Enda bua kuleshe mianda i muanka

Enda bua kuleshe kashibo ka mianda i muanka

Nkonko ya bantu ababadikaa

Nkonko ya bantu ababadikaa

Bible amba kinyi pabitale kuela mitshipo?

Mutshipo abeupatuula bu “muanda wi na muulo ukata, sunga bu mulayilo bua kulombasha muanda kampanda, na otuulu Efile Mukulu bu Kamonyi.” We kuiufunda ku esaki sunga kuiwakula kukanua.

Bangi be kunangushena’shi kuela mutshipo kui bubi muanda Yesu bambile’shi: “Tokumanga sunga nkutshipa . . . Anka eyi dienu dikale’shi: Olo, olo; nya, nya; mwanda eyi dioso dia ntenteko adifiki kwi Satana.” (Mat. 5:33-37, Kilombeeno Kipya 2014) Eyendo, Yesu baadi muukie’shi muiya wa Efile Mukulu ubaadi autekie bena Isaleele buabadia kukita mutshipo mu ingi mianda, nabo namu babadi abeukitshi. (Kib. 14:22, 23; Efi. 22:10, 11) Baadi muukie dingi’shi na Yehowa nabene akitaa mitshipo. (Eb. 6:13-17) Biabia Yesu ta muambe’shi ta tui balombene kukita mutshipo nya. Anka, baadi muitudimushe buatusha kukita mutshipo mu tuntu tupeela sunga mu ingi mianda ishii na muulo. Abitungu tunemekie mayi eetu bua’shi ekale na muulo na a kishila. Biabia su tubakitshi mutshipo abitungu tuiulombashe.

Nkinyi dingi, kiodi mulombene kukita su ba kuteka bodia kukita mutshipo? Kia kumpala, ikala mushinkamishe’shi mutshipo okitshi weulombasha. Su bomono’shi t’obesha, bibuwa kuleka kukita mutshipo. Eyi di’Efile Mukulu aditudimusha’shi: “Bibuwa kukutua kukita mutshipo, pamutue pa kukita mutshipo kadi okutua kuiulombasha.” (Mul. 5:5, NWT) Akupu, taluula mayi a kulonda mu Bifundue aakula pabitale mitshipo, na okite mianda ipushene na kondo kobe k’eshimba kalongieshibue kalolo. Ngangi mayi kinyi a kulonda e mu Bifundue?

Ingi mitshipo ngipusheene na kikiebe ki’eshimba di’Efile Mukulu. Bu kileshesho ba Temue ba Yehowa abakitaa mutshipo nsaa yabatuele mu eyibakishi. Uno mutshipo nyi mushindo wa kuipeshena mulayilo, kumpala kua Efile Mukulu na kua ba Temue baye. Mulume na mukashi boso babidi abakitaa mitshipo ya kuifuleena, kuileleshena, na kuinemekieshena ku muntu na muntu na’shi abakitshi bino “munda mua mufuku oso a muuwa wabo pa nsenga.” (Bangi mbalombene kukutua kuilungushenaa ano mayi kalolo nsaa yabeyibakishena, anka abatungunuka na kukookiela mutshipo wabo kumpala kua Efile Mukulu.) Abafiki mulume na mukashi, na dingi be kushaala mu eyibakishi pamune mu muuwa wabo oso. (Kib. 2:24; 1 Kod. 7:39) Dino eyibakishi dibuwa, na ndipushene na kikiebe ki’eshimba dia Efile Mukulu.

Ingi mitshipo ta ngipusheene na kikiebe ki’eshimba di’Efile Mukulu. Muina Kidishitu a binyibinyi ta mulombene kukita mutshipo bua kukaluila eumbo diabo pa kufubisha ma mputu sunga kusumbushena lukumiino luaye bua Efile Mukulu nya. Kukita bino nkuipaa miiya ya Efile Mukulu. Muanda’shi t’abitungu bena Kidishitu batuelakane mu ‘mianda ya pa nsenga,’ ta tui balombene kutuelakana mu mianda ya mishikua na ya kuikakena nya.​—Yo. 15:19; Yesh. 2:4; Shak. 1:27.

Ingi mitshipo ngitale kondo k’eshimba. Ingi nsaa, abitungu tutaluule mutshipo wetu kalolo bua kumona su nguipushene na elango dia Yesu adiamba’shi “Paayi Keezare bya Keezare, nup’Efile Mukulu by’Efile Mukulu.”​—Luk. 20:25.

Banda kupuandikisha, bu kileshesho, muina Kidishitu atekie mukanda wa bu muntu sunga mukanda wa passepor na babamulungula’shi abitungu kuela mutshipo wa kukookiela matalua a eumbo. Su mu diadia eumbo kukita mutshipo kui nka bu mulayilo wa kukita mianda ikutuene na miiya ya Efile Mukulu, biabia kondo kaye k’eshimba kalongieshibue na Bible ta nkalombene kumulekiela bua’shi ebikite nya. Mbulamatadi mmulombene pangi kumupa matalua a kushintuula mutshipo waye bipusheene na kondo kaye k’eshimba.

Kushintuula mutshipo wa kukokiela matalua a eumbo nkulombene kuikala kuipushene na mayi a kulonda atupete mu Bena-Looma 13:1, aamba’shi: “Muntu ooso akookiele baasha matalwa be kunundu kwaye.” Ngi buakinyi, muina Kidishitu e kuata kitshibilo kia’shi ta bi bubi kuela mutshipo wa kukita kintu kiabadi bape mungi muntu buadia kuikikita kui Efile Mukulu.

Bi na muulo bua kukokiela kondo koobe k’eshimba kalongieshibue na Bible, bua kuata kepatshila kampanda sunga bua kuela mutshipo. Bena Looma ba kala na bena Scythes babaadi abafubisha mpete yabo bua kutshipa, abilesha bukome bua efile abo a ngoshi na bu kishinkamisho akilesha’shi yawa muntu ngakukulupila. Bena Greke babaadi abebuesha mboko muiyilu nsaa y’abeele mutshipo. Babaadi abaukuku’shi bukome bua b’efile babo bubaadi kuanka ku kibaabadi abakula na ku kibaabadi abakitshi kui bantu bakata.

Biabia, mufubi a Yehowa ta mulombene kutshipa mutshipo kumpala kua ebendela di’eumbo di mu kuipushena na lulanguilo lua madimi nya. Kadi bi kuikala naminyi su bakata b’eumbo bakuteka bua’shi otuule mboko pa Bible na otuushe bu kamonyi bua binyibinyi? Mu uno muanda we mulombene kuata kitshibilo kia kuibikita, muanda Bible akula pabitale bafubi basha lulamato babaadi abebikitshi bua kuela mutshipo. (Kib. 24:2, 3, 9; 47:29-31) Bi na muulo tutentekieshe’shi su okitshi uno mutshipo, we ukitshi kumpala ku’Efile Mukulu bua kuakula bia binyibinyi. Abitungu wekale muilumbuule bua kualuula mu binyibinyi ku lukonko loso luabadi balombene nkuela.

Pa muanda tuibakumiine kuikala mu kipuano kibuwa na Yehowa, abitungu tutekie na tunangushene ngofu pabitale mutshipo wabetutekie bua kutshipa, bua’shi tauluishanga kondo ketu k’eshimba na mayi a kulonda a mu Bible. Su kitshibilo nkia kuela mutshipo, abitungu wekale mushinkamishe’shi we ulombasha.​—1 Mp. 2:12.