Ir al contenido

Ir al índice

KʼUTUNEM 10

¿Jasche rajawaxik kabʼan aqasanjaʼ?

¿Jasche rajawaxik kabʼan aqasanjaʼ?

«Chbʼan kʼut ri bautismo alaq [...] chjujunal alaq» (HECH. 2:38).

BʼIXONEM 34 Kinbʼin pa sukʼilal

RI KQETAʼMAJ NA a

1, 2. a) ¿Jas kbʼanik are chiʼ jun winaq kubʼan uqasanjaʼ? b) ¿Jas kqil na pa wajun kʼutunem?

 ¿LA KʼO jumul e awilom ri kkibʼan kiqasanjaʼ? Are chiʼ kbʼan ri kebʼ preguntas chke, rukʼ ronojel kanimaʼ kkitzalij uwach. Ri kifamilias y ri e kachiʼl sibʼalaj kekikot kukʼ. Sibʼalaj kekikotik are chiʼ keʼel lo pa ri jaʼ, y ktataj ri aplausos che kkiya ri qachalal. Ronojel taq semanas sibʼalaj e kʼi winaq kkibʼan kiqasanjaʼ rech keʼux testigos rech Jehová.

2 We ri at tajin kachomaj kabʼan aqasanjaʼ, tajin «k[a]tzukuj ri Dios», wariʼ katutoʼ rech katkikot pa wajun uwach Ulew che nojinaq che itzelal (Sal. 14:1, 2). Wajun kʼutunem riʼ, xbʼan chiwe alabʼom alitomabʼ y ri nim chi ijunabʼ. Xuqujeʼ kiwetaʼmaj na oxibʼ rumal che kibʼan iqasanjaʼ. ¿Y jas kojutoʼ wi ri qabʼanom chi qaqasanjaʼ? Kojutoʼ rech kqaya ta kan upatanexik ri Jehová.

RUMAL CHE NIM KAWIL WI RI QASTZIJ Y RI UTAQANIK RI JEHOVÁ

Kʼi chi junabʼ ri Satanás umajim lo umolik tzij chrij ri Jehová. (Chawilaʼ ri párrafos 3 y 4).

3. ¿Jasche ri oj cristianos nim kqil wi ri qastzij y ri e utaqanik ri Jehová? (Salmo 119:128, 163).

3 Ri Jehová xuya wajun taqanik chke ri upatanelabʼ: «Chiloqʼoqʼej bʼaʼ, ix, ri qastzij» (Zac. 8:19). Xuqujeʼ ri Jesús xubʼij che rajawaxik nim kqil wi ri utaqanik ri Jehová (Mat. 5:6). Wariʼ kraj kubʼij che rajawaxik kqakoj qachuqʼabʼ che ubʼanik ri kqaj chuwach. ¿La nim kawil wi ri qastzij y ri e utaqanik ri Dios? Qastzij riʼ che nim kawilo, rumal che utz ta kawil ri molom tzij y ri itzelal (chasikʼij uwach Salmo 119:128, 163). Ri kkimol tzij are tajin kkibʼan ri kraj ri Satanás, ri qʼatal tzij re wajun uwach Ulew (Juan 8:44; 12:31). Xuqujeʼ wajun Itzel xumajij lo ubʼanik tzij chrij ri Jehová pa ri kotzʼiʼjalaj Edén, are chiʼ xubʼij che are jun itzelalaj qʼatal tzij che xaq xiw kchoman chrij y kraj taj che ri winaq kkiriq utzilal (Gén. 3:1, 4, 5). Rumal ri molom taq tzij riʼ e kʼi winaq utz ta kechʼaw chrij ri Jehová. Are chiʼ ri winaq kkixutuj ri qastzij, ri Satanás keʼukojo rech kkibʼan ri itzelal (Rom. 1:25-31).

4. ¿Jas ubʼanom ri Jehová che ukʼutik che are ri «Dios, aj qastzij»? (Xuqujeʼ chawilaʼ ri wachbʼal).

4 Ri Jehová are ri «Dios, aj qastzij», y ri winaq che nim kkil wi ri qastzij ri areʼ kukʼut chkiwach (Sal. 31:5). Jeriʼ keʼutoʼ chuwach ri molom tzij che kubʼan ri Itzel. Xuqujeʼ ri Jehová kukʼut chkiwach ri upatanelabʼ che kkibʼij ri qastzij y kkibʼan ri sukʼilal, y wariʼ kuya utzilal y jamaril chke (Prov. 13:5, 6). ¿La awilom wariʼ pa ri akʼaslemal are chiʼ xamaj retaʼmaxik chrij ri Biblia? Awetaʼmam che are ri Jehová ri más utz kubʼan che ukʼamik kibʼe ri winaq (Sal. 77:13). Rumal laʼ, kawaj taj kaya kan kinimaxik ri e utaqanik (Mat. 6:33). Xuqujeʼ kawaj katoʼ uwiʼ ri qastzij, rech kakʼutu che xa molom tzij ri xubʼij ri Satanás chrij ri Dios. ¿Jas kabʼan che ukʼutik?

5. ¿Jas kabʼan che utoʼik uwiʼ ri qastzij y ri e utaqanik ri Jehová?

5 Rukʼ ri kabʼan pa ri akʼaslemal kqʼalajinik we kaxutuj ri molom tzij re ri Satanás, we katoʼ uwiʼ ri qastzij, we kawaj che are ri Jehová kqʼatow tzij y we qas keʼanimaj ri utaqanik. Are kʼu rech kakʼut wariʼ, rajawaxik katzujuj che ri Jehová che kawaj kapatanij pa ronojel ri akʼaslemal. Tekʼuriʼ kabʼan aqasanjaʼ rech kakʼutu che ajachom chi ri akʼaslemal che. We xqilo, ri kattoʼwik rech kawaj kabʼan aqasanjaʼ are che nim kawil ri qastzij y ri e utaqanik ri Jehová.

RUMAL CHE KALOQʼOQʼEJ RI JESUCRISTO

6. Junam rukʼ ri kubʼij pa Salmo 45:4, ¿jasche kqaloqʼoqʼej ri Jesucristo?

6 ¿Jasche kaloqʼoqʼej ri Jesucristo? Pa ri Salmo 45:4 (chasikʼij uwach) kubʼij jujun rumal. Ri Jesús xukʼut ri qastzij, ri machʼachʼem y ri sukʼilal. Rumal laʼ, we ri at nim kawil wi ri qastzij y ri sukʼilal xuqujeʼ nim chawilaʼ wi ri Jesús. Chatchoman chrij ri kowil kʼuxaj xukʼut ri Jesús are chiʼ xutoʼ uwiʼ ri qastzij y ri sukʼilal (Juan 18:37). Are kʼu ¿jas xubʼan che ukʼutik ri machʼachʼem?

7. ¿Jas utz kawil che ri machʼachʼem che xukʼut ri Jesús?

7 Ri Jesús xukʼut rukʼ ri xubʼano y rukʼ ri xubʼij che kmachʼachʼik. Rumal che xraj taj che areʼ knimarisax uqʼij xaneʼ are ri uTat (Mar. 10:17, 18; Juan 5:19). ¿Jas kachomaj chrij ri machʼachʼem che xukʼut ri Jesús? ¿La mat qastzij che nim kawil wi y kawaj kabʼan awe junam rukʼ? Qastzij riʼ che kawaj. Are kʼu ¿jasche sibʼalaj kmachʼachʼ ri Jesús? Rumal che are xresaj uwach ri uTat che sibʼalaj kmachʼachʼik (Sal. 18:35; Heb. 1:3). ¿La mat qastzij che wariʼ katutoʼ rech katqebʼ más rukʼ ri Jesús?

8. ¿Jasche sibʼalaj kojkikotik che ri Jesús are ri qaQʼatal tzij?

8 Sibʼalaj kojkikotik che are ri Jesús kqʼatow tzij pa qawiʼ, rumal che are ri Jehová xtijonik y xchaʼowik (Is. 50:4, 5). Xuqujeʼ rumal che xuya ri ukʼaslemal umak qech (Juan 13:1). Rumal laʼ, qas taqal che ri Jesús che kqaloqʼoqʼej. Ri areʼ kraj che ri qas keloqʼoqʼen che kekinimaj ri utaqanik (Juan 14:15; 15:14, 15). ¿La mat qastzij che sibʼalaj kojkikotik rumal che ri oj winaq kojkunik kojux rachiʼl ri uKʼojol ri Jehová?

9. ¿Jas kjunamataj wi ri uqasanjaʼ ri Jesús kukʼ ri kech ri cristianos?

9 Jun chke ri taqanik che xuya kan ri Jesús chke ri utijoxelabʼ are che kkibʼan kiqasanjaʼ (Mat. 28:19, 20). Ri areʼ xuya ri kʼutbʼal are chiʼ xubʼan uqasanjaʼ. Xaq xiw che ri uqasanjaʼ areʼ y ri kiqasanjaʼ ri utijoxelabʼ qas ta kjunamatajik (chawilaʼ ri recuadro « Ri kjunamataj ta wi ri uqasanjaʼ ri Jesús kukʼ ri utijoxelabʼ»). Chqilampeʼ jas kjunamataj wi: ri Jesús xubʼan ri uqasanjaʼ rech kukʼutu che kraj kubʼan ri kqaj chuwach ri uTat (Heb. 10:7). Y are chiʼ ri utijoxelabʼ kkibʼan kiqasanjaʼ kkikʼutu che kijachom chi ri kikʼaslemal che ri Jehová y kkaj kkibʼan ri kqaj chuwach, are ta ri kkaj areʼ. Are chiʼ kkibʼan wariʼ kkikʼutu che tajin kkibʼan ke junam rukʼ ri Jesús.

10. ¿Jasche kaloqʼoqʼej ri Jesús, y jas kabʼan che ukʼutik che kaloqʼoqʼej?

10 Ri at awetaʼm chik che ri Jesús are ri uKʼojol ri Jehová y che chaʼom rech kux qʼatal tzij. Awetaʼmam che kmachʼachʼik y kresaj uwach ri ubʼantajik ri uTat. Xuya kiwa ri kekam che numik, xukubʼsaj kikʼuʼx ri kebʼisonik y xeʼukunaj ri e yawabʼ (Mat. 14:14-21). Awilom ri ubʼanom che ukʼamik ubʼe ri congregación cristiana (Mat. 23:10). Y qas awetaʼm che kubʼan na mayibʼalalaj taq jastaq pa ri petinaq are chiʼ kuqʼat tzij. Are kʼu ¿jas kabʼan che ukʼutik che kaloqʼoqʼej? Kakʼutu are chiʼ kawesaj uwach (Juan 14:21). Rumal laʼ, rajawaxik kajach akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan aqasanjaʼ.

RUMAL CHE KALOQʼOQʼEJ RI JEHOVÁ

11. ¿Jasche kawaj kabʼan aqasanjaʼ?

11 ¿Jasche kawaj kabʼan aqasanjaʼ? Chatchoman chrij wajun taqanik che xuya kan ri Jesús. Xubʼij: «Chaloqʼoqʼej bʼaʼ ri Ajawaxel aDios rukʼ ronojel awanimaʼ, rukʼ ronojel akʼaslibʼal, rukʼ ronojel achomanik xuqujeʼ rukʼ ronojel achuqʼabʼ» (Mar. 12:30). ¿La kanaʼ wariʼ at chrij ri Dios?

Ronojel ri utzalaj taq jastaq che kʼo awukʼ y che kariq na pa ri petinaq are usipanik ri Jehová. (Chawilaʼ ri párrafos 12 y 13).

12. ¿Jasche kaloqʼoqʼej ri Jehová? (Xuqujeʼ chawilaʼ ri e wachbʼal).

12 Kʼo kʼi rumal che kqaloqʼoqʼej ri Jehová. Ri at awetaʼm chik che rukʼ ri areʼ petinaq wi ri «ukʼiyibʼal jaʼ re kʼaslemal» y che are kyaʼow «ronojel utzalaj sipanik, ronojel tzʼaqatalaj sipanik» (Sal. 36:9; Sant. 1:17). Are ri Jehová yaʼowinaq chawe ronojel ri ariqom rumal che sibʼalaj ksipanik y sibʼalaj katraj.

13. ¿Jas nimalaj sipanik xuya ri Jehová chqe?

13 Ri Jehová xuya jun nimalaj sipanik chqe are chiʼ xuya bʼe xkam ri uKʼojol rumal qech. ¿Jasche kqabʼij? Chojchoman chrij ri nimalaj loqʼoqʼebʼal che kʼo chkixoʼl ri Jehová rukʼ ri uKʼojol. Rumal laʼ, ri Jesús xubʼij: «Kinuloqʼoqʼej ri Tataxel» y «ri in kinloqʼoqʼej ri Tataxel» (Juan 10:17; 14:31). Rumal che ri Jesús xkʼojiʼ kʼiʼalaj junabʼ rukʼ ri uTat, más xkʼiy ri loqʼoqʼebʼal chkixoʼl (Prov. 8:22, 23, 30). Are kʼu, chojchoman chrij ri nimalaj kʼaxkʼolil che xunaʼ ri Jehová are chiʼ xuya bʼe che xuriq kʼax ri uKʼojol y xkamik. Are kʼu rumal che sibʼalaj katuloqʼoqʼej xuya bʼe che xkam ri uKʼojol rech kariq ri kʼaslemal kʼo ta ukʼisik (Juan 3:16; Gál. 2:20). Rumal laʼ, sibʼalaj kqaloqʼoqʼej ri Jehová.

14. ¿Jas ri más utz kachaʼ ubʼanik pa ri akʼaslemal?

14 Rumal che más tajin kawetaʼmaj uwach ri Jehová, más tajin knimar ri aloqʼoqʼenik che y kawaj che ksach ta uwach ri awachilanik rukʼ, xaneʼ kkʼiy más. Ri areʼ kraj che kakikotemaj ri ranimaʼ (Prov. 23:15, 16). Y katkunik kakikotemaj rukʼ ri kabʼij y ri kabʼano. Rukʼ ri kachaʼ ubʼanik pa ri akʼaslemal kakʼutu we qas kaloqʼoqʼej ri Jehová (1 Juan 5:3). Xuqujeʼ sibʼalaj katkikot riʼ we kajach ri akʼaslemal che.

15. ¿Jas kabʼan che ukʼutik che kaloqʼoqʼej ri Jehová?

15 ¿Jas kabʼan che ukʼutik che kaloqʼoqʼej ri Jehová? Nabʼe, rajawaxik kabʼan jun chʼawem nim ubʼanik che, kabʼij che che kawaj kajach ri akʼaslemal che (Sal. 40:8). Tekʼuriʼ kabʼan ri aqasanjaʼ rech kakʼutu che ajachom chi ri akʼaslemal che. Junam che xqabʼij kanoq, pa riʼ ri qʼij kkʼextaj ri qakʼaslemal. Rumal che are ta chi kabʼan ri kawaj at xaneʼ are ri kraj ri Jehová (Rom. 14:8; 1 Ped. 4:1, 2). Xuqujeʼ ubʼanik aqasanjaʼ kuya nim kikotemal chawe, chqilampeʼ jasche kqabʼij.

16. Junam rukʼ ri kubʼij Salmo 41:12, ¿jas kuya ri Jehová chke ri kkichaʼ upatanexik?

16 Ri Jehová sibʼalaj ksipanik, rumal laʼ kuya na más tewchibʼal chawe, paneʼ nim o nim ta ri ayaʼom che (Mar. 10:29, 30). Paneʼ oj kʼo pa jun uwach Ulew che nojinaq che itzelal, ri areʼ kuya jun utzalaj kʼaslemal chawe rech katkikotik. Y are chiʼ kabʼan aqasanjaʼ, jetaneʼ kamaj bʼi bʼinem pa jun bʼe che kʼo ta ukʼisik, rumal che katkunik kapatanij y kaloqʼoqʼej ri Jehová pa ronojel ri akʼaslemal (chasikʼij uwach Salmo 41:12).

17. ¿Jas katkunik kaya che ri Jehová che kʼo ta rukʼ areʼ?

17 Are chiʼ kajach ri akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan aqasanjaʼ tajin kaya jun sipanik che che kʼo ta rukʼ. Rumal che are yaʼowinaq ronojel ri utzilal che ariqom. Y rech kamaltyoxij ronojel wariʼ, rajawaxik kakʼut ri asukʼilal y kapatanij rukʼ ronojel awanimaʼ (Job 1:8; 41:11; Prov. 27:11). Are laʼ ri más utz che kabʼan pa ri akʼaslemal. Chnaʼtaj chawe che are ri aloqʼoqʼebʼal che ri Jehová kattoʼwik rech kabʼan aqasanjaʼ.

¿LA KATKUN CHIK KABʼAN AQASANJAʼ?

18. ¿Jas preguntas rajawaxik katchoman chrij?

18 Rukʼ ronojel ri qilom chik, ¿la kawaj kabʼan aqasanjaʼ? Xaq xiw at katkunik katzalij uwach wajun pregunta. Are kʼu, chachomaj wariʼ: «¿La kinkun chik kinbʼan nuqasanjaʼ?» (Hech. 8:36). Chnaʼtaj chawe ri oxibʼ rumal che kabʼan aqasanjaʼ. Nabʼe, rumal che nim kawil wi ri qastzij y kawaj kanimaj ri utaqanik ri Jehová. Chatchoman chrij wariʼ: «¿La kwaj che kopan ri qʼij che konojel ri winaq kkibʼij ri qastzij y kkibʼan ri utzilal?». Ukabʼ, rumal che kaloqʼoqʼej ri Jesucristo. Chatchoman chrij wariʼ: «¿La kwaj che are ri Jesús kqʼatow tzij pa nuwiʼ y kinwesaj uwach?». Y, ri urox che are ri más nim ubʼanik, are ri aloqʼoqʼebʼal che ri Jehová. Chatchoman chrij wariʼ: «¿La kwaj kinpatanij ri Jehová rech kkikotik?». We xabʼij «kwaj» che ronojel ri urespuestas ri preguntas, ¿jasche majaʼ kabʼan aqasanjaʼ? ¿Jas tajin katqʼatenik? (Hech. 16:33).

19. ¿Jasche rajawaxik kubʼan ta kebʼ akʼuʼx che ubʼanik ri aqasanjaʼ? Chayaʼ jun kʼutbʼal (Juan 4:34).

19 We kubʼan kebʼ akʼuʼx kabʼan aqasanjaʼ, chatchoman chrij wajun kʼutbʼal che xuya kan ri Jesús (chasikʼij uwach Juan 4:34). Ri Jesús xubʼij che are uwa ubʼanik ri kqaj chuwach ri uTat. Junam rukʼ ri wa kuya qachuqʼabʼ y utzilal chqe, ri kutaʼ ri Jehová chqe kuya utzilal, rumal che ri areʼ kutaʼ ta jun jastaq chqe che xa kubʼan kʼax. Rumal laʼ, ri Jehová kraj che kqabʼan qaqasanjaʼ rech kqariq utzilal (Hech. 2:38). ¿Jas kabʼano are chiʼ kyaʼ jun jeʼlalaj rikil chawe? ¿La mat qastzij che kubʼan ta kebʼ akʼuʼx che utijik? Rumal laʼ, mubʼan kebʼ akʼuʼx che ubʼanik ri aqasanjaʼ.

20. ¿Jas kqil na pa ri jun chi kʼutunem?

20 ¿Jas keqʼaten e jujun winaq che ubʼanik ri kiqasanjaʼ? Weneʼ kkinaʼo che majaʼ kekunik kkibʼano. Qastzij che ri ujachik kʼaslemal che ri Jehová y ubʼanik qasanjaʼ are ri más nim ubʼanik che kuchaʼ jun winaq. Rumal laʼ, qas chachomaj na y chabʼanaʼ ronojel ri kajwatajik rech katkunik kabʼano. Are kʼu, we kawaj kabʼan aqasanjaʼ, ¿jas kattoʼwik rech katkunik kabʼano? Pa ri jun chi kʼutunem kqil na ri rajawaxik kabʼano.

BʼIXONEM 28 Ri kqabʼano rech kojux rachiʼl ri Jehová

a Sibʼalaj rajawaxik che ri tijoxelabʼ re ri Biblia kkibʼan kiqasanjaʼ. ¿Jas ketoʼwik rech kkibʼano? Are ri loqʼoqʼebʼal. Pa wajun kʼutunem kqetaʼmaj na jas jastaq rajawaxik nim kkil ri tijoxelabʼ y e jachin rajawaxik kekiloqʼoqʼej. Xuqujeʼ kqil na, jas rajawaxik kubʼan jun cristiano pa ri ukʼaslemal che ubʼanom chi uqasanjaʼ.