Enda bua kuleshe mianda i muanka

Enda bua kuleshe kashibo ka mianda i muanka

MUISAMBO WA KULONGA 3

Malongiesha atudi balombene kupetela ku mpolo ya Yesu

Malongiesha atudi balombene kupetela ku mpolo ya Yesu

“Yesu banosheeshe mpolo.”​—YO. 11:35, EEM.

LOONO 17 “Nakumiina”

KI’ABAKUILA MUANKA *

1-3. Nkalakashi kinyi ilombene kufuisha muilo wa Yehowa mu kunokiesha mpolo?

 MU ANO mafuku akile, efuku kinyi diode mudile bua musango wa nfudiilo? Ingi misuusa, atunokieshaa mpolo ya muloo. Kebungi atukambaa kudila bua tuinyongoshi tui mu mashimba muetu. Bu kileshesho, tui balombene kudila nsaa yatufuisha muntu atudi bafule. Lorilei, ungi mukuetu mukashi a mu États-Unis bafundile’shi: “Mu angi mafuku naadi nenyongola ngofu panadi mufuishe ka nsonguakashi kande na, takubaadi kintu su nkimune kilombene kunkankamika. Mu aa mafuku ntshinaadi nanangushena’shi, ne mulombene kuleka kuinyongola nya.” *

2 Tui kunokiesha mpolo bua tungi tubingilo. Hiromi, mbala-mashinda a mu Japon bakuile’shi: “Ingi misuusa naadi nenyongola pa muanda wa bantu banaadi nalungula mukandu wibuwa wa mu Bible kadi abapele kuntemesha. Ingi misuusa naadi natekie Yehowa na mpolo ku meeso bua’shi ankuashe mpete namu muntu akimbi bia binyibinyi.”

3 We mulombene kupusha namu bibapushishe bano bakuetu bakashi batudi batemune kunundu su? Bebungi ba kuatudi abebipushaa. (1 Mp. 5:9) Atukumina “kufubila Yehowa na muloo,” anka tui balombene kumufubila na mpolo ku meeso pa muanda wa tuinyongoshi, kutshoboloka, na mianda ayinyongosha ayitompo lulamato luetu mui Efile Mukulu. (Mis. 6:6; 100:2) Tui balombene kukita kinyi su atupusha bino?

4. Nkinyi kiatukataluula mu uno muisambo?

4 Tui balombene kulongiela ku kileshesho kia Yesu. Ingi misuusa naaye namu baadi mupete tuno tuinyongoshi tui bukopo tubaadi tumutakule mu ‘kunokiesha mpolo.’ (Yo. 11:35; Luk. 19:41; 22:44; Eb. 5:7) Tubandeyi kutaluula ino mianda yoso. Patuiyitaluula, atumono malongiesha atudi balombene kuikulongiela. Atukamono dingi mishindo yatudi balombene kunyingiila nkalakashi ikuete kuitufisha mu kunokiesha mpolo.

YESU BAADI MUNOKIESHE MPOLO BUA BAKUUKU BAAYE

Kuatshishena boso be na tuinyongoshi bu bibakitshine Yesu (Tala kikoso 5-9) *

5. Muanda wi mu Yowano 11:32-36, ubetulongiesha kinyi pabitale Yesu?

5 Mu kipungo kia mashika mu 32 B.B., kuuku a Yesu ebuwa Lazare bakumbile maladi aye nkufua. (Yo. 11:3, 14) Lazare baadi na bakuabo bakashi babidi Mariya na Maata na Yesu namu baadi mufule kino kifuko ngofu. Bakuabo bakashi babaadi benyongole ngofu pa muanda wa lufu lua mukuabo mulume. Kunyima kua lufu lua Lazare, Yesu bayile mu ka kibundi ka Beetanii kubaadi Mariya na Maata bashaleele. Nsaa ibapushiishe Maata’shi Yesu kuete kufika kuabadi, bayile lubilo mu kufumankana naaye. Banda kunangushena kenyongoshi kabaadi nako nsaa ibakuile’shi: “Mwanaana, su bodya kwikala panka, mukwetu tabadya kufwa nya.” (Yo. 11:21) Kunyima kua kapindi kapeela Yesu pabamuene Mariya na bangi bantu abadidi, Yesu “banosheeshe mpolo.”​—Badika Yowano 11:32-36.

6. Buakinyi Yesu badidile mu uno musuusa?

6 Buakinyi Yesu badidile mu uno musuusa? Mukanda wa Étude perspicace des Écritures awaluula’shi: “Lufu lua kuuku aaye Lazare, na mushindo ubaadi winyongole bakuabo na Lazare bakashi, ubaadi utakule Yesu buadia kuinyongola, na ‘kutuusha mpolo.’” * Pangi Yesu baadi munangushene mushindo ubaadi ukiengie Lazare na maladi kumpala kua kufua. Na baadi munangushene bibapushishe Lazare, nsaa ibamuene’shi afu. Mu binyibinyi, Yesu baadi munokieshe mpolo nsaa ibamuene mushindo ubaadi Mariya na Maata benyongole bua lufu lua mukuabo mulume. Su we mufuishe kuuku oobe, sunga muina kifuko noobe, kushi mpaka okuete kupusha nka mushindo umune ubapushishe Yesu, Mariya, na Maata. Tutaluule malongiesha asatu atudi balombene kulongiela ku uno muanda.

7. Nkinyi kiatulongiela pabitale Yehowa ku mpolo ya Yesu ibanokieshe bua lufu lua kuuku aaye Lazare?

7 Yehowa apusha biokuete kupusha. Yesu nyi “aleesha mpala” ya Nshaye. (Eb. 1:3, NWT) Nsaa ibadidile Yesu, baadi muleshe abipushaa Nshaaye. (Yo. 14:9) Su we mufuishe umune a ku bantu boodi mufule, ikala mushinkamishe’shi Yehowa, takuete nka penda kumona nya, kadi kuete kupusha biopusha. Yehowa akumina kupaasha eshimba diobe ditapikie.​—Mis. 34:18; 147:3.

8. Buakinyi tui balombene kushinkamisha’shi Yesu akasangula bakuetu batudi bafule bafue?

8 Yesu akiebe kusaangula bakuenu bodi mufule bafue. Kapindi kapela kumpala kua’ye kudila Yesu baadi mushinkamiishe Maata bino’shi: “Mukwenu asanguka.” Maata balesheshe lukumino mui Yesu. (Yo. 11:23-27) Nka bu bangi balanguidi ba Yehowa baasha lulamato, Maata kushi mpaka baadi muukie pabitale bantu babaabadi basaangule kala kui mutemuki Eliya na Elisha. (1 Bf. 17:17-24; 2 Bf. 4:32-37) Na dingi baadi mupushe’shi Yesu mmupue kusangula bangi bantu. (Luk. 7:11-15; 8:41, 42, 49-56) N’obe namu ikala mushinkamishe’shi, okamono dingi bakuenu babodi mufule bapue kufua. Mpolo ibaabadi banokieshe kui Yesu, nsaa ibaadi anyingisha bakuuku baaye babaadi benyongole, ayilesha’shi Yesu akumiina kusaangula bantu binobino!

9. Nka bu Yesu, mmushindo kinyi watudi balombene kukuatshishena baaba boso be na tuinyongoshi? Tusha kileshesho.

9 Tunyingisheyi baaba boso be na tuinyongoshi. Yesu tabaadi nka penda mudile na Maata na Mariya nya, kadi baadi muibatemeshe na kuibanyingisha. N’atue namu tui balombene kunyingisha baaba boso be na tuinyongoshi. Dan, ungi mukulu mushaale mu Australie bakuile’shi: “Kunyima kua kufuisha mukashi ande, naadi na lukalo lua muntu a kunyingisha. Bakuetu balume bebungi na bakashi baabo, babaadi abafiki nsaa yoso bufuku na kanya mu kunyingisha. Babaadi abandekiela bua’shi mpudishe kenyongoshi kandi nako, na dingi nsaa inadi nadidi, tabibaadi abibakalakasha nya. Babaadi bankuashe ngofu, pa kuntumpila motoka wande, kungudila bintu bia kudia mu kisalue, na kunteekiela nsaa inaadi mukutue mushindo wandia kukita ino midimo yoso ami nabene. Na dingi babaadi abele nami luteko pamune. Babaadi baleshe’shi, nyi mba kuuku ba binyibinyi bakuabo na muntu be kuanka bua ‘kumukuasha mu bishyotshi.’”​—Nki. 17:17, EEM.

YESU BAADI MUNOKIESHE MPOLO BUA BA NKUNGISHANYI NAAYE

10. Muanda kinyi wabadi bafunde mu Luka 19:36-40?

10 Yesu bafikile mu Yelusalema, muifuku dia 9 Nisane, kipua kia 33 B.B. Yesu pabadi muifubuile pepi na kibundi, kibumbu kia bantu kibafikile kuadi abo nkuala bilamba biabo kumpala kuaye mu kilayi na kumukumina bu Mfumu’abo. Mu binyibinyi uno muanda ubaadi wa muloo ukata. (Badika Luka 19:36-40.) Balondi baaye tababaadi balombene kuuka kibaadi kilombene kukitshika kunyima nya. “Pabafikile peepi na kibalo, kia Yelusalema, Yesu badidile pabekimwene.” Na mpolo ku meso, baadi mutemukie pabitale kuluishibua akufikila bantu ba mu Yelusalema.​—Luk. 19:41-44.

11. Buakinyi Yesu badidile bua bantu babaadi bashaale mu Yelusalema?

11 Yesu baadi muinyongole muishimba ngofu, sunga bibaabadi bamukuukile, muanda baadi muukie’shi, bena Yunda bebungi, tambakumine mukandu wa Bufumu ubaabadi bebatumine nya. Bu kipeta, Yelusalema baadi mulombene kubutudibua na muina Yunda ooso baadi mulombene kupanda ku kuakua kubutudibua, baadi mulombene kuenda mu bupika. (Luk. 21:20-24) Muanda wa malua, nka bu bibakuile Yesu, bebungi babamupelele. Bantu bebungi ba mbalo yodi mushaale abatambulaa mukandu wibuwa mushindo kinyi? Su bantu bapela nyi abakumina mu kuikitshisha koobe bua kuibalongiesha bia binyibinyi, nkinyi kiodi mulombene kulongiela ku mpolo ya Yesu? Tutaluuleyi malongiesha asatu e na muulo.

12. Nkinyi kiatudi balombene kulongiela pabitale Yehowa ku mpolo ya Yesu ibaadi munokieshe bua bantu naaye?

12 Yehowa apasukilaa bantu baaye. Mpolo ya Yesu ayitutentekiesha mushindo wi Yehowa apasukilaa muilo waaye bikata. “Taakumiina’shi kushimine muntu su ngumune, anka’shi booso bafikye mu kwilanga.” (2 Mp. 3:9, Kilombeeno kipya 2014) Lelo uno atulesha’shi tui bafule bantu netu batulungula mukandu wibuwa, nsaa yatuikala efuku dioso atuikitshisha bua kuibakuasha bua’shi balongie pabitale mukandu wibuwa wa Bufumu.​—Mat. 22:39. *

Shintuula programe oobe a kulungula mukandu wibuwa bu bibakitshine Yesu (Tala kikoso 13-14) *

13-14. Yesu baadi muituule pa mbalo ya bantu mushindo kinyi, na tui kudima dino eyikashi naminyi?

13 Yesu baadi mufube ngofu mu mudimo wa bulungudi. Baadi muleshe kifulo kiaye kui bantu naaye, nsaa ibaadi mutungunukie na kuibalongiesha, nsaa yoso ayimueneka mushindo. (Luk. 19:47, 48) Nkinyi kibaadi akimutakula bua kukita biabia? Yesu baadi etuulu pa mbalo yaabo. Ingi nsaa bantu bebungi babaadi abakumina kutemesha mayi a Yesu, mu kipaso kishibaadi Yesu na balongi baye “balombene kudya sunga ka kudya.” (Mak. 3:20) Nsaa ibaadi Nikodeme akiebe kuisamba na Yesu bufuku, Yesu baadi mukumine kufumankana na uno muntu buadia kumulongiesha. (Yo. 3:1, 2) Munkatshi mua bantu babaadi abatemesha Yesu bebungi ta mbafikie balongi baaye nya. Anka boso babaadi abamutemesha babaadi bapete bu kamonyi bua binyibinyi. Lelo uno dingi, atukumina’shi bantu boso, bapete mushindo wa kupusha mukandu wibuwa. (Bik. 10:42) Bua kulombasha uno mudimo, abitungu tushintuule mushindo wa kukita bulungudi.

14 Tukumine kushintula nsaa yetu ya bulungudi. Su tatui bashintuule nsaa p’atulungula mukandu wibuwa, tui balombene kukutua kupeta bantu boso balombene kukumina mukandu wibuwa. Mungi mbala-mashinda abetanyina bu Matilda amba’shi: “Ami na mulume ande atuikitshishaa bua kuenda mu kutala bantu ku mashibo aabo mu ma nsaa elekenelekene. Ku nakashika, atuendaa mu kulungula mukandu wibuwa mu kisalue. Mu midi nsaa i bantu bebungi be mu kilayi atufubishaa tutempu tua mikanda. Anka ku kiolua atuendaa ku bulungudi bua ku nshibo na nshibo muanda yaya nsaa ngi i bantu ku mashibo aabo.” T’abitungu’shi tulungule mukandu wibuwa p’atukumina atue banabene nya, abitungu tushintuule programe etu na nsaa yetu ya kulungula mukandu wibuwa bua kupeta bantu bebungi. Su tubakitshi bino, tui balombene kushinkamisha’shi, atusankisha Yehowa.

YESU BAADI MUNOSHE MPOLO BU’ESHINA DIA YEHOWA DIBAADI DILOMBENE KUSABUULUA

Teka Yehowa na kuiyaaya nsaa yodi mu tuinyongoshi bu bibakitshine Yesu (Tala kikoso 15-17) *

15. Nkinyi kibakitshikile mu bufuku bua nfudiilo bua muwa wa Yesu pa nsenga, bu biatuibipete mu Luka 22:39-44?

15 Kiolua muifuku dia 14, mueshi wa Nisane, mu kipua kia 33 B.B., Yesu bayile kuifuba dia Getesemane. Pabafikile kuakua, baadi mufunguile Yehowa eshimba diaye dioso. (Badika Luka 22:39-44.) Mu ino nkalakashi yoso, Yesu ‘belele nteko na kwiyaaya . . . pa kwela musaase na mpolo ku meeso.’ (Eb. 5:7) Yesu baadi mutekie kinyi mu bufuku bua nfudiilo kumpala kua lufu luaye? Batekiele bukome buadia kulama lulamato luaye mui Yehowa na kukita kikiebe ki’eshimba Diaye. Yehowa baadi mupushe kenyongoshi mu luteko lua Muan’aaye na aye nkutuma muikeyilu bua’shi amunyinishe.

16. Buakinyi Yesu baadi muinyongole pabadi akitshi luteko muifuba dia Getesemane?

16 Kushi mpaka Yesu baadi mudile pabadi atekie muifuba dia Getesemane, muanda baadi muinyongole bua bantu abakamumono bu muntu sh’anemeka eshina di’Efile Mukulu. Baadi muiukie bushito bubaadi naabo bua kukaluila nkumo y’eshina dia Nshaaye. Su ofumankana na mianda ayikuinyongosha na ayituulu lulamato lobe kui Yehowa mu kitompuanga, we kulongiela kinyi ku mpolo ya Yesu? Tutaluuleyi angi malongiesha asatu.

17. Nkinyi kiatulongiela pabitale Yehowa ku lualulo luaye ku luteko lua Yesu lua kuiyaaya?

17 Yehowa atemeshaa kuiyaaya koobe. Yehowa baadi mutemeshe luteko lua Yesu lua kuiyaaya. Buakinyi? Muanda Yesu baadi muipaane bua kushaala na lulamato kui Nshaaye na buadia kukaluila nkumo y’eshina Diaye. Su kepatshila ketu kekala ka kushaala na lulamato kui Yehowa, na kukaluila nkumo y’eshina diaye, akaluula nteko yetu, nsaa yetukuasha.​—Mis. 145:18, 19.

18. Mmu mushindo kinyi muikale Yesu bukuuku auku biatupusha?

18 Yesu auku biopusha. Su tui benyongole, abikalaa muloo ukata pa kunyingishibua na kuuku oobe auku biopusha bikishekishe su naye namu mmupete nkalakashi i mumune na yetu. Yawa kuuku nyi Yesu. Auku muntu paadi mubofule na lukalo lua bukuashi luekalaa nalo. Euku bi kubofula kuetu na akumina’shi tupete bukuashi pa “kipindji kikumbane.” (Eb. 4:15, 16, Kilombeeno Kipya 2014) Anka bu Yesu bibaadi mukumine bukuashi bua muikeyilu muifuba dia Getesemane, abitungu tukumine bukuashi buabetupa kui Yehowa buabua bukuashi tui kuibupeta mu mikanda yetu, mu ma video mu miisambo, sunga kunyingishibua nsaa ayitutembela mukulu sunga kuuku etu munyingie mu kikudi.

19. Mmushindo kinyi odi mulombene kupeta bukome nsaa yodi na muanda aukuinyongosha na autompo lulamato loobe mui Efile Mukulu? Tusha kileshesho.

19 Yehowa akupa “butaale bw’Efile Mukulu.” Yehowa etunyingishaa mushindo kinyi? Nsaa y’atutekie, atupete “butaale bw’Efile Mukulu abo butabukile binangu byoso.” (Fid. 4:6, 7) Butaale buabetupa kui Yehowa, abutaadisha mashimba etu, na kuitukuasha bua kunangushena kalolo. Bino nyi bibamuene mukuetu mukashi abetamina bu Luz. Amba’shi: “Nampushaa bu e bupenka. Ingi nsaa bino biampushaa abintumaa mu kunangushena’shi, Yehowa ta mmunfule. Anka su bino bibanfikila, nalungula Yehowa musango umune biampusha nka paapa. Luteko alunkuashaa buandia kunangushena kalolo.” Nka bu abilesha muanda wabadi bamone kui uno mukuetu mukashi, luteko lui kuitukuasha, bua kupeta butaale.

20. Mmalongiesha kinyi abaatulongiela ku mpolo ibanokieshe Yesu?

20 Tubanyingishibua na kupeta malongiesha ebungi pabitale mpolo ya Yesu! Abitungu tukuatshishene bakuetu be na tuinyongoshi na kukulupila’shi Yehowa na Yesu, abetukuasha nsaa y’atufuisha muntu atudi bafule. Bino abitutakula buatudia kuikala na lusa nsaa y’atulungula mukandu wibuwa na y’atulongiesha muanda Yehowa Efile Mukulu na Yesu, abaleshaa dino eyikashi dibuwa. Na atunyingishibua nsaa y’atuiuku’shi Yehowa na Muan’aaye a kifulo Yesu, abauku mushindo watupusha, abauku bi kubofula kuetu, na abakumina kuitukuasha bua’shi tunyingiile. Biabia, tutungunukieyi na kutumikila ino mianda ibaatulongo mpa na kuifuku diabakalombasha mulayilo kui Yehowa wa’shi ‘akakumuna mpolo yoso ku meeso [kuetu]’!​—Kibaf. 21:4.

LOONO 120 Ambula kupopela kwa Kidishitu

^ Ingi misuusa, Yesu baadi mupushe tuinyongoshi tui bukopo tubaadi tumutakule mu kunokiesha mpolo. Mu uno muisambo atukesambila misuusa isatu, ibaadi inokieshe Yesu mpolo na malongiesha atudi balombene kuikupetela.

^ Angi mashina mbeashintuule.

^ Tala Étude perspicace des Écritures, volime 2, esak. 33-34.

^ Kishima kia mu kina Greke akipatuula “nkungishanyi” kiatupete mu Mateo 22:39, nkilombene kulesha mianda ibungi kushi penda muntu mushaale pepi netu. Nkilombene kulesha dingi muntu oso yawa atudi naaye mu kipuano.

^ BI MU BIFUATULO: Yesu anyingisha Mariya na Maata. N’atue namu tui balombene kunyingisha abafuisha bakuabo ba kifulo.

^ BI MU BIFUATULO: Yesu alongiesha Nikodeme bufuku. Tui balombene kulonga na bantu Bible mu nsaa y’abasangula abo banabeene.

^ BI MU BIFUATULO: Yesu batekiele bukome bua kushaala na lulamato kui Yehowa. N’atue namu abitungu tukite nka biabia nsaa yatudi mu nkalakashi.