Go na content

Go na table of contents

’Tan suku a kownukondre fosi’

’Tan suku a kownukondre fosi’

Kapitel erfu

’Tan suku a kownukondre fosi’

1. (a) Fu san ede Yesus ben gi den arkiman fu en deki-ati fu suku a Kownukondre fosi? (b) San wi musu aksi wisrefi?

SOWAN 1900 yari pasa, di Yesus ben e hori wan takimakandra na Galilea, a ben gi den arkiman fu en a deki-ati disi: „Tan suku a kownukondre nanga [Gado] En regtfardikifasi fosi.” Ma fu san ede dati ben de so prenspari? Fu san ede den ben musu du dati wantewante? A no de so taki den ben musu wakti furu hondro yari ete bifo Krestes ben o tron Kownu fu a Kownukondre? Iya na so a de, ma Yehovah ben o gebroiki a Mesias Kownukondre fu buweisi taki na En abi a reti fu tiri. A ben o gebroiki en tu fu meki a tumusi moi prakseri di a ben abi nanga grontapu, kon tru. Ibri sma di ben frustan trutru o prenspari den sani dati ben de, ben o poti a Kownukondre tapu a fosi presi na ini en libi. Efu den sma na ini a fosi yarihondro ben musu du dati, dan seiker wi sa musu du dati tu na ini a ten disi, spesrutu fu di Krestes tron Kownu kaba! Sobun wi musu aksi wisrefi: A fasi fa mi e libi e sori taki mi e suku a Kownukondre fu Gado fosi?​—Mateyus 6:33.

2. Sortu sani furu sma e suku fu kisi?

2 Na ini a ten disi, milyunmilyun sma na heri grontapu trutru e suku a Kownukondre fosi. Den sma disi e sori taki den e horibaka gi a Kownukondre tiri fu di den e gebroiki den libi fu du a wani fu Yehovah èn fu di den gi densrefi abra na en. Ma na a tra sei, furu sma e suku den sani fu grontapu. Sma e suku fu meki furu moni, so taki den kan bai sani èn kan pai fu den sani di e gi den prisiri. Noso den e gebroiki furu fu a ten nanga a krakti fu den fu kisi biginen na wroko. A fasi fa den e libi e sori taki den e poti tumusi furu prakseri na densrefi, na gudu, èn na prisiri. Gado no prenspari gi den, èn sonwan fu den no e bribi na ini Gado srefi.​—Mateyus 6:31, 32.

3. (a) Sortu gudu den disipel fu Yesus musu suku, soleki fa a ben gi den leki rai, èn fu san ede den musu du dati? (b) Fu san ede wi no abi fu broko wi ede tumusi nanga den sani di wi abi fanowdu na ini na aladei libi?

3 Ma Yesus ben gi den disipel fu en a rai disi: „No kibri yu gudu moro na grontapu”, fu di nowan fu den gudu disi e tan fu têgo. Na presi fu dati a taigi den: „Ma kibri yu gudu na ini hemel.” Den ben kan du disi te den ben e dini Yehovah. Yesus ben gi den bakaman fu en a rai fu hori den ai „krin”. Den ben kan du dati te den ben o gebroiki a ten nanga a krakti fu den fu du a wani fu Gado. „Unu no kan dini Gado èn dini Gudu na a srefi ten”, na so a taigi den. Ma fa a de nanga sani soleki nyanyan, krosi, nanga wan tanpresi? Yesus gi den leki rai: „No broko un ede moro.” A meki den poti prakseri na den fowru. Gado e gi den fowru nyanyan. Yesus ben gi den bakaman fu en deki-ati fu leri wan sani fu den bromki. Gado e meki den weri so moi. A no de so taki den libisma futuboi fu Yehovah di abi frustan, warti moro ala den sani disi? „Fu dati ede, tan suku a kownukondre nanga En regtfardikifasi fosi”, na so Yesus ben taki, „èn unu sa kisi ala den tra sani tu [di unu abi fanowdu]” (Mateyus 6:19-34). Yu e sori nanga den sani di yu e du, taki yu e bribi dati?

No meki noti puru a Kownukondre waarheid na ini yu ati

4. Te wan sma e poti tumusi furu prakseri na gudu, dan san kan de a bakapisi?

4 A fiti te wan sma e broko en ede nanga den sani di ensrefi nanga den sma na ini en osofamiri abi fanowdu na ini den aladei libi. Ma te wan sma e broko en ede tumusi nanga den sani dati, dan dati kan abi takru bakapisi. A sma kan taki dati a e bribi na ini a Kownukondre, ma efu a e poti tra sani tapu a fosi presi, dan dati kan puru a Kownukondre waarheid na ini en ati (Mateyus 13:18-22). Fu eksempre, wan leisi wan yongu gudu tiriman ben aksi Yesus: „San mi musu du fu kisi têgo libi?” A ben e tyari ensrefi na wan fasi di fiti èn a ben e libi bun nanga tra sma, ma a ben lobi den gudu fu en tumusi. A no ben abi deki-ati fu libi den gudu fu en èn fu tron wan bakaman fu Krestes. Na so fasi a lasi na okasi fu kan de nanga Krestes na ini en hemel Kownukondre. Yesus ben taki na a okasi dati: „Gi den sma di abi moni, a o muilek trutru fu go na ini a kownukondre fu Gado!”​—Markus 10:17-23.

5. (a) Nanga sortu sani Timoteyus ben musu de tevrede, soleki fa Paulus ben taigi en, èn fu san ede? (b) Fa Satan kan meki sma „lobi moni tumusi” so taki den e fadon na ini wan trapu di sa abi takru bakapisi gi den?

5 Wan tu yari baka dati, na apostel Paulus ben skrifi wan brifi gi Timoteyus di ben de na ini Efeise na a ten dati. A foto dati ben de wan bigi bisnispresi pe sani ben e waka bun srefisrefi. Paulus ben memre en: „Wi no tyari noti kon na grontapu èn wi no man teki noti fu en tyari gowe tu. Fu dati ede, efu wi abi nyanyan, krosi nanga wan presi fu tan, dan wi musu de tevrede nanga den sani disi.” A fiti te wan sma e sorgu taki en nanga en osofamiri abi „nyanyan, krosi nanga wan presi fu tan”. Ma Paulus ben warskow: „Den sma di wani kon gudu nomonomo e kisi tesi èn den e fadon go na ini wan trapu; den e kisi wan lo dondon èn takru lostu di kan kiri sma krinkrin.” Satan abi trikifasi. A kan hari wan sma nanga pikinpikin sani fosi. Baka dati a kan gebroiki moro bigi tesi, kande wan okasi fu kisi wan moro hei posisi na wrokope noso wan moro bun wroko di e pai moro moni. Ma den sani disi kan teki a ten di a sma ben poti na wan sei gi afersi di abi fu du nanga Gado. Efu wi no de na ai, dan wi kan „lobi moni tumusi”, èn dati kan abi leki bakapisi taki wi no e poti prakseri moro na Kownukondre afersi di de moro prenspari. Paulus ben taki en so: „Fu di son sma kweki a lobi disi, meki den gowe libi a bribi èn den tyari wan lo sari nanga pen kon gi densrefi.”​—1 Timoteyus 6:7-10.

6. (a) San wi musu du so taki wi no e fadon na ini a trapu fu poti tumusi furu prakseri na gudu? (b) Sortu dyaranti wi abi awinsi ekonomia problema de na grontapu?

6 Fu di Paulus ben abi trutru lobi gi en Kresten brada Timoteyus, meki a gi en a deki-ati disi: „Lowe gi den sani disi”, èn „Feti a bun feti di abi fu du nanga a bribi” (1 Timoteyus 6:11, 12). Wi musu meki tranga muiti fu man wai pasi gi a libi fu den sma fu grontapu di feni taki gudu na a moro prenspari sani na ini a libi. Ma te wi e meki a tranga muiti dati akruderi a bribi fu wi, dan noiti Yehovah sa libi wi. Awinsi sani e kon moro diri èn awinsi a de wan problema na furu presi taki sma no man feni wroko, toku Yehovah sa sorgu taki wi abi den sani di wi abi fanowdu trutru. Paulus ben skrifi: „No meki a fasi fa unu e libi sori taki unu lobi moni tumusi, ma unu musu de tevrede nanga den sani di unu abi now. Bika [Gado] taki: ’Mi no sa libi yu èn mi no sa gowe fu yu tu.’ Na so fasi wi kan de nanga deki-ati èn wi kan taki: ’Yehovah na mi yepiman; mi no sa frede. San wan sma kan du mi?’” (Hebrewsma 13:5, 6) Kownu David ben skrifi tu: „Wan ten ben de taki mi ben de wan yonkuman, mi kon owru tu, èn toku mi no si nowan regtfardikisma di ben libi na baka en wawan, noso den pikin fu en e suku brede.”​—Psalm 37:25.

Den disipel fu fositen de wan eksempre

7. Sortu rai Yesus ben gi den disipel fu en te den ben o du a preikiwroko, èn fu san ede dati ben fiti?

7 Baka di Yesus ben gi den apostel fu en bun leri, dan a ben seni den go na ini Israel fu preiki a bun nyunsu èn fu meki bekènti: „A kownukondre fu hemel kon krosibei kaba.” Dati ben de wan kefalek moi boskopu! Yesus Krestes, a Mesias Kownu, ben de na den mindri. Fu di den apostel ben e gi densrefi fu dini Gado, meki Yesus gi den deki-ati fu abi a frutrow taki Gado ben o sorgu den. Dati meki a taigi den: „Un no musu tyari noti nanga unu te unu e gowe, nowan tiki, nowan saka nanga nyanyan, nowan brede, nowan solfru moni; sosrefi, un no musu tyari tu krosi nanga unu. Ma efu unu e go na ini wan oso, dan un musu tan drape èn na fu drape un musu komopo baka” (Mateyus 10:5-10; Lukas 9:1-6). Yehovah ben o sorgu taki tra Israelsma ben o gi den sani di den ben abi fanowdu, fu di den Israelsma ben abi a gwenti fu teki freimdesma na ini den oso.

8. (a) Syatu bifo a dede fu en, fu san ede Yesus ben gi den disipel a rai fu du a preikiwroko tra fasi? (b) San den bakaman fu Yesus ben musu tan poti tapu a fosi presi na ini den libi?

8 Wan pisi ten baka dati, leti bifo Yesus dede, dan a ben warskow den apostel fu en taki den ben o du a preikiwroko na ini tra sortu situwâsi fu di sani ben o kenki. Tiriman ben o gens a wroko fu den, èn leki bakapisi fu dati a kan taki den sma na ini Israel no ben o teki den na ini den oso so makriki moro. Boiti dati, heri esi den ben o tyari a Kownukondre boskopu go na tra kondre tu pe den sma no ben de Dyu. Now den ben musu fu tyari „wan portmoni” nanga „wan saka nanga nyanyan”. Aladi den ben musu meki pikinso muiti now fu feni den sani di den ben abi fanowdu, toku den ben musu suku a Kownukondre fu Yehovah nanga en regtfardikifasi fosi. Den ben musu abi na overtoigi taki Gado ben o blesi den tranga muiti di den ben e meki fu suku nyanyan, krosi, nanga wan presi fu tan.​—Lukas 22:35-37.

9. Fa Paulus ben poti a Kownukondre tapu a fosi presi na ini en libi aladi a ben e wroko fu sorgu ensrefi? Sortu rai a ben gi na ini na afersi disi?

9 Na apostel Paulus ben de wan tumusi moi eksempre fu di a ben gi yesi na a rai fu Yesus. Paulus ben meki a diniwroko de a moro prenspari sani na ini en libi (Tori fu den Apostel 20:24, 25). Te a ben go na wan presi fu preiki, dan ensrefi ben e sorgu gi den sani di a ben abi fanowdu na ini en aladei libi, èn a ben e meki tenti srefi. A no ben fruwakti taki trawan ben musu sorgu gi en (Tori fu den Apostel 18:1-4; 1 Tesalonikasma 2:9). Ma te sma ben aksi en fu kon tan nanga den, noso te den ben e seni presenti gi en, dan a ben warderi a fasi disi fa sma ben e sori lobi gi en (Tori fu den Apostel 16:15, 34; Filipisma 4:15-17). Paulus no ben taigi Kresten taki den no abi fu sorgu den osofamiri efu den ben wani du a preikiwroko. Na presi fu dati, den ben musu sabi fa fu tyari den difrenti frantwortu fu den na wan yoisti fasi. Paulus ben gi den a rai fu wroko, fu lobi na osofamiri fu den, èn fu prati sani nanga trawan (Efeisesma 4:28; 2 Tesalonikasma 3:7-12). A ben gi den deki-ati fu frutrow tapu Gado, na presi fu frutrow tapu gudu, èn den ben musu gebroiki a libi fu den na wan fasi di e sori taki den ben frustan trutru san ben de a moro prenspari sani na ini a libi. Soleki fa Yesus ben leri sma, dan dati wani taki dati den ben musu suku a Kownukondre fu Gado nanga en regtfardikifasi fosi.​—Filipisma 1:9-11.

Tan poti a Kownukondre tapu a fosi presi na ini yu libi

10. San a wani taki fu suku a Kownukondre fosi?

10 O furu wisrefi e prati a bun nyunsu fu a Kownukondre nanga trawan? We, disi abi pikinso fu du nanga a situwâsi fu wi èn nanga a warderi di wisrefi abi gi a bun nyunsu. Hori na prakseri taki Yesus no ben taki: ’Suku a Kownukondre te yu no abi nowan tra sani fu du.’ Fu di Yesus ben sabi o prenspari a Kownukondre de, dati meki a ben taki san a Tata fu en wani, namku: „Tan suku en kownukondre” (Lukas 12:31). Aladi furu fu wi musu wroko fu sorgu gi wisrefi èn gi wi osofamiri, toku te wi abi bribi, dan a Kownukondre wroko di Gado gi wi sa de a moro prenspari sani na ini wi libi. Na a srefi ten, wi sa du san de fanowdu fu sorgu gi wi osofamiri.​—1 Timoteyus 5:8.

11. (a) Fa Yesus ben sori taki a no ala sma ben o man preiki a Kownukondre boskopu so furu leki trawan? (b) Sortu sani kan abi krakti tapu a ten di wan sma kan gi na a preikiwroko?

11 Sonwan fu wi man gi moro ten leki trawan fu preiki a bun nyunsu fu a Kownukondre. Ma na ini na agersitori fu den difrenti sortu doti, Yesus ben sori taki ala sma sa gi froktu te den abi wan ati di wi kan agersi nanga a bun doti. O furu froktu den sa gi? A situwâsi fu ibri sma e difrenti. Son sma owru, son sma no gosontu, èn trawan abi frantwortu na ini na osofamiri. Ala den sani disi kan abi krakti tapu a ten di wan sma kan gi na a preikiwroko. Ma te sma abi warderi trutru gi a bun nyunsu fu a Kownukondre, dan den kan du furu.​—Mateyus 13:23.

12. Sortu marki yongu sma spesrutu kan suku fu doro?

12 A bun fu poti marki di sa yepi wi fu du moro na ini a Kownukondre diniwroko. Yongu sma musu prakseri seryusu fu a tumusi moi eksempre fu a yongu Timoteyus di ben de wan fayafaya Kresten (Filipisma 2:19-22). Te den yongu sma disi kaba nanga skoro, dan sortu moro bun sani den ben kan du leki fu go na ini a furuten diniwroko? Srefi bigisma kan kisi wini te den e suku fu doro marki di abi fu du nanga na anbegi fu Gado.

13. (a) Suma e bosroiti gi wi o furu wi man du na ini a Kownukondre diniwroko? (b) Te wi trutru e suku a Kownukondre fosi, dan san wi e sori nanga dati?

13 Na presi taki wi e krutu son sma fu di wi e denki taki den man du moro na ini a diniwroko, dan a bribi fu wi musu meki wi du muiti fu luku san wisrefi man du ete fu go na fesi. Na so fasi wi sa du ala san wisrefi man du fu dini Gado (Romesma 14:10-12; Galasiasma 6:4, 5). Soleki fa wi ben si ini a tori fu Yob, dan Satan ben taki dati wi e prakseri soso den gudu fu wi, wan switi libi, nanga wi eigi tanbun. A ben taki tu dati wi e dini Gado soso fu kisi wini gi wisrefi. Ma te wi trutru e suku a Kownukondre fosi, dan nanga dati wi e sori taki Didibri na wan ogri-ati leiman trutru. Wi e buweisi taki a diniwroko fu Gado e kon fosi ala tra sani na ini wi libi. Sobun, nanga den sani di wi e taki èn nanga den sani di wi e du wi e sori taki wi lobi Yehovah trutru, taki wi e horibaka getrow gi a tiri fu en, èn taki wi lobi tra sma.​—Yob 1:9-11; 2:4, 5; Odo 27:11.

14. (a) Fu san ede a bun fu poti wan fasti ten gi a preikiwroko? (b) Na sortu fasi furu Kotoigi e teki prati na a preikiwroko?

14 Te wi e poti wan fasti ten fu du sani, dan dati kan yepi wi fu du moro leki te wi no ben o du dati. Yehovah srefi abi wan „reti ten” te a sa du den sani di a abi na prakseri (Exodus 9:5; Markus 1:15). Efu a kan, dan a bun fu poti wan fasti ten fu teki prati na a preikiwroko wán leisi noso wan tu leisi ibri wiki. Hondrohondro dusun Yehovah Kotoigi na heri grontapu tron yepipionier, èn den e wroko sowan tu yuru ibri dei fu preiki a bun nyunsu. Hondrohondro dusun tra sma e dini leki gewoon pionier, èn den e wroko sowan tu nanga afu yuru ibri dei fu meki a Kownukondre boskopu bekènti. Spesrutu pionier nanga zendeling e wroko moro langa leki dati srefi na ini a Kownukondre diniwroko. Wi kan suku okasi tu fu prati a Kownukondre howpu na iniwan presi pe wi e miti sma di wani arki (Yohanes 4:7-15). Wi musu wani du so furu leki wi man du, fu di Yesus ben taki na fesi: „A bun nyunsu disi fu a kownukondre o preiki na a heri grontapu pe sma e libi, so taki ala kondre kan yere dati, èn dan a kaba o kon.”​—Mateyus 24:14; Efeisesma 5:15-17.

15. Te yu e prakseri a diniwroko fu wi, dan fu san ede yu denki taki a rai na ini 1 Korentesma 15:58 fiti?

15 Na ala sei fu grontapu, Yehovah Kotoigi e du a diniwroko disi na ini wánfasi, awinsi na sortu kondre den e tan. Den e fiti a rai fu Bijbel: „Un musu tanapu kánkan. No degedege. Ala ten un musu abi furu fu du na ini a wroko fu Masra, fu di unu sabi taki a wroko di unu e du gi Masra no de fu soso.”​—1 Korentesma 15:58.

Takimakandra fu luku baka san wi leri

• Di Yesus ben taki dati wi musu tan ’suku a Kownukondre fosi’, dan sortu sani no ben musu de den moro prenspari sani na ini wi libi?

• Fa wi musu si a sorgu di wi musu sorgu gi wisrefi èn gi wi osofamiri? Fa Gado sa yepi wi?

• Na sortu difrenti fasi wi kan du a Kownukondre diniwroko?

[Aksi fu a tori disi]

[Prenki na tapu bladzijde 107]

Na ini ibri kondre, Yehovah Kotoigi e preiki a bun nyunsu na ini a ten disi, bifo a kaba e kon