʼal, e jujun qachalal che nim chi kijunabʼ kemaltyoxinik che kkʼut chkiwach ri kkibʼan che ukojik ri tableta, ri teléfono o nikʼaj chi jastaq che kkikoj che unikʼoxik ri Biblia pa kitukel y rech kkitijoj kibʼ che ri e riqbʼal ibʼ. Ri awetaʼmabʼal chrij kikojik ri dispositivos riʼ sibʼalaj kuya tobʼanik chke.

David xukʼutu che kuya kkubʼsax kʼuxaj chrij y che qas kubʼan ri kbʼix che are chiʼ xeʼuchajij ri e uchij ri utat. Jumul xeʼutoʼ chuwach jun oso. (Chawilaʼ ri  párrafo 4).

4. Junam rukʼ ri David, ¿jas kekunik kkibʼan ri alaj taq alabʼom? (Chawilaʼ ri wachbʼal re ri uwach ri wuj).

4 Ronojel qʼij ri David xukʼutu che kuyaʼ kkubʼsax kʼuxaj chrij y che qas kubʼan ri kbʼix che. Jun kʼutbʼal, are chiʼ kʼa alaj ala na, xtaq rumal ri utat che kichajixik ri e chij, y areʼ xukoj uchuqʼabʼ che ubʼanik paneʼ xaq kebʼ xubʼij pa uwiʼ rumal che kʼax ubʼanik. Are chiʼ qʼaxinaq chi ri tiempo, xubʼij wariʼ che ri qʼatal tzij Saúl: «Are taq ri in, ri pataninel ech la, keʼenchajij taq ri uchij ri nutat, we jun koj o jun oso kpetik kukʼam bʼik jun chij chkixoʼl ri chij, kintereneʼj kinwesaj kʼu pa uchiʼ; we kʼu kpe chwij kinchap che ri ukakateʼ kinchap kʼu uchʼayik kʼa kinkamisaj na» (1 Sam. 17:34, 35). Ri David qas xerilij ri e chij y xeʼuchajij rukʼ kowil ukʼuʼx. Ri alaj taq alabʼom kekunik kkesaj uwach are chiʼ utz kkibʼan che ri chak ketaq wi.

5. Junam rukʼ ri kukʼut Salmo 25:14, ¿jas ri más nim ubʼanik che kekunik kkibʼan ri alaj taq alabʼom?

5 Xuqujeʼ are chiʼ ri David kʼa ala na xukoj uchuqʼabʼ che unimarisaxik ri rachilanik rukʼ ri Jehová. Más nim xril wi ri rachilanik rukʼ ri Jehová chuwach ri ukowil ukʼuʼx o ri kubʼan che uqʼojomaxik ri arpa. Y xaq xiw ta xrilo che ri Jehová are ri uDios, xaneʼ xrilo che are jun utzalaj rachiʼl (chasikʼij uwach Salmo 25:14). Alaj taq alabʼom, ri más nim ubʼanik che kixkunik kibʼano are che kinimarisaj más ri iwachilanik rukʼ ri iTat kʼo pa ri kaj. We jeʼ kibʼano, weneʼ kixtaq che ubʼanik más chak pa ri congregación.

6. ¿Jas xkichomaj ri e nikʼaj chik chrij ri David?

6 Ri David rajawaxik xukoj uchuqʼabʼ chuwach jun kʼaxkʼolil, rumal che ri e nikʼaj chik utz ta ri kichomanik chrij. Jun kʼutbʼal are chiʼ xubʼij che kraj kchʼojin rukʼ ri Goliat, ri qʼatal tzij Saúl xraj xuqʼatej uwach y xubʼij che: «Sibʼalaj kʼa at akʼal na» (1 Sam. 17:31-33). Majaʼ naj kanoq, xbʼix che rumal ri ratz che xa kunim ribʼ pa taq jastaq y kubʼan ta ri chak che taqom wi (1 Sam. 17:26-30). Are kʼu ri Jehová xuchomaj taj che mat kubʼan ri kbʼix che o che kkun ta che ubʼanik ri ktaq wi, rumal che qas retaʼm ri kkunik kubʼano. Y rumal che ri David kukubʼsaj ukʼuʼx che kyaʼ uchuqʼabʼ rumal ri Jehová, ri rachiʼl, xkunik xuchʼak ri Goliat (1 Sam. 17:45, 48-51).

7. ¿Jas katkunik kawetaʼmaj chrij ri xukʼulmaj ri David?

7 ¿Jas katkunik kawetaʼmaj chrij ri xukʼulmaj ri David? Nabʼe, chkʼol apaciencia. Weneʼ ri e winaq che xketaʼmaj awach are chiʼ kʼa at alaj akʼal na kkichomaj che kʼa majaʼ ktzʼaqat ri achomanik. Are kʼu qas chawetaʼmaj che ri Jehová are kril ri kʼo pa awanimaʼ. Areʼ qas kuchʼobʼ awach y retaʼm ri katkun che ubʼanik (1 Sam. 16:7). Ukabʼ, chanimarisaj más ri awachilanik rukʼ areʼ. Are laʼ ri xubʼan ri David are chiʼ xunikʼoj ronojel ri jastaq che ubʼanom ri Dios y xkʼoxoman chrij ri ubʼantajik ri Jehová chrij ri e jastaq riʼ (Sal. 8:3, 4; 139:14; Rom. 1:20). Y urox, chataʼ achuqʼabʼ che ri Jehová. Jun kʼutbʼal, we ri e awachiʼl pa ri tijobʼal katkiyoqʼo o ketzeʼn chawij rumal che at Testigo, chataʼ achuqʼabʼ che ri Jehová rech kachʼij ri kkibʼan chawe. Xuqujeʼ, chabʼanaʼ pa akʼaslemal ri nojibʼal che kariq pa ri uTzij, pa ri e wuj re ri utinamit ri Jehová y pa ri videos. Amaqʼel are chiʼ kawilo che ri Jehová katutoʼ pa jun kʼax, knimar más ri kubʼsal akʼuʼx chrij. Y are chiʼ ri e nikʼaj chik kkilo che amaqʼel kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri Jehová, e areʼ kkikubʼsaj kikʼuʼx chawij.

Rukʼ machʼachʼem, ri alaj taq alabʼom kʼo kʼi kekunik kkibʼan che kitoʼik ri e nikʼaj chik. (Chawilaʼ ri párrafos 8 y 9).

8, 9. a) ¿Jas xtoʼw ri David rech rukʼ paciencia xreyeʼj uqʼatik tzij? b) ¿Jas kekunik kketaʼmaj ri alaj taq alabʼom chrij ri ukʼutbʼal ri David?

8 Chqilaʼ chi jun kʼax che xukʼulmaj ri David. Are chiʼ chaʼom chik rech kux qʼatal tzij, xreyeʼj na kʼi junabʼ rech xumajij uqʼatik tzij (1 Sam. 16:13; 2 Sam. 2:3, 4). ¿Jas xtoʼwik rech xreyeʼj na rukʼ paciencia? Xuqʼaluj ta uqʼabʼ che reyexik rukʼ bʼis, xaneʼ are xchoman chrij ri jastaq che kkunik kubʼano. Jun kʼutbʼal, are chiʼ animajinaq bʼik y kʼo pa ri kulew ri filisteos, xubʼan ri xkun che ubʼanik rech xchʼojin kukʼ ri kikʼulel ri israelitas. Jeriʼ xuchajij ri tinamit re Judá (1 Sam. 27:1-12).

9 ¿Jas katkunik kawetaʼmaj chrij ri ukʼutbʼal ri David? Are che rajawaxik kabʼan ri kʼo pa aqʼabʼ che upatanixik más ri Jehová y kitoʼik ri e qachalal. Chatchoman chrij ri xkʼulmataj rukʼ jun qachalal Ricardo ubʼiʼ. * Are chiʼ kʼa alaj ala na, xraj xux precursor regular, are kʼu xunaʼo che kʼa majaʼ kkunik. Ri xubʼano are che xubʼan ta kebʼ ukʼuʼx o xoyowar taj, xaneʼ xuya más ri utiempo che utzijoxik ri utzij ri Dios. Areʼ kubʼij: «Kimik kwilo che ri tiempo xinutoʼo rech xinkʼiy más pa ri nukojonik. Are qas xinchoman chrij ri xinbʼan che kilixik ri winaq ri xeʼinriqo y che utijoxik wibʼ che ubʼanik revisitas. Xuqujeʼ xinmajij uyaʼik ri nabʼe etaʼmanik re ri Biblia. Rumal che amaqʼel xintzijoj ri utzij ri Dios, xinutoʼ che resaxik ri xibʼin ibʼ». Kimik, siervo ministerial chi ri a Ricardo y jun utzalaj precursor regular.

10. ¿Jas xubʼan David are chiʼ rajawaxik xuchaʼ ubʼanik jun jastaq nim ubʼanik?

10 Chqanikʼoj jun chi kʼax che xukʼulmaj ri David. Jumul, areʼ y ri rajchʼojabʼ kowam kibʼ chuwach ri Saúl, xekiya kan ri kifamilias rech xebʼe pa jun chʼoj. Are chiʼ e kʼo pa ri chʼoj, jujun taq kikʼulel xekibʼana kʼax chke ri e kʼo kan pa ri kachoch y xekikʼam bʼi ri kifamilias. Xkun ta riʼ ri David xuchomaj che kkunik keʼutzalij lo ri kifamilias rumal che are jun ajchʼoj nim retaʼmabʼal. Are kʼu, are xutzukuj ri utobʼanik ri Jehová. Rukʼ ri utobʼanik ri rajchak ri Dios, Abiatar ubʼiʼ, ri David xubʼan ri pregunta che ri Jehová: «¿La kinbʼe che kiterneʼxik ri juqʼat elaqʼomabʼ riʼ?». Ri Jehová xubʼij che, che kbʼek y che qas utz kel ri kubʼano (1 Sam. 30:7-10). ¿Jas katkunik kawetaʼmaj chrij wariʼ?

Ri alaj taq alabʼom rajawaxik kkitaʼ pixabʼ chke ri e kʼamal taq bʼe re ri congregación. (Chawilaʼ ri párrafo 11).

11. ¿Jas rajawaxik kabʼano are chiʼ majaʼ kachaʼ ubʼanik jun jastaq?

11 Chataʼ anoʼj are chiʼ majaʼ kachaʼ ubʼanik jun jastaq. Chatchʼaw kukʼ ri atat anan o kukʼ kʼamal taq bʼe che kʼo nim ketaʼmabʼal. E areʼ kekunik kkiya anojibʼal. Are ri Jehová e kojowinaq ri kʼamal taq bʼe y kukubʼsaj ukʼuʼx chkij, rumal laʼ at xuqujeʼ katkunik kakubʼsaj akʼuʼx chkij. E «sipanik» uyaʼom che ri congregación (Efes. 4:8). We kabʼan awe ri kkibʼan pa ri kikojonik y qas kaya axikin che ri nojibʼal che kkiya chawe, katkunik kachaʼ utz taq jastaq pa ri akʼaslemal. Chqilampeʼ chanim ri kqetaʼmaj chrij ri ukʼutbʼal ri qʼatal tzij Asá.

RI UKʼUTBʼAL RI QʼATAL TZIJ ASÁ

12. ¿Jas e bʼantajik kʼo rukʼ ri Asá are chiʼ xumaj uqʼatik tzij?

12 Are chiʼ ri qʼatal tzij Asá kʼa majaʼ na, xmachʼachʼik y xukʼut ri ukowil ukʼuʼx. Jun kʼutbʼal, are chiʼ xkam ri utat, xumaj kan uqʼatik tzij y xtaqan che usachisaxik kiwach ri dioses. Xuqujeʼ, «xutaqchiʼj kʼut ri Judá chi chutzukuj ri [Jehová], ri kiDios ri e kimam, xuqujeʼ chi chkitzʼaqatisaj kibʼanik ri Pixabʼ xuqujeʼ taq ri taqomal» (2 Crón. 14:1-7). Y are chiʼ ri Zérah ri aj Etiopía e rukʼam lo jun millón ajchʼojabʼ che ubʼanik chʼoj chrij ri Judá, ri Asá xukoj unoʼj y xutaʼ tobʼanik che ri Jehová. Jewaʼ xubʼan che utaʼik toqʼobʼ che: «Ajawaxel, che la man kʼo ta ujalbʼem ribʼ ri utoʼik ri kʼo uchuqʼabʼ xuqujeʼ ri tuqaʼr. Rumal riʼ, ¡chujtoʼ la, Ajawaxel xuqujeʼ qaDios, qakubʼam ya qakʼuʼx chij la». Ri e jeʼlalaj taq utzij ri Asá, xkikʼutu che qas kukojo che ri Jehová kkunik keʼutoʼo. Asá xukubʼsaj ukʼuʼx chrij ri uTat kʼo pa ri kaj, y ri Jehová «xuya [...] ri chʼakanik che ri Asá xuqujeʼ che ri Judá pa kiwiʼ ri aj Etiopía» (2 Crón. 14:8-12).

13. Are chiʼ qʼaxinaq chi ri tiempo, ¿jas xukʼulmaj ri Asá, y jasche?

13 Qastzij riʼ, che are jun nimalaj kʼax ubʼanik chʼoj kukʼ jun millón ajchʼojabʼ. Are kʼu ri Asá xukubʼsaj ukʼuʼx chrij ri Jehová, y rumal riʼ utz xel ri xubʼano. Are chiʼ qʼaxinaq chi ri tiempo, xrilo che kʼo kʼax petinaq chkij rumal ri itzelalaj qʼatal tzij Baasá re Israel. Paneʼ are ta jun nimalaj kʼax, ri Asá utz ta ri xubʼano rumal che xutaʼ ta tobʼanik che ri Jehová, xaneʼ are xutaʼ ri utobʼanik ri qʼatal tzij re Siria. Ri xubʼano xukʼam lo nimaʼq taq kʼax. Ri Jehová xukoj ri profeta Hananí che ubʼixik wariʼ che ri Asá: «Ri e rajchʼojabʼ ri ajawinel re Siria e tzaqom la, umak rech chi xkuʼbʼa kʼuʼx la chrij ri ajawinel re Siria man chrij ta kʼut ri Ajawaxel xkuʼbʼaʼ ta wi kʼuʼx la». Xumaj lo pa ri tiempo riʼ ri Asá amaqʼel xkʼojiʼ pa chʼoʼj (2 Crón. 16:7, 9; 1 Rey. 15:32).

14. a) ¿Jas kabʼan che ukʼutik che kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri Jehová? b) Junam rukʼ ri kubʼij 1 Timoteo 4:12, ¿jas kariqo we kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri Jehová?

14 ¿Jas katkunik kawetaʼmaj chrij ri Asá? Che amaqʼel rajawaxik katmachʼachʼik y kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri Jehová. Are chiʼ xabʼan aqasanjaʼ, xakʼutu che kʼo nim akojonik y xakubʼsaj akʼuʼx chrij. Y ri Jehová xujaq ri uqʼabʼ che akʼulaxik pa ri ufamilia. ¡Sibʼalaj nim ubʼanik wariʼ! Ri kattoʼw kimik are che amaqʼel kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri Jehová. Weneʼ kʼax ta ukʼutik che kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri Jehová are chiʼ kachaʼ ubʼanik jastaq che nim ubʼanik pa ri akʼaslemal. Are kʼu rajawaxik che jeʼ kabʼan pa ronojel ri kachaʼ ubʼanik, are chiʼ kachaʼ ri etzʼanem o ri chak y ri kawaj kabʼan pa ri akʼaslemal. Are ta kakubʼsaj akʼuʼx chrij ri awetaʼmabʼal, xaneʼ are chatzukuj ri nojibʼal che kʼo pa ri Biblia che katutoʼ chuwach ri katriqitaj wi y chabʼanaʼ pa ri akʼaslemal (Prov. 3:5, 6). Jeriʼ kkikot ri Jehová awumal y ri e qachalal nim katkilo (chasikʼij uwach 1 Timoteo 4:12).

RI UKʼUTBʼAL RI QʼATAL TZIJ JEHOSAFAT

15. Junam rukʼ ri kubʼij 2 Crónicas 18:1-3 y 19:2, ¿jas jastaq utz taj xubʼan ri qʼatal tzij Jehosafat?

15 Qastzij, junam qukʼ qonojel, at xuqujeʼ at ajmak y weneʼ jujun taq mul kabʼan jastaq che utz taj. Are kʼu, kaya ta bʼe che wariʼ katuqʼatej rech kabʼan más nim che ri achak che ri Jehová. Chatchoman chrij ri ukʼutbʼal ri qʼatal tzij Jehosafat. Ri areʼ xkʼojiʼ utz taq ubʼantajik. Are chiʼ xumaj uqʼatik tzij xutzukuj ri kiDios ri e umam xuqujeʼ «xeʼutzʼaqatisaj kibʼanik taq ri e utaqomal». Xuqujeʼ xeʼutaq bʼi utaqoʼn pa taq ri tinamit re Judá rech xekikʼutuʼ ri utaqanik ri Jehová chkiwach ri winaq (2 Crón. 17:4, 7). Are kʼu, paneʼ xubʼan ri utz taq jastaq rukʼ ronojel ranimaʼ, kʼo jujun mul xeʼubʼan jastaq che utz taj. Are chiʼ xubʼan jastaq che utz taj, ri Jehová xukoj jun upatanel che usukʼumaxik ri ukʼaslemal (chasikʼij uwach 2 Crónicas 18:1-3; 19:2). Chqilampeʼ ri kawetaʼmaj chrij wajun kʼutbʼal.

Nim keʼil wi ri alaj taq alabʼom che kechakunik y kkibʼan ri ketaq wi. (Chawilaʼ ri párrafo 16).

16. ¿Jas katkunik kawetaʼmaj chrij ri xukʼulmaj Rajeev?

16 Rajawaxik che kakʼamo y kabʼan ri consejo che kyaʼ chawe. E kʼi alaj taq alabʼom qas ta kkikoj kichuqʼabʼ che upatanexik más ri Jehová. Weneʼ je tajin kakʼulmaj at. Are kʼu katbʼison taj. Chatchoman chrij jun qachalal ala Rajeev ubʼiʼ. Knaʼtaj che are chiʼ kʼa alaj ala na, kubʼij: «Ojer xaq xintzaq nutiempo che ubʼanik jastaq che nim ta ubʼanik. In junam kukʼ ri e nikʼaj chi abʼomabʼ o alabʼom, che are más utz kwil ri etzʼanem chuwach ri bʼenam pa ri riqbʼal ibʼ y ri utzijoxik utzij ri Dios». ¿Jas xtoʼwik? Areʼ kubʼij che rukʼ loqʼoqʼebʼal xyaʼ pixabʼ che rumal jun kʼamal bʼe: «Xinutoʼ rech kinchoman chrij ri kubʼij pa 1 Timoteo 4:8». Rajeev rukʼ machʼachʼem xukʼam ri pixabʼ y xrilo jas rajawaxik kuya pa nabʼe lugar pa ri ukʼaslemal. Kuya ubʼixik: «Are xwilij más ri jastaq re ri nukojonik». Xuqujeʼ kubʼij jas utzilal xuriqo: «Are chiʼ qʼaxinaq chi jujun junabʼ che yaʼom ri pixabʼ chwe, xinkoj che siervo ministerial».

CHAYA KIKOTEMAL CHE RI ATAT KʼO PA RI KAJ

17. ¿Jas kkichomaj ri e qachalal chkij ri alaj taq alabʼom che kkipatanij ri Jehová?

17 Alaj ala, ri e qachalal pa ri congregación sibʼalaj nim kkilo che junam kapatanij ri Jehová kukʼ (Sof. 3:9). Sibʼalaj utz kkilo che rukʼ ronojel awanimaʼ y rukʼ ronojel achuqʼabʼ kabʼan ri chak yaʼom chawe. Nim katkilo y kkikubʼsaj kikʼuʼx chawij (1 Juan 2:14).

18. Junam rukʼ ri kukʼut Proverbios 27:11, ¿jas kuchomaj ri Jehová chkij ri alaj taq alabʼom che kepatanin che?

18 Ksach ta chawe che Jehová katraj y kukubʼsaj ukʼuʼx chawij. Xtzʼibʼax kan pa ri Biblia che pa ri kʼisbʼal taq qʼij e kʼi alabʼom kkaj kkipatanij (Sal. 110:1-3). Areʼ retaʼm che kaloqʼoqʼej y kakoj achuqʼabʼ che upatanexik. Rumal laʼ chkʼol apaciencia kukʼ ri e nikʼaj chik y awukʼ at. Are chiʼ kabʼan jun jastaq che utz taj, chakʼamaʼ ri pixabʼ y ri kʼajisabʼal wachaj che kyaʼ chawe. Chnaʼtaj chawe che ronojel wariʼ are ri Jehová kyaʼow chawe (Heb. 12:6). Qas chawilij ri chak che at taqom che ubʼanik. Y ri más nim ubʼanik, chakojoʼ achuqʼabʼ che uyaʼik kikotemal che ri aTat kʼo pa ri kaj (chasikʼij uwach Proverbios 27:11).

BʼIXONEM 135 Jehová kubʼij: «Chatux ajnoʼj, nukʼojol»

^ párr. 5 Are chiʼ kekʼiy pa ri kikojonik, ri alaj taq alabʼom che kibʼanom chi kiqasanjaʼ kkaj kkipatanij más ri Jehová. Rech kekunik keʼux siervos ministeriales, rajawaxik amaqʼel kʼo jun utz kibʼantajik rech nim keʼil wi kumal ri e qachalal pa ri congregación. ¿Jas kkibʼano rech kʼo utz kibʼantajik?

^ párr. 9 Kʼexom jujun bʼiʼaj.