Go na content

Go na table of contents

Unu Musu „Suku Vrede Èn Du Muiti fu Kisi En”

Unu Musu „Suku Vrede Èn Du Muiti fu Kisi En”

Unu Musu „Suku Vrede Èn Du Muiti fu Kisi En”

„Efu a kan, so langa a e anga fu unu, abi vrede nanga ala sma.”—ROMESMA 12:18.

1, 2. Fu san ede iniwan vrede di libisma e tyari kon, no sa tan langa?

PRAKSERI fu wan oso di bow na tapu wan swaki fondamenti. Den barki fu na oso pori èn a daki e saka fu di a no tranga moro. Yu ben sa wani go tan na ini na oso dati fu meki a tron yu tanpresi? Kande yu no ben sa du dati. Awinsi yu e ferfi na oso baka, toku dati srefi no sa yepi fu meki a tanapu moro steifi. Wan dei a heri oso o fadon kon na gron.

2 Iniwan vrede di a grontapu disi abi, de leki na oso dati. A vrede fu en bow tapu wan swaki fondamenti, namku den pramisi nanga prakseri fu libisma „di frulusu no de na en” (Psalm 146:3). Historia e sori taki someni feti ben e feti na mindri nâsi, na mindri grupu sma fu difrenti ras, so srefi na mindri lo. A tru taki syatu pisi ten fu vrede ben de, ma sortu vrede dati ben de? Prakseri taki tu nâsi e feti nanga makandra. Efu den fruklari baka dati taki vrede de bika wan fu den nâsi lasi a feti, noso bika ala tu nâsi no man kisi wini fu a feti moro, dan sortu vrede dati de? Den sani di meki taki sma ben bigin feti nanga makandra, soleki bita-atifasi, a frutrow di sma no e frutrow makandra, so srefi a dyarusu di sma e dyarusu, de ete. A vrede disi de neleki a ferfi di wan sma e gebroiki fu tapu wan sani di a no wani taki trawan musu si. So bun, ala di sma no man si a feantifasi nanga ai, toku a de ete. So wan vrede no sa tan langa kwetikweti.—Esekièl 13:10.

3. Fu san ede a vrede fu Gado en pipel no de a srefi leki a vrede di libisma e tyari kon?

3 Ma toku trutru vrede de fu feni fu tru na ini a grontapu disi pe sma e feti so furu. Pe? Na mindri den sma di e waka soifri na ini den futustap fu Yesus Krestes. Den sma disi na tru Kresten di e gi yesi na den wortu fu Yesus èn di e meki muiti fu tyari densrefi akruderi a fasi fa en ben libi (1 Korentesma 11:1; 1 Petrus 2:21). Awinsi sortu ras den de, awinsi sortu wroko den e du na ini a libimakandra, noso fu sortu kondre den komoto, toku tru Kresten abi trutru vrede. Dati de so, bika den abi wan matifasi nanga Gado di e gi vrede. A fondamenti fu a matifasi dati na a bribi di den e bribi na ini a frulusu-ofrandi fu Yesus Krestes. A vrede fu den na wan presenti di komoto na Gado. A no wan sani di libisma tyari kon (Romesma 15:33; Efeisesma 6:23, 24). Den abi vrede fu di den e gi yesi na a „Granman fu Vrede”, Yesus Krestes, èn fu di den e anbegi Yehovah „a Gado fu lobi èn fu vrede”.—Yesaya 9:6; 2 Korentesma 13:11.

4. Fa wan Kresten e „du muiti fu kisi” vrede?

4 Vrede a no wan sani di onvolmaakti sma e kisi sondro fu du wan sani. Fu dati ede Petrus ben taki dati ibri Kresten musu „suku vrede èn du muiti fu kisi en” (1 Petrus 3:11). Fa wi kan du dati? Wan profeititori fu owruten e fruteri wi dati. Nanga yepi fu Yesaya, Yehovah ben taki: „Ala den manpikin fu yu sa de sma di Yehovah gi leri, èn a vrede fu den manpikin fu yu sa de pasa marki” (Yesaya 54:13; Filipisma 4:9). Iya, den wan di e poti prakseri èn e du san Yehovah e leri, e kisi trutru vrede. Boiti dati, vrede makandra nanga „lobi, prisiri, . . . langa pasensi, switifasi, bun-ati, bribi, safri-atifasi, a dwengi di wan sma e dwengi ensrefi”, na a froktu fu Gado en santa yeye (Galasiasma 5:22, 23). Wan sma no kan abi a vrede dati, efu a no abi lobi, prisiri, pasensi nanga switifasi, noso efu a de wan ogri sma, efu a no abi bribi, efu a abi wan krasi fasi fu du sani, noso efu a no man dwengi ensrefi.

Wi Musu „Abi Vrede Nanga Ala Sma”

5, 6. (a) San a wani taki te Bijbel e taki dati wan sma musu lobi vrede? (b) Nanga suma Kresten e du muiti fu abi vrede?

5 Wortubuku e taki dati vrede na wan situwâsi pe trobi nanga dyugudyugu no de, noso pe sani tiri. Wi ben kan taki dati a fruklari disi abi fu du nanga furu situwâsi pe strei no de. Iya, srefi wan dedesma de na ini so wan situwâsi fu vrede. Ma te wan sma wani abi trutru vrede, dan a musu handri na wan fasi di e tyari vrede kon. Na ini a Bergitaki fu en, Yesus ben taki: „Koloku fu den sma di lobi vrede, fu di den sa kari den ’manpikin fu Gado’” (Mateus 5:9). Yesus ben taki nanga den sma di ben o abi a grani baka ten fu tron yeye manpikin fu Gado èn di ben sa kisi libi na ini hemel pe den no man dede (Yohanes 1:12; Romesma 8:14-17). Te fu kaba, a heri getrow libisma famiri di no abi a howpu fu libi na hemel sa abi „a glori fri fu den pikin fu Gado” (Romesma 8:21). Soso den sma di lobi vrede kan abi a howpu dati. A Griki wortu gi „lobi vrede”, trutru wani taki „sma di e suku vrede”. Fu dati ede, te Bijbel e taki dati wan sma musu lobi vrede, dan dati wani taki dati a musu wroko tranga fu tyari vrede kon. Son leisi a musu tyari vrede kon na ini situwâsi pe vrede no ben de fosi.

6 Hori disi na prakseri ala di yu e luku a rai di na apostel Paulus ben gi den Romesma: „Efu a kan, so langa a e anga fu unu, abi vrede nanga ala sma” (Romesma 12:18). Paulus no ben fruteri den Romesma nomo taki den musu handri na wan switi fasi nanga makandra, ala di dati ben o de wan bun sani. A ben gi den deki-ati fu suku vrede. Nanga suma? Nanga „ala sma”. Dati wani taki nanga sma fu na osofamiri, nanga tra Kresten, èn srefi nanga den wan di no ben abi a srefi bribi leki den. A ben gi den Romesma deki-ati fu abi vrede nanga tra sma ’so langa a ben anga fu den’. A no ben wani dati den musu handri kontrari a bribi fu den, soso fu man tyari vrede kon. Nôno. Na presi fu tanteri tra sma fu soso, dan den ben musu handri na wan fasi di e sori taki den wani abi vrede nanga den. Kresten ben musu du dati awinsi den ben taki nanga sma fu a gemeente noso nanga sma di no ben de fu a gemeente (Galasiasma 6:10). Fu dati ede Paulus ben skrifi: „Unu musu du muiti ala ten fu du san bun, na mindri unsrefi èn na ala tra sma.”—1 Tesalonikasma 5:15.

7, 8. Na sortu fasi Kresten abi vrede nanga den wan di no abi a srefi bribi leki den? Fu san ede den e du dati?

7 Fa wi kan abi vrede nanga den sma di no abi a srefi bribi leki wi èn di kande e gens a bribi srefi? Wan fasi fa wi kan du dati, na fu no meki leki wi hei moro den sma dati. Fu eksempre, a no ben sa tyari vrede kon srefisrefi efu wi ben sa wisiwasi spesrutu sma nanga a fasi fa wi e taki fu den. Yehovah sori krin sortu krutu a sa tyari kon na tapu organisâsi nanga spesrutu grupu sma, ma wi no abi a reti fu taki sani fu wan sma neleki a kisi krutu kaba. Iya, wi no e krutu tra sma, awinsi den e gens wi. Paulus ben taigi Titus taki a ben musu gi den Kresten na ini Kreita rai fa fu handri nanga libisma tirimakti. Baka dati, Paulus ben taigi en tu fu memre den taki ’den no musu taki no wan takru sani fu no wan sma, den no musu suku trobi, den musu de reidelek, den musu abi trutru safri-atifasi gi ala sma’.—Titus 3:1, 2.

8 Te wi abi vrede nanga den wan di no abi a srefi bribi leki wi, dan dati kan yepi srefisrefi fu meki den teki a waarheid. A no de fu taki, wi no e tron mati fu sma di e „pori bun gwenti” (1 Korentesma 15:33). Ma toku wi kan sori bun maniri te wi e handri nanga den, èn wi musu sori lespeki nanga switifasi gi ala sma. Petrus ben skrifi: „Tan tyari unsrefi na wan bun fasi na mindri den nâsi, so taki ini den sani di den e taki fu unu leki unu na ogri sma, leki wan bakapisi fu den bun wroko fu unu, di den ben si nanga den eigi ai, den kan gi glori na Gado na a dei te a sa ondrosuku sani.”—1 Petrus 2:12.

Wi Musu De Sma Di E Suku Vrede na ini a Diniwroko

9, 10. Fa na apostel Paulus ben sori wi fa fu handri na ini vrede nanga sma di no de na bribi?

9 Sma ben sabi den fosi yarihondro Kresten leki sma di ben taki sondro frede. Den ben gi sma a boskopu fu den sondro fu hori wan sani na baka èn te den ben kisi gens, dan den ben abi a fasti bosroiti fu gi yesi na Gado leki tiriman moro leki na libisma (Tori fu den Apostel 4:29; 5:29). Ma toku, ala di den ben taki sondro frede, toku den ben sabi taki den no ben musu taki na wan grofu fasi. Luku a fasi fa Paulus ben handri di a ben opo taki gi a bribi fu en na fesi Kownu Herodes Agripa II. Herodes Agripa ben e hori nanga en sisa Bernice. Ma Paulus no ben go na Agripa fu krutu en taki a no ben libi akruderi bun gwenti nanga gronprakseri. Na presi fu dati, a ben taki fu sani di den ala tu ben agri nanga den. A ben prèise Agripa taki a ben sabi den Dyu gwenti bun dorodoro èn taki a ben bribi na ini den profeiti.—Tori fu den Apostel 26:2, 3, 27.

10 Paulus ben taki na wan switi fasi nanga a man, soso fu di a ben sabi taki a ben kan meki en kon fri? Nôno. Paulus ben du soleki fa ensrefi ben gi leki rai. A ben taki waarheid. Ala sani di a ben taigi Herodes Agripa, ben tru (Efeisesma 4:15). Ma Paulus ben de wan sma di ben suku vrede èn a ben sabi fa a ben musu tron „ala sani gi ala sortu sma” (1 Korentesma 9:22). A ben wani opo taki gi a reti di a ben abi fu preiki fu Yesus. Leki wan bun leriman, a ben bigin taki fu wan sani di en nanga Agripa ben kan agri nanga dati. Na so fasi, Paulus ben yepi a kownu di no ben tyari ensrefi akruderi bun gwenti nanga gronprakseri, fu si Krestendom leki wan bun sani.—Tori fu den Apostel 26:28-31.

11. Fa wi kan sori na ini wi diniwroko taki wi e suku vrede?

11 Fa wi kan sori na ini wi diniwroko taki wi e suku vrede? Neleki Paulus, wi no musu haritaki nanga sma. A tru taki son leisi wi musu „taki a wortu fu Gado sondro frede”, fu di wi musu opo taki gi a bribi fu wi (Filipisma 1:14). Ma moro furu, a moro prenspari sani di wi wani du, na fu preiki a bun nyunsu (Mateus 24:14). Efu wan sma e frustan a waarheid di abi fu du nanga den prakseri fu Gado, dan dati kan meki en bigin drai baka gi falsi kerki denki èn a kan meki taki a e tapu nanga den du fu en di no krin. Fu dati ede, efu a kan, dan a bun fu taki fu sani di sa hari a prakseri fu den sma di e arki wi. Dati wani taki dati wi kan bigin taki fu sani di wi nanga den sma e agri nanga dati. A no ben sa abi bun bakapisi srefisrefi efu wi ben taki fu sani di e tanteri wan sma. A srefi sma dati ben sa kan arki a boskopu fu wi, efu wi ben taki nanga en na wan koni èn switi fasi.—2 Korentesma 6:3.

Wi Musu De Sma Di E Suku Vrede na ini na Osofamiri

12. Na sortu fasi wi kan sori na ini wi osofamiri taki wi e suku vrede?

12 Paulus ben taki dati den wan di e trow „sa ondrofeni kwinsi ini a skin” (1 Korentesma 7:28). Den sa kisi fu du nanga difrenti problema. Wan fu den problema disi na taki, ten na ten trowpaar sa abi kesekese fu di den no e agri nanga makandra. Fa den musu lusu a problema disi? Den musu du dati na wan fasi di e tyari vrede kon. Wan sma di e suku vrede sa du muiti fu no meki a trobi kon moro ogri. Fa? Na a fosi presi, a musu luku bun fa a e gebroiki a tongo fu en. Te a e gebroiki en fu taki sani di e hati a tra sma noso di e afrontu en, dan a pikin pisi disi fu a skin, trutru kan de „wan krasi, ogri sani di e du nomo san a wani, . . . di lai nanga sani di kan kiri sma” (Yakobus 3:8). Wan sma di e suku vrede e gebroiki a tongo fu en fu bow tra sma. A no e gebroiki en fu broko sma saka.—Odo 12:18.

13, 14. Fa wi kan meki a vrede tan te wi taki sani na wan fowtu fasi, noso te wi abi kesekese?

13 Fu di wi no de volmaakti, meki sontron wi alamala e taki sani di wi sari fu en baka ten. Te disi e pasa nanga wi, dan wi musu de esi fu poti sani kon reti baka. Dati wani taki dati wi musu kon abi vrede baka nanga a sma (Odo 19:11; Kolosesma 3:13). Wai pasi gi a „hari di sma e haritaki nanga wortu” nanga „bigi haritaki fu pikinpikin sani ede” (1 Timoteus 6:4, 5). Na presi taki yu e luku a fesi nomo, yu musu pruberi fu frustan fa yu patna e firi trutru na ini en ati. Te a e taki sani di e hati yu, dan yu no musu go taki hati sani baka. Hori na prakseri taki „wan safri piki e drai atibron puru”.—Odo 15:1.

14 Son leisi, a kan de fanowdu fu prakseri a rai fu Odo 17:14: „Waka gowe, bifo a kesekese e bigin.” A ben sa bun fu libi a tori fu wan pisi ten, so taki yu kan teki a ten fu denki a tori fosi. Baka ten te a situwâsi kon kowru, dan kande yu sa man lusu a problema na wan switi fasi. Son leisi a ben kan de wan bun sani fu aksi wan lepi Kresten opziener fu yepi yu. Den man disi di abi ondrofeni èn di e hori den firi fu sma na prakseri, kan gi kowru-ati te a vrede na ini a trowlibi de ini kefar.—Yesaya 32:1, 2.

Wi Musu De Sma Di E Suku Vrede na ini a Gemeente

15. Sortu takru eigifasi wan tu Kresten ben kon abi akruderi san Yakobus ben taki? Fu san ede na eigifasi dati de wan sani „fu grontapu”, „fu libisma”, èn fu „ogri yeye”?

15 A de wan sari sani taki wan tu fu den fosi yarihondro Kresten ben dyarusu èn ben lobi strei nanga tra sma. Dati de kontrari fu vrede srefisrefi. Yakobus ben taki: „Disi a no a koni di e komoto fu tapusei, ma a koni disi na fu grontapu, a e kon fu libisma nanga ogri yeye. Bika pe dyarusu nanga strei de, na drape bruya nanga ala sortu tegu sani de” (Yakobus 3:14-16). Son sma e bribi taki a Griki wortu di vertaal nanga a wortu „strei”, wani taki dati wan sma e feti fu kisi wini gi ensrefi, taki a e suku fu kisi bigi nen gi ensrefi. A fiti taki Yakobus ben taki dati a sani disi e kon fu ’grontapu, fu libisma nanga ogri yeye’. Na ini a heri historia, grontapu tiriman strei nanga makandra neleki fa ogri meti e feti nanga makandra. A strei di sma lobi strei, trutru de wan sani „fu grontapu” èn „fu libisma” di e tyari densrefi leki ogri meti. A de wan sani fu „ogri yeye” so srefi. A fosi sma di ben sori a takru eigifasi disi, ben de na engel di ben angri fu kisi makti. Na engel dati ben kon de wan feanti fu Yehovah Gado, èn a ben tron Satan, a tiriman fu den ogri yeye.

16. Fa wan tu Kresten fu a fosi yarihondro ben abi a fasi fu denki fu Satan?

16 Yakobus ben gi Kresten deki-ati fu kakafutu gi na angri di sma e angri fu strei nanga trawan, bika dati no e tyari vrede kon. A ben skrifi: „Fu sortu fonten orloku e komoto èn fu sortu fonten feti e komoto di de na mindri unu? Den no e komoto fu a fonten disi, namku fu den lostu fu a skin fu unu, di e feti nanga den memre fu unu?” (Yakobus 4:1) Dyaso den wortu „lostu fu a skin” ben kan sori go na a gridi di sma gridi fu kisi materia sani, noso na a angri di sma e angri fu kisi bigi nen noso makti. Yesus ben taki dati den tru bakaman fu en ben o de ’den moro lagiwan’. Ma soleki fa a sori, dan son sma na ini den gemeente ben wani de neleki Satan. Den ben wani kisi biginen gi densrefi (Lukas 9:48). So wan fasi fu denki kan meki a vrede na ini a gemeente lasi gowe.

17. Fa Kresten na ini a ten disi kan sori na ini a gemeente taki den e suku vrede?

17 Na ini a ten disi, wi musu kakafutu so srefi gi a lobi di sma lobi materia sani tumusi. Wi musu luku bun tu taki wi no e dyarusu tapu trawan, noso taki wi e du muiti fu soso fu man kisi biginen. Efu wi de sma di e suku vrede trutru, dan wi no sa broko wi ede te son sma na ini a gemeente man du wan tu sani moro bun leki wi. Wi no sa krutu den sma dati èn pori a nen fu den fu di wi e taigi trawan taki den abi takru sani na prakseri. Te wi abi a koni fu du wan sani heri bun, dan wi no sa gebroiki a koni dati fu meki a gersi leki wi moro bun leki trawan, neleki wi wani sori taki a gemeente sa go na fesi nomo nanga yepi fu a koni nanga a sabi di wi abi. A denki dati ben sa tyari pratifasi kon, a no ben sa tyari vrede kon. Sma di e suku vrede, no e meki bigi nanga den sani di den man du. Ma na wan bescheiden fasi, den e gebroiki a koni fu den fu dini den brada nanga sisa fu den èn fu gi Yehovah grani. Den e frustan taki te fu kaba, wan sma de wan tru Kresten fu di a abi lobi, no fu di a abi a koni fu du sani.—Yohanes 13:35; 1 Korentesma 13:1-3.

„Vrede Leki Opziener gi Unu”

18. Fa den owruman e tyari vrede kon na den mindri?

18 Gemeente owruman e teki fesi leki sma di e suku vrede. Yehovah ben taki na fesi san a ben o du gi a pipel fu en: „Mi wani poti vrede leki opziener gi unu, èn regtfardikifasi leki den sma di e gi unu wroko fu du” (Yesaya 60:17). Akruderi den profeiti wortu disi, dan den wan di e dini leki Kresten skapuman, e wroko tranga fu tyari vrede kon na den mindri èn so srefi na mindri na ipi. Owruman kan tan abi vrede nanga makandra, te den e sori a „koni fu tapusei” di e tyari vrede kon èn di de reidelek (Yakobus 3:17). Fu di den owruman na ini wan gemeente gro kon bigi na ini difrenti situwâsi èn fu di den ondrofeni difrenti sani na ini a libi, meki son leisi den no sa abi a srefi fasi fu si wan tori. Disi wani taki dati den no abi vrede? Dati no abi fu de so efu den e handri na a yoisti fasi. Sma di e suku vrede, e fruteri na wan bescheiden fasi san den e denki. Baka dati, den e arki nanga lespeki te tra sma e taki san den e denki. Wan sma di e suku vrede no sa hori steifi na san ensrefi wani, ma a sa hori a denki fu en brada na prakseri ala di a e suku a tiri fu Gado na ini begi. Solanga a denki de akruderi Bijbel gronprakseri, dan nofotron wan sma kan poti prakseri tu na san trawan abi na prakseri. Awinsi trawan no e agri nanga en, toku a sma di e suku vrede sa saka ensrefi na a bosroiti di moro furu fu den tra sma ben teki, èn a sa horibaka gi dati. Na so fasi a o sori taki a de wan reidelek sma (1 Timoteus 3:2, 3). Den opziener di abi furu ondrofeni, sabi taki a de moro prenspari fu meki vrede tan leki fu du nomo san densrefi wani.

19. Fa den owruman e handri na ini a gemeente leki sma di e suku vrede?

19 Den owruman e suku fu abi vrede nanga den sma na ini na ipi, fu di den e yepi den èn fu di den no e krutu den tumusi na ini den sani di den e du. A tru taki son leisi wan tu sma ben kan abi yepi fanowdu fu kon bun baka (Galasiasma 6:1). Ma a wroko fu wan Kresten opziener a no fu gi piri-ai nomo. Nofotron a e prèise sma tu. Lobi-ati owruman e meki muiti fu si den bun eigifasi fu trawan. Den opziener e warderi a tranga wroko fu den Kresten brada nanga sisa fu den, èn den abi a frutrow taki den sma disi di e dini Gado makandra nanga den, e du ala san den man du.—2 Korentesma 2:3, 4.

20. Na sortu fasi a gemeente e kisi wini te ala sma e suku vrede?

20 So bun, wi e meki muiti fu de sma di e suku vrede èn wi e wroko fu tyari vrede kon na ini na osofamiri, na ini a gemeente, èn te wi e handri nanga sma di no abi a srefi bribi leki wi. Efu wi de fayafaya fu tyari vrede kon, dan wi sa yepi a gemeente fu de koloku. Na a srefi ten, wi sa kisi kibri èn wi sa kisi moro krakti na furu fasi, soleki fa wi sa si dati na ini na artikel di e kon.

Yu E Memre Disi Ete?

• San a wani taki te wan sma lobi vrede?

• Fa wi kan abi vrede nanga sma di no de Kotoigi?

• San na wan tu fasi fa wi kan wroko fu tyari vrede kon na ini na osofamiri?

• Fa owruman kan tyari vrede kon na ini a gemeente?

[Aksi fu a tori disi]

[Prenki na tapu bladzijde 9]

Sma di e suku vrede, no e du leki den moro hei leki trawan

[Prenki na tapu bladzijde 10]

Kresten e suku vrede na ini a diniwroko, na oso, so srefi na ini a gemeente