Ir al contenido

Ir al índice

KʼUTUNEM 9

BʼIXONEM 75 ¡Waral in kʼo wi, chinataqaʼ bʼik!

¿La rukʼ ronojel awanimaʼ kawaj kajach ri akʼaslemal che ri Jehová?

¿La rukʼ ronojel awanimaʼ kawaj kajach ri akʼaslemal che ri Jehová?

«¿Jas kinbʼan che utojik che ri Ajawaxel ronojel ri utzil ri ubʼanom wukʼ?» (SAL. 116:12).

KYAʼ UBʼIXIK

Wajun kʼutunem riʼ katutoʼo rech knimar más ri awachilanik rukʼ ri Jehová y rech qas karayij ujachik ri akʼaslemal che y kawaj kabʼan aqasanjaʼ.

1, 2. ¿Jas rajawaxik kabʼan na are chiʼ majaʼ kabʼan aqasanjaʼ?

 PA RI cinco junabʼ che qʼaxinaq chik, más che jun millón winaq kibʼanom kiqasanjaʼ y e uxinaq testigos rech Jehová. Kʼi chke xketaʼmaj ri qastzij are chiʼ kʼa e nitzʼaq na junam rukʼ ri Timoteo (2 Tim. 3:14, 15). Nikʼaj chik xketaʼmaj ri qastzij are chiʼ nim chi kijunabʼ. Jumul, jun ixoq che tajin kretaʼmaj ri qastzij kukʼ ri Testigos xubʼan uqasanjaʼ are chiʼ 97 ujunabʼ.

2 ¿La tajin kawetaʼmaj chrij ri Biblia? ¿O la e Testigos ri anan atat y tajin kkikʼut ri qastzij chawach? Apastaneʼ, are kʼu weneʼ tajin katchoman chrij we kabʼan aqasanjaʼ. ¡Y utz che kachomaj wariʼ! Are kʼu kʼo rajawaxik kabʼano are chiʼ majaʼ kabʼan ri aqasanjaʼ y are ujachik ri akʼaslemal che ri Jehová. Pa wajun kʼutunem riʼ kqetaʼmaj na jas kraj kubʼij ujachik ri kʼaslemal che ri Dios. Xuqujeʼ kqetaʼmaj na che rajawaxik taj kaxiʼj awibʼ we kawilo che katkun chik kajach ri akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan aqasanjaʼ.

¿JAS RIʼ RI UJACHIK RI KʼASLEMAL?

3. Chatchʼaw chkij jujun winaq re ojer che xkijach ri kikʼaslemal che ri Dios.

3 Pa ri Biblia, jun winaq che kujach ri ukʼaslemal kraj kubʼij tastalik rech kubʼan jun chak che nim ubʼanik, kraj kubʼij, che kupatanij ri Dios. Ri tinamit Israel ujachom ri ukʼaslemal che ri Jehová. Are kʼu jujun chke ri israelitas riʼ más nim ubʼanik ri kibʼanom che ujachik ri kikʼaslemal che ri Dios. Jun kʼutbʼal, ri Jehová xuchaʼ ri Aarón rech kux kinimal ri kojol tabʼal toqʼobʼ. Rumal laʼ, ri atzʼyaq che xkoj che ri ujolom kʼo oro che, che kukʼutu che are «kojol tabʼal toqʼobʼ» (Lev. 8:9). Ri nazareos xuqujeʼ kijachom ri kikʼaslemal che ri Jehová. Ri tzij nazareo pa hebreo kbʼix nazír che, che kraj kubʼij «tastalik» o «jachom». Ri Taqanik che xyaʼ che ri Moisés kubʼij che ri nazareos kekun taj kkibʼan jujun taq jastaq (Núm. 6:2-8).

4. a) ¿Jas ubʼanik chqawach oj kimik ri ujachik ri qakʼaslemal che ri Jehová? b) ¿Jas kraj kubʼij uxutuxik ri qarayibʼal oj? (Xuqujeʼ chawilaʼ ri wachbʼal).

4 Chqawach oj, are chiʼ kqajach ri qakʼaslemal che ri Dios kraj kubʼij che kqaj kojux utijoxelabʼ ri Jesús y kqabʼan pa ri qakʼaslemal ri kubʼij ri Dios chqe. ¿Y jas kraj kubʼij wariʼ? Ri Jesús xubʼij: «We kʼo jun kraj kpe wukʼ in, rajawaxik chi areʼ mubʼan ri urayibʼal» (Mat. 16:24). Ri tzij griega che kubʼij «are mubʼan ri urayibʼal» xuqujeʼ kraj kubʼij «che kuxutuj ribʼ chbʼil ribʼ», wariʼ kraj kubʼij, che no kchaʼ chbʼil ribʼ. Are chiʼ kajach ri akʼaslemal che ri Jehová, rajawaxik kaxutuj ronojel ri itzel kril ri Dios (2 Cor. 5:14, 15). Wariʼ kraj kubʼij che xuqujeʼ rajawaxik kaxutuj «ri kirayibʼal aj winaq re mak», junam rukʼ ri inmoralidad sexual (Gál. 5:19-21; 1 Cor. 6:18). ¿La kʼax ubʼanik wariʼ? Kʼax taj, we kaloqʼoqʼej ri Jehová y awetaʼm che ronojel ri utaqanik kuya utzilal chawe (Sal. 119:97; Is. 48:17, 18). Jun qachalal ubʼiʼ Nicholas kubʼij: «Katkunik kawil ri utaqanik ri Jehová che jetaneʼ at kʼo pa cárcel, che kʼo ta katkunik kabʼano o katkunik kawilo junam rukʼ ri e tzʼapim wi ri chikop pa jun zoológico, che katuchajij chkiwach ri e koj».

¿La kawil ri utaqanik ri Jehová che jetaneʼ at kʼo pa cárcel, che kʼo ta katkunik kabʼano o kawilo junam rukʼ ri e tzʼapim wi ri chikop pa jun zoológico, che katuchajij chkiwach ri e koj? (Chawilaʼ ri párrafo 4).


5. a) ¿Jas kubʼan ri winaq che kujach ri ukʼaslemal che ri Jehová? b) ¿Jas kjunamataj ta wi ri ujachik ri kʼaslemal rukʼ ri qasanjaʼ? (Xuqujeʼ chawilaʼ ri e wachbʼal).

5 ¿Jas kubʼan jun winaq are chiʼ kujach ri ukʼaslemal che ri Jehová? Kubʼan uchʼawem y kubʼij che che xaq xiw ri areʼ kupatanij pa ronojel ri ukʼaslemal. Pa nikʼaj chi tzij, jetaneʼ kubʼij che ri Jehová che amaqʼel kuloqʼoqʼej rukʼ ronojel ranimaʼ, rukʼ ronojel ri uchomanik y rukʼ ronojel uchuqʼabʼ (Mar. 12:30). Are chiʼ jun winaq kujach ri ukʼaslemal che ri Jehová, xaq xiw ri areʼ etaʼmanaq y ri Jehová. Are kʼu ri qasanjaʼ, kbʼan chkiwach konojel; je wariʼ ri winaq kukʼut chkiwach konojel che ujachom chi ri ukʼaslemal che ri Jehová. Ri ujachik ri kʼaslemal che ri Jehová sibʼalaj nim ubʼanik. Qastzij riʼ che qas kawaj kabʼan ri xabʼij che ri Jehová y ri areʼ xuqujeʼ kraj che qas kabʼano (Ecl. 5:4, 5).

Ujachik ri kʼaslemal che ri Jehová kraj kubʼij che xaq xiw ri areʼ kpatanix rukʼ ronojel animaʼ y che ri urayibʼal are ri más nim ubʼanik pa ri ukʼaslemal jun winaq. (Chawilaʼ ri párrafo 5).


¿JAS KBʼANOW CHAWE RECH KAJACH RI AKʼASLEMAL CHE RI JEHOVÁ?

6. ¿Jas kbʼanow che jun winaq rech kujach ri ukʼaslemal che ri Jehová?

6 Ri winaq kujach ri ukʼaslemal che ri Jehová rumal che kuloqʼoqʼej. Wajun loqʼoqʼenik riʼ xa ta jubʼiqʼ tiempo kuchʼijo, xaneʼ nojimal xkʼiyik are chiʼ ri winaq xretaʼmaj chrij ri Jehová (Col. 1:9). Are chiʼ jun winaq kretaʼmaj chrij ri Biblia, kretaʼmaj che 1) qas kʼo ri Jehová, 2) rukʼ ri ruxlabʼixel xtzʼibʼax ri Biblia y 3) kʼo jun utinamit y kukojo rech kbʼantaj ri urayibʼal.

7. ¿Jas rajawaxik kubʼan jun winaq are chiʼ kjachtaj ri ukʼaslemal che ri Jehová?

7 Are chiʼ jun winaq kraj kujach ri ukʼaslemal che ri Jehová, rajawaxik che retaʼm chi ri nabʼe taq taqanik re ri Biblia, kubʼan pa ri ukʼaslemal ri kubʼij ri Dios y tajin kutzijoj chi chke ri winaq chrij ri ukojonik are chiʼ kuya kubʼano (Mat. 28:19, 20). Xuqujeʼ kunaʼ jun nimalaj loqʼoqʼenik che ri Jehová y xaq xiw ri areʼ kraj kupatanij rukʼ ronojel ranimaʼ. ¿La jeʼ wariʼ kanaʼ at? We kaloqʼoqʼej ri Jehová rukʼ ronojel awanimaʼ, kajach ta riʼ ri akʼaslemal xa rumal che kubʼij ri tajin kyaʼow tijonik chawe. Y we at ala o at ali, kabʼan ta wariʼ xa rumal che kawaj che kekikot ri anan atat awukʼ o rumal che ri awachiʼl xuqujeʼ tajin kkibʼan kiqasanjaʼ.

8. ¿Jas kjunamataj wi ri maltyoxinik rukʼ ri ujachik ri kʼaslemal? (Salmo 116:12-14).

8 We katchoman chrij ronojel ri uyaʼom ri Jehová chawe, wariʼ kubʼano che kawaj kajach ri akʼaslemal che y rumal taj che xa kattaqchiʼx che ubʼanik (chasikʼij Salmo 116:12-14). Ri Biblia kubʼij che «ronojel utzalaj sipanik, ronojel tzʼaqatalaj sipanik» rukʼ ri Jehová kpe wi (Sant. 1:17). Ri sipanik nim ubʼanik che uyaʼom ri Jehová chqe, are ri ukʼaslemal ri Jesús. Rumal wariʼ katkunik katux rachiʼl ri Jehová y kariq ri kʼaslemal kʼo ta ukʼisik (1 Juan 4:9, 10, 19). Rumal laʼ, rech kakʼutu che kamaltyoxij ri loqʼoqʼebʼal y ronojel ri ubʼanom ri Jehová chawe are che kajach ri akʼaslemal che (Deut. 16:17; 2 Cor. 5:15). Are waʼ ri kubʼij ri wuj Kʼaslemal kʼo ta ukʼisik, pa ri kʼutunem 46, punto 4, jawiʼ kriqitaj wi jun video re tres minutos ubʼiʼ Ri kojkunik kqaya che ri Dios.

¿LA KUYA CHIK KAJACH RI AKʼASLEMAL CHE RI DIOS Y KABʼAN AQASANJAʼ?

9. ¿Jasche utz taj che jun winaq kunaʼo che xa tajin ktaqchiʼx che ujachik ri ukʼaslemal che ri Jehová?

9 Weneʼ kachomaj che katkun taj kajach ri akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan ri aqasanjaʼ. Weneʼ rajawaxik kʼo kakʼex na pa ri akʼaslemal rech kanimaj ri Jehová, o kajwataj más tiempo chawe rech kakowirisaj ri akojonik (Col. 2:6, 7). Chnaʼtaj chawe che qonojel taj junam kojkʼiy pa ri qakojonik. Y konojel ta ri alabʼom alitomabʼ junam kijunabʼ kkʼiy ri kikojonik. Rumal laʼ, chatchoman chrij ronojel ri katkun che ubʼanik y kajunamisaj ta awibʼ kukʼ ri nikʼaj chik (Gál. 6:4, 5).

10. ¿Jas katkunik kabʼano we kawilo che majaʼ na katkunik kajach ri akʼaslemal che ri Dios y kabʼan aqasanjaʼ? (Xuqujeʼ chawilaʼ ri recuadro « We ri anan atat e Testigos»).

10 We kawilo che katkun ta na kajach ri akʼaslemal che ri Jehová, chakojoʼ achuqʼabʼ rech katkun che ubʼanik. Chataʼ che ri Jehová che katutoʼ che ukʼexik ri rajawaxik kakʼex pa ri akʼaslemal (Filip. 2:13; 3:16). Qas chakojoʼ che kutatabʼej ri achʼawem y kutzalij uwach (1 Juan 5:14).

¿JASCHE JUJUN WINAQ KKAJ TAJ KKIJACH RI KIKʼASLEMAL CHE RI JEHOVÁ?

11. ¿Jas kubʼan na ri Jehová che qatoʼik rech kqakʼut sukʼilal?

11 Jujun winaq kekun chik kkijach ri kikʼaslemal che ri Jehová y kkibʼan kiqasanjaʼ, are kʼu kkaj taj kkibʼano. Weneʼ kkixiʼj kibʼ che kkibʼan jun makaj y kesax bʼi pa ri congregación. Are kʼu ri Biblia kubʼij che ri Jehová kuya na ri kajwataj chke ri upatanelabʼ rech kkibʼan ronojel ri kqaj chuwach (Col. 1:10). Rumal laʼ, qas chakubʼaʼ akʼuʼx che ri Jehová kuya ri chuqʼabʼ che kajwataj chawe rech kabʼan ri kqaj chuwach. Ri areʼ e kʼi e utoʼom (1 Cor. 10:13). Rumal laʼ xa e kebʼ oxibʼ ri keʼel bʼi pa ri congregación. Rukʼ ri utobʼanik ri Jehová kojkunik kqapatanij rukʼ sukʼilal.

12. ¿Jas kojtoʼwik rech kojqaj ta pa jun nimalaj makaj?

12 Rumal che oj ajmakibʼ taq winaq, qonojel jujun taq mul kqabʼan jun jastaq che utz taj (Sant. 1:14). Are kʼu, we kawilo che kʼo jun jastaq kubʼano che katqaj pa mak, at katchomanik we kaxutuj o kaxutuj taj; at katilow ri kawaj kabʼano y ri kawaj taj. Paneʼ jujun taq winaq kkibʼij che kojkun taj kqaxutuj ri itzel taq rayinik, are kʼu qastzij ta wariʼ. Kojkunik kqachajij ri kqanaʼo y ri kqabʼano. Kʼo kʼi jastaq che kuya tobʼanik chqe: ubʼanik qachʼawem che ri Jehová ronojel taq qʼij, kqajam qatiempo che usikʼixik ri Biblia, kojbʼe pa ri e riqbʼal ibʼ y kqatzijoj ri utzij ri Dios. We amaqʼel kqabʼan wariʼ, qas kojkun riʼ kqabʼan ri xqabʼij che ri Jehová are chiʼ xqajach ri qakʼaslemal che. Masach pa qajolom che xaq ta qatukel oj kʼolik; ri Jehová kʼo che qatoʼik (Gál. 5:16).

13. ¿Jas utz kʼutbʼal xuya kan ri José chqe?

13 Kʼax ta ukʼutik sukʼilal riʼ che ri Jehová we nabʼe kqachomaj jas kqabʼan chuwach jun makaj che weneʼ kqakʼulmaj. Pa ri Biblia kqariq kikʼutbʼal winaq che xkibʼan wariʼ y ri e areʼ xuqujeʼ e ajmakibʼ junam qukʼ oj. Chojchoman chrij ri José. Ri rixoqil ri Potifar kʼi mul xubʼij che che kqʼoyiʼ rukʼ. Are kʼu ri areʼ qas retaʼm ri xubʼan chuwach wariʼ. Ri Biblia kubʼij che xraj taj y xubʼij: «¿Jas ta che kinbʼan jun jasach ri sibʼalaj lawalo, kinmakun ta kʼu chuwach ri Dios?» (Gén. 39:8-10). Qas qʼalaj che ri José qas retaʼm chik jas kubʼano o jas kubʼij are chiʼ ri rixoqil ri Potifar majaʼ kubʼij che che kqʼoyiʼ rukʼ. Rumal laʼ, are chiʼ xukʼulmaj wariʼ, kʼax ta xubʼan che uxutuxik ri xubʼij ri ixoq che.

14. ¿Jas kqabʼan che uxutuxik ronojel ri itzel kril ri Jehová?

14 ¿Jas kqabʼan che resaxik uwach ri José rech kqakʼut sukʼilal? Kqesaj uwach are chiʼ kojchoman apan chrij ri kqabʼan chuwach jun makaj. Rajawaxik aninaq kqaxutuj ronojel ri itzel kril ri Jehová, kojkanaj ta na che uchomaxik ri makaj (Sal. 97:10; 119:165). Wariʼ kojutoʼo rech kojqaj ta pa jun nimalaj makaj. Are chiʼ kqakʼulmaj wariʼ, qas qetaʼm chik jas kqabʼano.

15. ¿Jas kabʼan che ukʼutik che at jun chkixoʼl «ri kkitzukuj ri» Jehová? (Hebreos 11:6).

15 Weneʼ awetaʼm chik che are waʼ ri qastzij y kawaj kapatanij ri Jehová rukʼ ronojel awanimaʼ. Are kʼu ¿la kʼo tajin katqʼaten che ujachik ri akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan aqasanjaʼ? Katkunik kabʼan awe junam rukʼ ri xubʼan ri qʼatal tzij David y kataʼ tobʼanik che ri Jehová: «NuDios, chinnikʼoj la chetamaj la uwach ri wanimaʼ; chinkʼambʼejej la, chetamaj la kiwach ri e nuchomanik; chila la we in bʼenaq chupam ri bʼe re etzelal, kʼamaʼ kʼu la nubʼe chupam ri junalik bʼe» (Sal. 139:23, 24). Are chiʼ kakoj achuqʼabʼ rech katkunik kajach ri akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan aqasanjaʼ, tajin kakʼutu che qas kawaj kapatanij. Y ri Biblia kubʼij che ri areʼ keʼutewchiʼj na ri kkibʼan wariʼ (chasikʼij Hebreos 11:6).

MAYA KAN RETAʼMAXIK CHRIJ RI JEHOVÁ

16, 17. ¿Jas kubʼan ri Jehová che kikʼamik lo ri kalkʼwal ri Testigos pa ri congregación? (Juan 6:44).

16 Ri Jesús xubʼij che are ri Jehová ri kekʼamow lo ri winaq rech keʼok pa ri utinamit (chasikʼij Juan 6:44). ¡Sibʼalaj kuya kikotemal wariʼ chqe! ¿La achomam jas kraj kubʼij wariʼ? Ri Jehová are kril ri utz che kkibʼan ri winaq y keʼukʼam lo pa ri utinamit. Chuwach ri areʼ, chkijujunal ri upatanelabʼ «nim [ki]qʼij chuwach» (Deut. 7:6). Y ri at je abʼanik chuwach ri Jehová.

17 Ala ali, we ri anan atat tajin kkikʼut ri qastzij chawach, weneʼ kanaʼo che are ta ri Jehová xatkʼamow loq xaneʼ are ri anan atat xatkʼamow loq. Are kʼu chawilaʼ ri kubʼij ri Biblia: «Chixqebʼ rukʼ ri Dios, ri areʼ xuqujeʼ kqebʼ na iwukʼ» (Sant. 4:8; 1 Crón. 28:9). Wariʼ kraj kubʼij che, we at nabʼe katqebʼ rukʼ ri Jehová, ri areʼ xuqujeʼ keqebʼ awukʼ. Ri Jehová nim katril wi. Konojel ri winaq che e kʼo pa ri congregación, ri Jehová xeʼukʼam lo chkijujunal. Xuqujeʼ ri kalkʼwal ri Testigos. Are chiʼ jun winaq kqebʼ rukʼ ri Jehová, ri Jehová xuqujeʼ kqebʼ rukʼ, junam rukʼ ri kubʼij Santiago 4:8 (chajunamisaj wariʼ rukʼ 2 Tesalonicenses 2:13).

18. ¿Jas kqil na pa ri jun chi kʼutunem? (Salmo 40:8).

18 Are chiʼ ri Jesús xubʼan uqasanjaʼ, xuqʼalajisaj chuwach ri utat che kubʼan ronojel ri ktaqan wi (chasikʼij Salmo 40:8; Heb. 10:7). Are chiʼ kajach ri akʼaslemal che ri Jehová y kabʼan aqasanjaʼ, tajin kawesaj uwach riʼ ri Jesús. Ri jun chi kʼutunem katutoʼo rech kawil ri rajawaxik kabʼan che upatanexik ri Jehová rukʼ sukʼilal are chiʼ kbʼantaj aqasanjaʼ.

¿JAS KAYA UBʼIXIK?

  • ¿Jas kraj kubʼij ujachik ri kʼaslemal che ri Jehová?

  • ¿Jas kjunamataj wi ri maltyoxinik rukʼ ri ujachik ri kʼaslemal?

  • ¿Jas kattoʼwik rech katqaj ta pa jun nimalaj mak?

BʼIXONEM 38 Jehová katuchajij na