Go na content

Go na table of contents

San de fanowdu trutru fu de koloku

San de fanowdu trutru fu de koloku

San de fanowdu trutru fu de koloku

YEHOVAH, „a koloku Gado,” nanga Yesus Krestes, „a wan-enkri Tiriman, a wan di de koloku,” sabi moro leki iniwan tra sma san de fanowdu fu de koloku (1 Timoteyus 1:11; 6:15). Fu dati ede, a no de fu fruwondru taki a Wortu fu Gado, Bijbel, e sori wi san kan meki wi de koloku.—Openbaring 1:3; 22:7.

Na ini a barinen Bergitaki fu en, Yesus e sori san kan meki wan sma de koloku. A e taki: „Koloku fu den sma” (1) di sabi taki den abi Gado fanowdu, (2) di e sari, (3) di abi safri-ati, (4) di e angri trutru fu regtfardikifasi, (5) di abi sari-ati gi trawan, (6) di abi wan krin ati, (7) di lobi vrede, (8) di e kisi frufolgu fu di den de regtfardiki, èn (9) di e kisi porinen nanga frufolgu fu Yesus ede.—Mateyus 5:3-11. *

Den sani di Yesus ben taki de tru?

A de krin fu si taki sonwan fu den sani di Yesus ben taki, de so trutru. A no de fu taki dati wan sma di abi safri-ati, di abi sari-ati gi trawan, èn di lobi vrede fu di a abi wan krin ati, sa de moro koloku leki wan sma di e atibron esi-esi, di lobi fu feti, èn di no abi sari-ati, a no so?

Ma kande wi e aksi wisrefi fa sma di e angri trutru fu regtfardikifasi, noso sma di e sari, kan de koloku. Den sortu sma disi e frustan krin san e pasa na ini a grontapu. Den „e soktu èn e geme fu ala den tegu sani di e pasa” na ini a ten fu wi (Esekièl 9:4). A sani dati wawan no e meki den koloku. Ma te den e kon leri sabi taki Gado sa tyari regtfardiki situwâsi kon na grontapu èn taki a sa handri na wan reti fasi nanga den sma di e kisi kwinsi, dan dati e gi den prisiri pasa marki.—Yesaya 11:4.

Te sma lobi regtfardikifasi, dan den e sari tu fu den fowtu di den e meki ibri tron baka. Sobun, den sabi taki den abi Gado fanowdu. Den sma disi de klariklari fu suku yepi na Gado fu di den e frustan taki en wawan kan yepi sma fu basi den swakifasi fu den.—Odo 16:3, 9; 20:24.

Sma di e sari, sma di e angri trutru fu regtfardikifasi, èn di sabi taki den abi Gado fanowdu, e frustan o prenspari a de fu abi wan bun banti nanga a Mekiman. Wan bun banti nanga tra libisma na wan sani di e meki wi koloku, ma wi sa de moro koloku te wi abi wan bun banti nanga Gado. Iya, sma di lobi trutru san bun èn di de klariklari fu teki a tiri di Gado e gi, kan de koloku trutru.

Ma kande yu no man frustan fa wan sma kan de koloku te a e kisi frufolgu èn te trawan e gi en porinen. Ma a musu fu de so trutru, bika na Yesus srefi ben taki so. Sobun, fa wi musu frustan den wortu fu en?

Fa wan sma kan de koloku aladi a e kisi frufolgu?

Hori na prakseri taki Yesus no ben taki dati porinen nanga frufolgu wawan e meki taki wan sma de koloku. A ben taki: „Koloku fu den sma di kisi frufolgu fu di den regtfardiki, . . . te sma e gi unu porinen èn te den e frufolgu unu, . . . fu mi ede” (Mateyus 5:10, 11). Sobun, wan sma kan de koloku soso te trawan e gi en porinen fu di a de wan bakaman fu Krestes èn fu di a e libi akruderi den regtfardiki markitiki di Yesus ben leri.

Disi de krin fu si te wi e luku san ben pasa nanga den fosi Kresten. Memre fu a Sanhedrin, a gran krutu fu den Dyu, ’ben seni kari den apostel, den wipi den, èn den komanderi den fu no taki moro na ini a nen fu Yesus, dan den meki den gowe’. San den apostel ben du baka dati? „Fu dati ede, den wan disi ben gowe libi a Sanhedrin, èn den ben prisiri taki den ben feni den warti fu kisi syen fu en nen ede. Ibri dei den ben tan gi sma leri na ini a tempel èn sosrefi na ibri oso, aladi den ben fruteri sma a bun nyunsu fu Yesus, a Krestes.”—Tori fu den Apostel 5:40-42; 13:50-52.

Na apostel Petrus ben sori moro fara fa a kan taki wan sma de koloku aladi trawan e gi en porinen. A skrifi: „Efu sma e gi unu porinen fu Krestes nen ede, dan unu de koloku, bika a yeye di e gi sma glori, iya, a yeye fu Gado, de na un tapu” (1 Petrus 4:14). Iya, a no switi fu nyan pina na so wan fasi, ma efu yu e nyan pina fu di yu e du bun leki wan Kresten, dan yu sa de koloku bika yu sabi taki Gado e gi yu en santa yeye. San a yeye fu Gado abi fu du nanga koloku?

Den wroko fu a skin noso a froktu fu a yeye?

Soso den sma di e gi yesi na Gado leki tiriman e kisi a santa yeye fu Gado (Tori fu den Apostel 5:32). Yehovah no e gi en yeye na den wan di e du „den wroko fu a skin”. Den wroko dati na „hurudu, libi di no krin, lusu fasi fu libi, na anbegi fu kruktugado, afkodrei, feantifasi, trobi, dyarusu, faya atibron, kesekese, pratifasi, sekte, bigi-ai, dringi sopi te fu drungu, bradyari fesa, nanga den sortu sani disi” (Galasiasma 5:19-21). Fu tru, „den wroko fu a skin” de krin fu si na ini a grontapu disi. Ma den wan di e du den wroko disi no de koloku trutru èn den no e prisiri langa. Na presi taki den e kon de koloku, den sani dati e pori a bun banti di den abi nanga famiri èn nanga mati. Boiti dati, a Wortu fu Gado e sori taki den wan di „e du den sani disi no sa kisi a kownukondre fu Gado”.

Ma tra fasi leki dati, Gado e gi en yeye na den wan di e kweki „a froktu fu a yeye”. A froktu disi na „lobi, prisiri, vrede, langa pasensi, switifasi, bunfasi, bribi, safri-ati, dwengi yusrefi” (Galasiasma 5:22, 23). Te wi e sori den fasi disi, dan wi e meki taki wi kan abi wan bun banti nanga trawan èn nanga Gado, èn dati e gi wi trutru koloku. (Luku a faki.) San de moro prenspari, na taki te wi e sori lobi, switifasi, bunfasi, nanga den tra fasi fu Gado, dan wi e plisi Yehovah. Boiti dati, wi abi a howpu fu libi fu têgo na ini a nyun regtfardiki grontapu fu Gado, èn a howpu disi e gi wi prisiri trutru.

Efu wi wani de koloku, dan wi musu teki wan bosroiti

Di Wolfgang nanga Brigitte, wan trowpaar na ini Doisrikondre, bigin studeri Bijbel seryusu, dan den ben abi furu gudu; den ben abi den sani di sma e si leki prenspari sani gi wan koloku libi. Den ben yongu èn den ben de gosontu. Den ben e weri diri krosi, den ben libi na ini wan moi oso, èn den ben abi wan bisnis di ben e drai bun. Den ben e gebroiki furu fu den ten fu suku moro gudu, ma dati no ben meki den koloku trutru. Ma baka wan pisi ten, Wolfgang nanga Brigitte teki wan tumusi prenspari bosroiti. Den bigin gebroiki moro fu a ten nanga krakti fu den fu suku yeye gudu èn den ben e suku fasi tu fu kon moro krosibei na Yehovah. Heri esi, a bosroiti di den teki ben meki taki den bigin denki tra fasi, èn fu dati ede den bigin gebroiki den ten nanga den moni soso gi sani di de fanowdu trutru, so taki den ben kan dini leki pionier, noso furuten Kownukondre preikiman. Now den e dini leki friwani-wrokoman na a bijkantoro fu Yehovah Kotoigi na ini Doisrikondre. Boiti dati, den e leri wan tra tongo tu di sma e taki na ini Asia, so taki den kan yepi trakondre-sma fu leri a waarheid di de fu feni na ini Gado Wortu, Bijbel.

A trowpaar disi ben feni trutru koloku? Wolfgang e taki: „Sensi wi bigin poti moro prakseri na yeye afersi, wi kon de moro koloku èn wi kon kisi moro prisiri fu san wi e du. Wi trowlibi kon moro bun fu di wi e dini Yehovah nanga wi heri ati. Fosi, wi ben abi wan koloku trowlibi, ma den frantwortu di wi ben abi èn den sani di wi ben e du ben meki taki wi no ben abi a srefi marki. Now wi e wroko makandra fu doro a srefi marki.”

San wan sma musu du fu de koloku?

Fu taki en syatu: Wai pasi gi „den wroko fu a skin” èn kweki „a froktu fu a yeye [fu Gado]”. Efu wan sma wani de koloku, dan a musu angri trutru fu abi wan krosibei banti nanga Gado. Wan sma di e meki tranga muiti fu abi a banti dati, sa de koloku trutru soleki fa Yesus ben taki.

Fu dati ede, no abi a fowtu denki taki yu no man de koloku noiti. Kande yu no de so gosontu, noso kande yu abi problema na ini yu trowlibi. Kande yu no man kisi pikin moro, noso kande yu no man feni wan bun wroko. Kande yu no abi so furu moni moro leki fosi. Ma hori deki-ati, yu no abi fu lasi-ati! A Kownukondre fu Gado sa lusu den problema disi, èn hondrohondro tra problema tu. Fu tru, heri esi Yehovah Gado sa du san a pramisi, soleki fa a psalm skrifiman ben taki: „Yu kownumakti na wan kownumakti fu ala ten di no skotu . . . Yu e opo yu anu èn e meki ala libisani kisi den sani di den wani” (Psalm 145:13, 16). Milyunmilyun dinari fu Yehovah na heri grontapu de koloku fu di den abi a dyaranti taki Yehovah sa du san a pramisi. Te yu e hori a pramisi disi na prakseri tu, dan dati sa de wan bigi yepi gi yu fu de koloku na ini a ten disi.—Openbaring 21:3.

[Futuwortu]

^ paragraaf 3 Ibriwan fu den neigi sani disi di Yesus kari, e bigin nanga a Griki wortu ma·kaʹri·oi. Na presi fu vertaal a Griki wortu disi nanga a wortu „blesi”, soleki fa son Bijbel du dati, dan a Nieuwe-Wereldvertaling èn wan tu tra Bijbel, soleki The Jerusalem Bible nanga Today’s English Version, e gebroiki wan moro soifri wortu, èn dati na a wortu „koloku”.

[Faki/​Prenki na tapu bladzijde 6]

Sani di sa yepi yu fu de koloku

Lobi e meki taki trawan sa lobi yu tu.

Prisiri e gi yu a krakti fu kakafutu gi problema nanga tesi.

Vrede e yepi yu fu no strei nanga trawan.

Langa pasensi e meki taki yu man tan koloku aladi yu e kisi tesi.

Switifasi e meki taki trawan o wani de yu mati.

Bunfasi fu yu sei sa meki taki trawan o de klariklari fu gi yepi te yu de na ini nowtu.

Bribi sa gi yu a frutrow taki Gado sa tiri yu na wan lobi-ati fasi.

Safri-ati sa meki taki yu no e bruya, ma yu sa abi wan korostu firi na ini yu ati èn na ini yu heri skin.

Dwengi yusrefi, dan yu no sa meki so furu fowtu moro.

[Prenki na tapu bladzijde 7]

Efu yu wani de koloku, dan yu musu suku yepi na Gado