Go na content

Go na table of contents

Tan hori yusrefi na a eksempre di Yesus gi

Tan hori yusrefi na a eksempre di Yesus gi

Tan hori yusrefi na a eksempre di Yesus gi

„Mi gi unu na eksempre, so taki unu ben sa du tu neleki fa mi ben du gi unu.”​—YOHANES 13:15.

1. Fu san ede Yesus na wan bun eksempre gi Kresten?

NA INI a heri historia fu libisma, na soso wán sma nomo libi en heri libi sondro fu du sondu. Dati na Yesus. Boiti Yesus, „nowan sma no de di no e sondu” (1 Kownu 8:46; Romesma 3:23). Dati meki tru Kresten e si Yesus leki a moro bun eksempre gi den. Iya, tapu 14 Nisan, 33 G.T., syatu fosi Yesus dede, dan ensrefi taigi den bakaman fu en fu teki na eksempre fu en. A ben taki: „Mi gi unu na eksempre, so taki unu ben sa du tu neleki fa mi ben du gi unu” (Yohanes 13:15). Na a lasti neti dati, Yesus ben taki fu wan tu fasi fa Kresten musu pruberi fu de leki en. Na ini na artikel disi, wi sa taki fu wan tu fu den fasi disi.

Sakafasi de prenspari

2, 3. Na sortu fasi Yesus ben de a moro bun eksempre fu wan sma di sori sakafasi?

2 Di Yesus ben gi den disipel fu en a deki-ati fu teki na eksempre fu en, dan a ben taki spesrutu fu sakafasi. Moro leki wán leisi a gi den bakaman fu en a rai fu abi sakafasi, èn na a neti fu 14 Nisan, ensrefi sori sakafasi di a wasi den futu fu den apostel fu en. Dan Yesus taki: „Efu mi, aladi mi na Masra nanga Leriman, wasi un futu, dan un musu wasi den futu fu makandra tu” (Yohanes 13:14). Baka dati, a taigi den apostel fu en fu teki na eksempre fu en. Iya, a ben de wan tumusi bun eksempre fu wan sma di sori sakafasi!

3 Na apostel Paulus e taigi wi taki bifo Yesus kon na grontapu, a ben „abi a srefi skin leki Gado”. Toku a libi ala san a ben abi èn a lagi ensrefi fu tron wan libisma. Boiti dati, „a saka ensrefi èn a gi yesi te na dede, iya, a dede na wan pina-postu” (Filipisma 2:6-8). Prakseri nomo. Na hemel nanga grontapu, soso wán sma nomo hei moro Yesus, èn toku Yesus agri fu kon lagi moro den engel, fu gebore leki wan beibi di no man yepi ensrefi, fu saka ensrefi ondro wan sondu papa nanga mama, èn te fu kaba fu dede leki wan ogriman di sma no ben wani si na ai kwetikweti (Kolosesma 1:15, 16; Hebrewsma 2:6, 7). Dati na trutru sakafasi! Yu kan sori a srefi „denki” dati èn kisi a srefi „sakafasi” dati tu? (Filipisma 2:3-5) Iya, a kan, ma a no makriki fu du disi.

4. Sortu sani e meki sma kisi bigimemre, èn fu san ede bigimemre no bun kwetikweti?

4 Kontrari fu sakafasi, yu abi bigimemre (Odo 6:16-19). Bigimemre meki taki Satan kon ogri (1 Timoteyus 3:6). A fasi disi kan kon makriki na ini wan sma ati, èn te a doro drape, a muilek fu puru en. Sma e kisi bigimemre fu di den e feni taki a kondre fu den na a moro bun kondre, taki den de fu a moro bun ras, taki den gudu moro trawan, èn taki den kisi a moro bun skoroleri. Den kan kisi bigimemre tu fu di den du wan kefalek sani, fu di den abi wan hei posisi, fu di den moi, fu di den man du sport heri bun, èn furu tra sani sosrefi. Toku, nowan fu den sani disi prenspari gi Yehovah (1 Korentesma 4:7). Èn efu den sani disi e meki taki wi kisi bigimemre, dan dati e pori a matifasi di wi abi nanga Yehovah. „Yehovah hei, èn toku a e si a sakafasiwan; ma den wan di abi bigimemre, a sabi soso fu farawe.”​—Psalm 138:6; Odo 8:13.

Wi musu abi sakafasi te wi de nanga den brada èn nanga sisa fu wi

5. Fu san ede a de tumusi prenspari taki owruman abi sakafasi?

5 Srefi den bun sani di wi du èn den marki di wi doro na ini a diniwroko gi Yehovah, no musu meki wi kisi bigimemre; den frantwortu di wi abi na ini a gemeente no musu meki wi kisi a fasi disi tu (1 Kroniki 29:14; 1 Timoteyus 6:17, 18). Fu taki en leti, o moro bigi den frantwortu fu wi de, o moro sakafasi wi musu abi. Na apostel Petrus ben gi owruman a rai fu no ’basi den wan di de a gudu fu Gado, ma fu tron eksempre gi na ipi’ (1 Petrus 5:3). Owruman poti na wroko fu dini trawan èn fu de eksempre gi trawan; den no kisi a wroko fu abi makti tapu trawan èn fu prei basi gi trawan.​—Lukas 22:24-26; 2 Korentesma 1:24.

6. Na ini sortu pisi fu wi libi leki Kresten, a de prenspari fu sori sakafasi?

6 A no owruman wawan musu abi sakafasi. Petrus ben skrifi wan sani gi yonguman di abi bigimemre, kande fu di den man frustan sani moro esi èn fu di den tranga moro owrusma. A ben taki: „Ma un alamala musu abi sakafasi, iya, tai en leki wan banti na un mindribere te unu e handri nanga makandra, bika Gado de teige den heimemrewan, ma a e gi no-frudini bun-ati na den sakafasiwan” (1 Petrus 5:5). Iya, a de tumusi prenspari gi ala sma fu abi sakafasi neleki fa Krestes ben abi dati. Wi musu abi sakafasi fu man preiki a bun nyunsu, spesrutu te sma no e poti prakseri na a boskopu, noso te den no e handri nanga wi na wan switi fasi. Wi musu abi sakafasi tu fu man teki rai, noso fu seti wi libi na so wan fasi taki wi no abi tumusi furu frantwortu so taki wi kan du moro na ini a diniwroko. Boiti dati, wi musu abi sakafasi, deki-ati, nanga bribi te nyunsuman e taki takru sani fu wi, te sma tyari wi go na krutu, noso te sma e frufolgu wi na wan ogri-ati fasi.​—1 Petrus 5:6.

7, 8. San wi kan du fu kisi sakafasi?

7 San wan sma kan du fu no kisi bigimemre, èn fu abi a ’sakafasi fu si trawan moro hei’ leki ensrefi? (Filipisma 2:3) A musu si ensrefi soleki fa Yehovah e si en. Yesus ben fruteri san na a yoisti denki di wan sma musu abi fu ensrefi, di a taki: „Na so a musu de nanga unu tu, te unu du ala den sani di den komanderi unu, dan unu musu taki: ’Wi de soso-srafu. San wi du na san wi ben musu du’” (Lukas 17:10). Memre taki Yesus du moro leki san iniwan fu wi sa man du oiti. Toku, Yesus ben abi sakafasi.

8 Wi kan aksi Yehovah sosrefi fu yepi wi fu kon kisi wan yoisti denki fu wisrefi. Neleki a psalm skrifiman, wi kan begi: „Leri mi bunfasi, frustan nanga sabi srefi, bika na ini den komando fu yu mi sori bribi” (Psalm 119:66). Yehovah o yepi wi fu kisi wan krin èn yoisti denki fu wisrefi, èn a o blesi wi te wi e sori sakafasi (Odo 18:12). Yesus ben taki: „Den o saka a sma di e hei ensrefi, èn den o hei a sma di e saka ensrefi.”​—Mateyus 23:12.

A yoisti denki fu san bun èn san no bun

9. Fa Yesus ben si sani di bun èn sani di no bun?

9 Aladi Yesus ben tan na mindri sondusma 33 yari langa, toku a ben tan „sondro sondu” (Hebrewsma 4:15). Fu taki en leti, di a psalm skrifiman ben taki wan profeititori fu a Mesias, dan a taki: „Yu lobi regtfardikifasi èn yu no wani si kruktudu na ai” (Psalm 45:7; Hebrewsma 1:9). Ini a tori disi sosrefi, Kresten e du muiti fu de leki Krestes. Den no sabi nomo san bun èn san no bun, ma den e tegu gi san no bun èn den lobi san bun (Amos 5:15). Disi e yepi den fu feti teige den eigi sondu firi.​—Genesis 8:21; Romesma 7:21-25.

10. Efu wi e du „tegu sani” sondro fu abi berow, dan sortu fasi wi e sori taki wi abi?

10 Yesus taigi a Fariseiman Nikodeimus: „A sma di e du tegu sani, no wani si a leti na ai èn a no e kon na a leti, so taki sma no kan krutu den wroko fu en. Ma a sma di e du san tru, e kon na a leti, so taki en wroko kan tyari kon na krin leki wroko di a ben du akruderi Gado” (Yohanes 3:20, 21). Prakseri pikinso: Yohanes ben taki dati Yesus na „a tru leti di e gi leti na ibri sortu libisma” (Yohanes 1:9, 10). Ma Yesus taki dati efu wi e du „tegu sani”, sobun sani di no bun èn di Gado no wani si na ai kwetikweti, dan wi no wani si a leti na ai. Yu denki taki sma de di no wani si Yesus na ai èn di no wani hori densrefi na den markitiki fu en? We, na dati sma e du te den e tan du sondu sondro fu abi berow. Kande den no e si en na a fasi disi, ma te yu luku en bun, dan na so Yesus e si en.

Leri fu si san bun èn san no bun, soleki fa Yesus ben e si dati

11. San de tumusi prenspari efu wi wani kisi a srefi denki leki Yesus fu san bun èn san no bun?

11 Wi musu kon frustan krin san Yehovah e feni bun èn san a no feni bun. Wi sa man frustan disi, soso te wi o studeri Gado Wortu, a Bijbel. Te wi e studeri Bijbel, dan wi musu begi neleki fa a psalm skrifiman ben begi: „Meki mi kon sabi den pasi fu yu, o Yehovah; leri mi den pasi fu yu” (Psalm 25:4). Ma hori na prakseri taki Satan e kori sma (2 Korentesma 11:14). Efu wan Kresten no de na ai, dan Satan kan meki taki a Kresten e si sani di no bun, leki sani di bun. Fu dati ede, wi musu denki dipi fu san wi e leri èn wi musu poti ala wi prakseri na a rai fu „a getrow èn koni srafu” (Mateyus 24:45-47). Te wi e studeri, e begi, èn e denki dipi fu san wi e leri, dan dati sa yepi wi fu gro kon lepi na yeye fasi èn fu de na mindri den wan di e ’gebroiki a koni fu den fu man si sani krin, èn di leri fu si krin san bun èn san ogri’ (Hebrewsma 5:14). Dan wi sa wani tegu gi san no bun èn wi sa lobi san bun.

12. Sortu rai fu Bijbel e yepi wi fu no du kruktudu?

12 Efu wi e tegu gi san ogri, dan wi no sa gi pasi taki ogri firi gro na ini wi ati. Furu yari baka di Yesus dede, na apostel Yohanes skrifi: „No lobi grontapu nanga den sani fu grontapu. Efu wan sma lobi grontapu, dan a lobi fu a Tata no de na ini en. Bika ala sani di de fu grontapu, a lostu fu a skin nanga a lostu fu den ai nanga a prodo di wan sma e prodo nanga den gudu di a abi, no komoto fu a Tata, ma den sani disi komoto fu grontapu.”​—1 Yohanes 2:15, 16.

13, 14. (a) Fu san ede a kan abi takru bakapisi gi Kresten te den lobi den sani fu grontapu? (b) Fa wi kan sorgu taki wi no kon lobi den sani fu grontapu?

13 Son sma kan denki taki a no ala sani na ini grontapu fowtu. Aladi dati de so, toku grontapu nanga den sani fu grontapu di e hari sma, kan puru wi prakseri makriki fu a dini di wi e dini Yehovah. Èn nowan sani fu a grontapu disi kan tyari wi kon moro krosibei na Gado. Fu dati ede, efu wi kon lobi den sani fu grontapu, awinsi na sani di no fowtu kande, dan dati sa abi takru bakapisi gi wi (1 Timoteyus 6:9, 10). Boiti dati, furu sani ini grontapu na sani di no bun kwetikweti èn den kan pori wi. Efu wi e luku felem, noso telefisi programa di e sori fa sma e du ogri, fa den e feti baka gudu, noso fa den e du hurudu, dan te fu kaba den sani dati no o gersi fowtu sani moro èn den kan tron wan tesi gi wi. Efu wi e bumui nanga sma di e feti fu kisi wan moro kefalek libi, noso sma di e prakseri fu du bisnis nomo, dan den sani dati kan tron den moro prenspari sani na ini wi libi tu.​—Mateyus 6:24; 1 Korentesma 15:33.

14 Na a tra sei, te wi e prisiri na ini a Wortu fu Yehovah, dan „a lostu fu a skin nanga a lostu fu den ai nanga a prodo di wan sma e prodo nanga den gudu di a abi” no o hari wi tumusi. Sosrefi, te wi abi demakandra nanga sma di e poti Kownukondre afersi na a fosi presi, dan wi o tron leki den fu di wi o lobi san den lobi, èn wi no o du san den no e du.​—Psalm 15:4; Odo 13:20.

15. Fa wi sa kisi krakti neleki Yesus, te wi lobi regtfardikifasi èn te wi no wani si kruktudu na ai?

15 Fu di Yesus no lobi kruktudu èn fu di a lobi regtfardikifasi, meki a ben man tan prakseri ’a prisiri di ben poti na en fesi’ (Hebrewsma 12:2). Na so a kan de nanga wi tu. Wi sabi taki „grontapu e pasa gowe nanga den lostu fu en”. Iniwan prisiri di a grontapu disi e gi, de fu wan syatu pisi ten nomo. Ma „a sma di e du a wani fu Gado, e tan fu têgo” (1 Yohanes 2:17). Fu di Yesus du a wani fu Gado, meki a gi libisma na okasi fu kisi têgo libi (1 Yohanes 5:13). Meki wi alamala teki na eksempre fu en èn kisi wini fu a getrow fasi fa a tyari ensrefi.

Wi musu horidoro te wi e kisi frufolgu

16. Fu san ede Yesus ben gi den bakaman fu en a deki-ati fu lobi makandra?

16 Yesus ben sori wan tra fasi fa den disipel fu en ben o teki na eksempre fu en, di a taki: „Disi na mi komando, taki unu lobi makandra neleki fa mi lobi unu” (Yohanes 15:12, 13, 17). Furu sani de di e meki taki Kresten lobi den brada nanga sisa fu den. Na a okasi disi, Yesus ben prakseri moro furu fu a si di grontapu no ben o wani si den na ai. A ben taki: „Efu grontapu no wani si unu na ai, dan unu sabi taki a no ben wani si mi na ai fosi a no ben wani si unu na ai. . . . Wan srafu no bigi moro en masra. Efu den frufolgu mi, dan den sa frufolgu unu tu” (Yohanes 15:18, 20). Iya, srefi te Kresten e kisi frufolgu, den e teki na eksempre fu Yesus. Den musu kisi wan tranga, lobi-ati banti nanga makandra di o yepi den fu horidoro te trawan no wani si den na ai.

17. Fu san ede grontapu no wani si tru Kresten na ai?

17 Fu san ede grontapu no ben o wani si Kresten na ai? Fu di den „no de wan pisi fu grontapu”, neleki fa Yesus no ben de dati tu (Yohanes 17:14, 16). Den no e teki sei na ini srudati afersi nanga politiek afersi, èn den e hori densrefi na Bijbel gronprakseri. Den e si a libi leki wan santa sani èn fu di den e hori densrefi na hei markitiki, meki den e tyari densrefi na wan fasi di fiti (Tori fu den Apostel 15:28, 29; 1 Korentesma 6:9-11). Den moro prenspari marki na ini den libi, no abi fu du nanga sani na skin fasi, ma nanga sani na yeye fasi. Den e libi na ini grontapu, ma soleki fa Paulus ben skrifi, den no e „gebroiki en dorodoro” (1 Korentesma 7:31). A tru taki son sma prèise Yehovah Kotoigi gi a fasi fa den e hori densrefi na den hei markitiki fu Yehovah. Ma Yehovah Kotoigi no o du sani di no e kruderi nanga Bijbel, soso fu meki tra sma prèise den, noso fu meki tra sma feni den bun. Fu dati ede, furu sma na ini grontapu no e frustan den, èn furu sma no wani si den na ai.

18, 19. Fa Kresten e teki na eksempre fu Yesus te sma e gens èn e frufolgu den?

18 Di sma grabu Yesus èn kiri en, dan den apostel fu Yesus ben si trutru taki grontapu no wani si den na ai. Den ben si sosrefi fa Yesus ben handri nanga den sma dati di no ben wani si en na ai. Na ini a dyari fu Getseimanei, den kerki fesiman di ben e gens Yesus, kon fu grabu en. Petrus ben pruberi fu kibri Yesus nanga wan feti-owru, ma Yesus taigi Petrus: „Poti yu feti-owru na en presi baka, bika a sma di e teki a feti-owru, na a feti-owru o kiri en” (Mateyus 26:52; Lukas 22:50, 51). Na ini owruten, den Israelsma ben feti nanga feti-owru teige den feanti fu den. Ma sani ben kenki now. Gado Kownukondre ’no ben de wan pisi fu a grontapu disi’, sobun den borgu no ben abi fu feti fu kibri a kondre fu den (Yohanes 18:36). A no langa baka dati, Petrus ben o de wan memre fu wan yeye nâsi, èn den memre disi ben o de borgu fu a Kownukondre na ini hemel (Galasiasma 6:16; Filipisma 3:20, 21). Fu dati ede, sensi a ten dati, den bakaman fu Yesus ben o du a srefi sani di Yesus du di sma no ben wani si en na ai èn di sma ben e frufolgu en, iya, den ben o de sondro frede, èn den ben o libi na ini vrede. Nanga ala frutrow, den ben o libi a tori disi na ini anu fu Yehovah, èn den ben o frutrow na en tapu taki a ben o gi den a krakti fu horidoro.​—Lukas 22:42.

19 Wan tu yari baka dati, Petrus skrifi: „Krestes ben pina fu unu ede, èn ben libi wan eksempre gi unu fu waka soifri na ini den futumarki fu en. . . . Te den ben skempi en, a no ben skempi den baka. Te a ben pina, a no ben pramisi den fu du den ogri, ma a ben tan saka ensrefi na ondro a wan di e krutu sma na wan regtfardiki fasi” (1 Petrus 2:21-23). Soleki fa Yesus warskow, dan na ini ala den yari di pasa, sma frufolgu Kresten na wan ogri-ati fasi. Kresten na ini a fosi yarihondro, èn Kresten na ini a ten disi sosrefi, teki na eksempre fu Yesus, èn den kon de wan moi eksempre fu sma di e horidoro na wan getrow fasi, fu di den sori taki den libi na ini vrede aladi den e hori den soifri retifasi (Openbaring 2:9, 10). Meki ibriwan fu wi du a srefi sani tu te a de fanowdu na ini son situwâsi.​—2 Timoteyus 3:12.

„Weri Masra Yesus Krestes”

20-22. Na sortu fasi Kresten e „weri Masra Yesus Krestes”?

20 Paulus ben skrifi gi a gemeente na ini Rome: „Weri Masra Yesus Krestes èn no meki plan na fesi gi den lostu fu a skin” (Romesma 13:14). Kresten e weri Yesus, neleki fa den ben o weri wan krosi. Dati wani taki dati den e du muiti fu abi den srefi fasi fu en èn fu du leki en, so taki den kan gersi a Masra fu den, awinsi den no de volmaakti.​—1 Tesalonikasma 1:6.

21 Wi kan „weri Masra Yesus Krestes” na wan bun fasi, te wi kon sabi fa a Masra ben libi èn te wi e du muiti fu libi leki en. Neleki Yesus, na so wi abi sakafasi, wi lobi regtfardikifasi, wi no wani si kruktudu na ai, wi lobi den brada fu wi, wi no de wan pisi fu grontapu, èn wi e horidoro nanga pasensi te wi e nyan pina. Wi no e „meki plan na fesi gi den lostu fu a skin”, sobun, wi no e meki den marki di grontapusma poti na ini den libi èn den lostu fu a skin, kon de den moro prenspari sani na ini wi libi. Na presi fu dati, te wi o teki wan bosroiti, noso te wi o lusu wan problema, dan wi e aksi wisrefi: ’San Yesus ben o du na ini so wan situwâsi? San Yesus ben sa wani mi fu du?’

22 Te fu kaba, wi e teki na eksempre fu Yesus fu di wi „e preiki a bun nyunsu” fayafaya (Mateyus 4:23; 1 Korentesma 15:58). Na a fasi dati sosrefi, Kresten e teki na eksempre fu Yesus, èn a tra artikel o fruteri fa den e du dati.

Yu kan tyari disi kon na krin?

• Fu san ede a de tumusi prenspari gi wan Kresten fu abi sakafasi?

• Fa wi kan kisi wan yoisti denki fu san bun èn san no bun?

• Na sortu fasi Kresten e teki na eksempre fu Yesus, te sma e gens den èn e frufolgu den?

• Fa wan sma kan „weri Masra Yesus Krestes”?

[Aksi fu a tori disi]

[Prenki na tapu bladzijde 7]

Yesus na a moro bun eksempre fu wan sma di sori sakafasi

[Prenki na tapu bladzijde 8]

Wan Kresten musu sori sakafasi na ini ibri pisi fu en libi, srefi te a e preiki

[Prenki na tapu bladzijde 9]

Satan kan meki taki wan Kresten e si en leki wan bun sani fu abi prisiri na wan fasi di no fiti

[Prenki na tapu bladzijde 10]

A lobi di wi abi gi den brada nanga sisa fu wi, sa tranga wi te sma e gens wi