Go na content

Go na table of contents

Wi e kisi moro deki-ati te wi abi lobi

Wi e kisi moro deki-ati te wi abi lobi

Wi e kisi moro deki-ati te wi abi lobi

„Gado no meki wi de fredeman, ma a meki taki wi abi krakti, taki wi kan sori lobi, èn taki wi de nanga krin frustan.”—2 TIMOTEYUS 1:7.

1, 2. (a) San lobi kan meki wan sma du? (b) Fu san ede a deki-ati fu Yesus ben de so aparti?

WAN trowpaar di no ben trow langa ete, ben e swen ondro watra na a owstusei sesyoro fu Australia. Den ben de fu kon na loktu, di wan bigi sarki swen kon tapu na uma fu beti en. En masra sori furu deki-ati di a pusu en puru na pasi. Dati meki a sarki beti en kiri, na presi fu na uma. Na a beri, a wefi taki: „A gi en eigi libi, so taki mi ben kan tan na libi.”

2 Iya, lobi kan gi libisma bun furu deki-ati fu du sani. Srefi Yesus Krestes ben taki: „Nowan sma abi moro lobi leki a sma di gi en libi gi den mati fu en” (Yohanes 15:13). A no teki wan dei srefi baka di Yesus taki den wortu disi, dan a gi en eigi libi, no gi wán sma nomo, ma gi a heri libisma famiri (Mateyus 20:28). Boiti dati, Yesus no bosroiti wantronso fu gi en libi, sondro fu prakseri fu a tori. A ben sabi na fesi taki sma ben o spotu en èn pina en. A ben sabi tu taki den ben o gi en dedestrafu aladi a no frudini dati, èn taki te fu kaba den ben o kiri en na wan pina-postu. A ben fruteri den disipel fu en na fesi sosrefi taki den sani disi ben o miti en. A ben taki: „We, wi de na pasi fu go na Yerusalem èn sma o tyari a Manpikin fu libisma go na den edeman fu den priester èn na den leriman fu Wet, dan den o krutu en taki a musu dede, èn den o tyari en go na den trakondre sma; den o lafu en, den o spiti na en tapu, den o wipi en èn den o kiri en.”—Markus 10:33, 34.

3. San yepi Yesus fu abi so furu deki-ati?

3 San na wan tu fu den sani di gi Yesus so furu deki-ati? A bribi fu en èn a frede di a ben abi gi Gado, ben abi furu krakti na en tapu (Hebrewsma 5:7; 12:2). Ma a moro prenspari sani di meki Yesus abi so furu deki-ati, ben de lobi gi Gado èn gi tra libisma (1 Yohanes 3:16). Efu wi e meki muiti fu kon kisi a srefi lobi disi, makandra nanga bribi èn frede gi Gado, dan wi o man sori deki-ati tu neleki Krestes (Efeisesma 5:2). Fa wi kan kon kisi a lobi disi? Wi musu kon sabi fu suma a lobi disi e kon.

„Lobi e kon fu Gado”

4. Fu san ede wi kan taki dati lobi e kon fu Yehovah?

4 Yehovah na lobi èn lobi e kon fu en. Na apostel Yohanes ben skrifi: „Un lobiwan, meki wi tan lobi makandra, bika lobi e kon fu Gado. Ibri sma di lobi trawan, kon gebore fu Gado èn a kon sabi Gado. A sma di no lobi trawan, no kon sabi Gado, bika Gado na lobi” (1 Yohanes 4:7, 8). Fu dati ede, wan sma kan kisi a lobi disi fu Gado, te a e kon krosibei na Yehovah nanga yepi fu soifri sabi, èn te a e handri akruderi a sabi dati nanga en heri ati.—Filipisma 1:9; Yakobus 4:8; 1 Yohanes 5:3.

5, 6. San ben yepi den fosi bakaman fu Yesus fu sori lobi neleki en?

5 A lasti leisi di Yesus ben begi nanga den 11 getrow apostel fu en, dan a ben taki fa wan sma kan kisi moro lobi te a kon sabi Gado. A ben taki: „Mi meki yu nen bekènti na den èn mi sa meki en bekènti trutru, so taki den kan abi a srefi lobi di yu abi gi mi èn mi kan de wán nanga den” (Yohanes 17:26). Yesus yepi den disipel fu en fu kon kisi a srefi lobi di en nanga en papa abi gi makandra. Nanga den sani di a ben e taki èn e du, a ben sori san a nen fu Gado e prenki, namku den tumusi moi fasi fu En. Dati meki Yesus ben kan taki: „A sma di si mi, si a Tata tu.”—Yohanes 14:9, 10; 17:8.

6 A santa yeye fu Gado e yepi sma fu sori lobi neleki Krestes (Galasiasma 5:22). Di den fosi Kresten kisi a santa yeye na a Pinksterfesa fu 33 G.T. soleki fa Yesus ben pramisi den, dan den no ben memre den sani nomo di Yesus ben leri den, ma den kon frustan den Buku fu Bijbel moro bun tu. Soleki fa a sori, dan a frustan di den kon frustan sani moro bun, yepi den fu kisi moro lobi gi Gado (Yohanes 14:26; 15:26). San ben de a bakapisi? Nanga deki-ati den preiki a bun nyunsu fayafaya, awinsi den ben kan lasi den eigi libi.—Tori fu den Apostel 5:28, 29.

Den sori deki-ati nanga lobi

7. San miti Paulus nanga Barnabas di den go preiki na tra foto?

7 Na apostel Paulus ben skrifi: „Gado no meki wi de fredeman, ma a meki taki wi abi krakti, taki wi kan sori lobi, èn taki wi de nanga krin frustan”(2 Timoteyus 1:7). Paulus ben taki fu sani di ensrefi ben ondrofeni. Luku san miti en nanga Barnabas di den go preiki a bun nyunsu na tra foto. Den preiki na furu foto, soleki Antiokia, Ikonium, nanga Listra. Na ini ibri foto, wan tu sma tron bribiman, ma tra sma bigin gens den na wan ogri-ati fasi (Tori fu den Apostel 13:2, 14, 45, 50; 14:1, 5). Di Paulus ben de na ini Listra, wan grupu sma di ben e atibron srefisrefi, trowe ston na en tapu teleki den ben denki taki a dede! „Ma di den disipel kon tanapu na en lontu, dan a opo èn a go na ini a foto. A dei baka dati a go na Derbe makandra nanga Barnabas.”—Tori fu den Apostel 14:6, 19, 20.

8. Fa a deki-ati di Paulus nanga Barnabas ben abi, sori taki den ben abi furu lobi gi sma?

8 A de so taki di sma suku fu kiri Paulus, dan en nanga Barnabas ben wani tapu nanga a preikiwroko fu di den ben kon frede? Nôno! Na presi fu dati, den tu man dati „drai go baka na Listra, na Ikonium, èn na Antiokia” baka di den „meki furu disipel” na ini Derbe. Fu san ede den drai go baka? Fu go gi den nyun disipel deki-ati fu tan tranga na ini a bribi. „Wi musu ondrofeni furu banawtu fu man go na ini a kownukondre fu Gado”, na so Paulus nanga Barnabas ben taki. A de krin taki den man disi ben sori deki-ati, fu di den ben abi furu lobi gi den „pikin skapu” fu Krestes (Tori fu den Apostel 14:21-23; Yohanes 21:15-17). Di den poti owruman na ini ibriwan fu den nyun gemeente, dan den tu brada disi begi èn den „libi den owru man disi na ini na anu fu Yehovah, a Gado di den ben kon bribi na ini”.

9. Fa den owruman na ini Efeise handri di Paulus sori lobi gi den?

9 Paulus ben broko en ede so furu nanga sma èn a ben abi so furu deki-ati, taki furu fu den fosi Kresten ben kon lobi en trutru. Memre san ben pasa na wan konmakandra di Paulus ben hori nanga den owruman fu Efeise, pe a ben tan dri yari èn pe a ben kisi furu gens (Tori fu den Apostel 20:17-31). Baka di Paulus gi den deki-ati fu sorgu bun gi na ipi fu Gado, dan Paulus saka kindi makandra nanga den èn den begi. Baka dati, „den alamala bari krei èn den brasa Paulus èn den bosi en na wan switi fasi, fu di den ben e sari trutru di a taigi den taki den no ben o si en moro”. Den brada disi ben lobi Paulus trutru! Iya, di a ten ben doro fu gowe, dan Paulus nanga den tra man di ben teki waka nanga en ben abi fu „gowe libi den nanga bun furu muiti”. Fu tru, den owruman fu a presi drape no ben wani taki Paulus ben musu gowe.—Tori fu den Apostel 20:36–21:1.

10. Fa den Kotoigi fu Yehovah na ini a ten disi sori lobi gi makandra fu di den ben abi deki-ati?

10 Na ini a ten disi, den brada nanga sisa abi furu lobi gi den opziener di e reis, gi den owruman fu a gemeente, èn gi furu trawan, fu di den e sorgu gi den skapu fu Yehovah nanga deki-ati. Fu eksempre, son opziener di e reis èn den wefi fu den, e tan na ini kondre pe orloku de doronomo èn pe Kotoigi no abi primisi fu du a preikiwroko. Ma toku den opziener disi nanga den wefi fu den e fisiti den gemeente, aladi den kan lasi den libi èn aladi lanti kan poti den na ini strafu-oso. Na a srefi fasi, son tiriman èn den bakaman fu den du ogri-ati sani nanga furu Kotoigi, fu di den Kotoigi no ben wani tori den brada nanga sisa fu den, noso den no ben wani taki fu pe den ben e kisi a yeye nyanyan fu den. Dusundusun tra Kotoigi kisi frufolgu, sma gi den hebi skin-ati, èn sma kiri wan tu fu den srefi fu di den no ben wani tapu fu preiki a bun nyunsu, noso fu di den no ben wani tapu fu kon makandra nanga tra bribiman na den Kresten konmakandra (Tori fu den Apostel 5:28, 29; Hebrewsma 10:24, 25). Meki wi sori bribi nanga lobi neleki den brada nanga sisa disi di abi deki-ati!—1 Tesalonikasma 1:6.

No meki a lobi fu unu kon kowru

11. Fa Satan e feti na yeye fasi nanga den futuboi fu Yehovah, èn san den musu du fu kibri densrefi?

11 Di Satan ben trowe kon na grontapu, dan a ben abi a fasti bosroiti fu puru atibron tapu den futuboi fu Yehovah, fu di den e ’du san den komando fu Gado e taki èn fu di den kisi a wroko fu kotoigi fu Yesus’ (Openbaring 12:9, 17). Wan fu den triki fu Didibri, na taki a e meki sma frufolgu den futuboi fu Gado. Ma furu tron, te Satan e meki sma frufolgu a pipel fu Gado, dan sani e waka heri tra fasi leki fa a ben sa wani. Na presi taki a pipel fu Gado e tapu nanga a preikiwroko, den e kisi moro lobi gi makandra èn furu fu den anbegiman fu Gado e bigin du a preikiwroko nanga moro faya. Wan tra triki fu Satan, na taki a e du sani di e wiki den sondu firi fu libisma. Efu wi wani kakafutu gi a triki disi, dan wi musu sori deki-ati na wan tra fasi, bika wi musu feti nanga wisrefi. Wi musu feti nanga den sondu firi di de na ini ’wi ati di kan kori wi èn di pori srefisrefi’.—Yeremia 17:9; Yakobus 1:14, 15.

12. Fa Satan e gebroiki „a yeye fu grontapu” fu meki wi lasi a lobi di wi abi gi Gado?

12 Satan abi wan tra tranga fetisani di a e gebroiki. Dati na „a yeye fu grontapu”, noso a denki di furu grontapu sma abi èn di e meki taki den e tyari densrefi na wan fasi di no e kruderi nanga a santa yeye fu Gado (1 Korentesma 2:12). A yeye fu grontapu e meki sma kon gridi èn a e meki den feti baka gudu, noso baka „a lostu fu den ai” (1 Yohanes 2:16; 1 Timoteyus 6:9, 10). A no fowtu fu abi gudu nanga moni, ma efu wi lobi den sani disi moro Gado, dan Satan kisi wi kaba. A grontapu abi „krakti” na wi tapu fu di a e wiki den lostu fu a sondu skin. A kan kisi wi sondro fu wi sabi srefi èn a e tyari tesi kon na wi tapu doronomo. Neleki fa a loktu di wi e bro de na ala sei, na so a yeye fu grontapu de na ala sei tu. No meki a yeye fu grontapu abi krakti tapu yu ati!—Efeisesma 2:2, 3; Odo 4:23.

13. Sortu sani kan meki taki wi musu abi deki-ati fu tyari wisrefi na wan krin fasi?

13 Ma efu wi wani kakafutu gi a takru yeye fu grontapu, dan wi musu abi a deki-ati fu tan tyari wisrefi na wan krin fasi. Fu eksempre, te wi de na wan kino-oso, wi musu abi deki-ati fu opo gowe te den e sori sani di no fiti kwetikweti. Te wi e wroko na tapu wi computer noso te wi e luku telefisi èn wi ben o si sani di no fiti, dan wi musu abi deki-ati fu tapu a telefisi noso a computer. Wi musu abi deki-ati fu weigri fu du den takru sani di den speri fu wi e du, èn wi musu abi deki-ati fu tapu nanga takru kompe. Wi musu abi deki-ati tu fu hori wisrefi na den wet èn den gronprakseri fu Gado awinsi skoromati, sma na wi wrokope, birtisma, noso famiriman, e spotu wi.—1 Korentesma 15:33; 1 Yohanes 5:19.

14. San wi musu du efu wi si taki a yeye fu grontapu abi krakti na wi tapu?

14 Dati meki a prenspari trutru fu kisi moro lobi gi Gado èn gi den Kresten brada nanga sisa fu wi! Teki ten fu ondrosuku den marki di yu poti gi yusrefi èn a fasi fa yu e libi, èn luku efu a yeye fu grontapu abi krakti na yu tapu na wan noso tra fasi. Efu yu si taki a abi krakti na yu tapu, awinsi na pikinso nomo, dan begi Yehovah fu gi yu a deki-ati fu rutu a yeye fu a grontapu disi puru. Begi Yehovah tu fu yepi yu taki a grontapu disi no abi krakti moro na yu tapu. Yehovah no sa weigri fu arki den sortu opregti begi disi (Psalm 51:17). Boiti dati, a yeye fu Gado tranga omeni tron moro a yeye fu grontapu.—1 Yohanes 4:4.

Wi musu abi deki-ati te wi e kisi tesi

15, 16. Fa Kresten lobi kan yepi wi fu horidoro te wi e kisi tesi? Gi wan eksempre.

15 Den futuboi fu Yehovah e kisi tra tesi di e kon fu di wi na sondusma èn fu di wi e kon owru. Furu tron, disi abi leki bakapisi taki wi e kon siki, wi e kon malengri, wi e firi brokosaka, èn wi e kisi someni tra problema (Romesma 8:22). Kresten lobi kan yepi wi fu horidoro aladi wi e kisi den tesi disi. Luku na eksempre fu Namangolwa, di kweki na ini wan Kresten osofamiri na ini Sambia. Di Namangolwa ben abi tu yari, a ben kon malengri. A e taki: „Mi ben e syensyen fu di mi ben e denki taki sma ben o skreki efu den si fa mi tan. Ma den Kresten brada nanga sisa fu mi yepi mi fu si sani tra fasi. Leki bakapisi fu dati, mi no ben e syensyen moro, èn baka wan pisi ten mi teki dopu.”

16 Aladi Namangolwa abi wan rolsturu, toku furu tron a musu kroipi te a doro wan santi pasi. Ma toku a abi wan prati na a preikiwroko leki yepipionier sowan tu mun ibri yari. Wan ososma ben e krei di Namangolwa ben e preiki gi en. Fu san ede? Fu di a bribi fu wi sisa èn a deki-ati fu en, ben naki na ati fu na ososma. Yehovah blesi Namangolwa trutru, fu di feifi fu den bijbelstudenti fu en teki dopu, èn wán fu den e dini leki owruman na ini wan gemeente. Namangolwa e taki: „Furu tron mi futu e hati mi, ma mi no e meki dati tapu mi.” A sisa disi na wan fu den someni Kotoigi na heri grontapu di swaki na skin sei, ma di abi deki-ati na ini a preikiwroko fu di den lobi Gado èn tra sma. Den sma disi warti trutru na ini Yehovah ai!—Hagai 2:7.

17, 18. San e yepi furu trawan fu horidoro aladi den siki, noso abi tra tesi? Gi wan tu eksempre fu brada nanga sisa na ini yu gemeente.

17 Te wi abi wan siki di no man dresi, dan dati kan meki wi firi brokosaka tu, èn a kan meki wi lasi-ati srefi. Wan gemeente owruman e taki: „Na ini a bukustudie grupu fu mi, wan sisa de di abi sukru siki èn den niri fu en no e wroko bun. Wan tra sisa abi kanker, èn tu trawan abi yekti. Wan trawan abi wan siki di den e kari lupus, èn a abi wan tra siki sosrefi di e meki taki en heri skin e hati en. Son leisi, den sisa disi e firi brokosaka. Ma toku, den e misi konmakandra soso te den siki trutru, noso te den de na ati-oso. Ibriwan fu den sisa disi e go doronomo na ini a preikiwroko. Den e meki mi prakseri Paulus, di ben taki: ’Te mi swaki, dan mi tranga.’ Mi abi lespeki gi a lobi nanga a deki-ati fu den sisa disi. Kande a situwâsi fu den e yepi den fu si sani moro krin na ini a libi, èn a e yepi den fu poti prakseri na sani di prenspari trutru.”—2 Korentesma 12:10.

18 Efu yu malengri, siki, noso efu yu abi wan tra problema, dan ’begi Gado doronomo’ fu yepi yu fu no lasi-ati (1 Tesalonikasma 5:14, 17). A no de fu taki, dati son leisi yu sa firi bun, èn tra leisi yu sa firi brokosaka. Ma pruberi fu prakseri sani di e gi yu deki-ati èn di abi fu du nanga wi matifasi nanga Gado, spesrutu a moi Kownukondre howpu di wi abi. Wan sisa taki: „Gi mi, a preikiwroko de neleki wan dresi.” Te a e preiki a bun nyunsu gi trawan, dan dati e yepi en fu tan prakseri sani di e gi en deki-ati.

Lobi e yepi sma di sondu, fu drai kon baka na Yehovah

19, 20. (a) San kan yepi den wan di du sondu, fu kisi deki-ati fu drai kon baka na Yehovah? (b) San wi sa go luku na ini a tra artikel?

19 Furu sma di no abi wan bun matifasi moro nanga Yehovah, noso di du wan sondu, no e feni en makriki fu drai kon baka na Yehovah. Ma den sa kisi deki-ati efu den abi berow trutru èn efu den e kon kisi lobi baka gi Gado. Luku na eksempre fu Mario, * di e libi na ini Amerkankondre. Mario gowe libi a Kresten gemeente, a tron wan sopiman èn a bigin gebroiki drugs. Baka 20 yari a doro na ini strafu-oso. Mario e taki: „Mi bigin denki seryusu fa a libi fu mi ben o waka èn mi bigin leisi Bijbel baka. Baka wan pisi ten, mi bigin kisi warderi gi den fasi fu Yehovah, spesrutu a sari-ati fu en, èn furu tron mi ben e begi en fu abi sari-ati nanga mi. Baka di mi komoto na strafu-oso, dan mi wai pasi gi den owru mati fu mi, mi bigin go na den Kresten konmakandra, èn te fu kaba mi tron wan memre baka fu a gemeente. Na skin sei, mi e ondrofeni den takru bakapisi fu den sani di mi du na ini a ten di pasa, ma toku mi breiti taki mi abi wan tumusi moi howpu. Mi no man kaba taki Yehovah tangi gi a sari-ati di a e sori mi èn fu di a gi mi pardon.”—Psalm 103:9-13; 130:3, 4; Galasiasma 6:7, 8.

20 A no de fu taki, dati den wan di de na ini a srefi situwâsi leki Mario, musu du tranga muiti fu drai kon baka na Yehovah. Te den e studeri Bijbel, e begi, èn e prakseri dipi fu den sani di den e leri, dan dati sa yepi den fu kisi lobi baka gi Yehovah. A lobi dati sa gi den a deki-ati nanga a fasti bosroiti di den abi fanowdu fu drai kon baka na Yehovah. A Kownukondre howpu ben gi Mario krakti baka. Iya, howpu makandra nanga lobi, bribi, èn frede gi Gado, kan abi furu krakti na wi tapu èn a o meki taki wi sa abi bun bakapisi na ini wi libi. Na ini a tra artikel, wi sa poti moro prakseri na a howpu di wi kisi fu Gado.

[Futuwortu]

^ paragraaf 19 Wi kenki a nen.

Yu kan gi piki?

• Fa a lobi di Yesus abi, ben yepi en fu abi furu deki-ati?

• Fa a lobi di Paulus nanga Barnabas ben abi gi den brada nanga sisa fu den, yepi den fu abi furu deki-ati?

• San Satan e gebroiki fu pori a lobi di Kresten abi gi makandra?

• Na ini sortu tesi wi o man horidoro efu wi abi lobi gi Yehovah?

[Aksi fu a tori disi]

[Prenki na tapu bladzijde 23]

A lobi di Paulus ben abi gi sma, ben gi en deki-ati fu horidoro

[Prenki na tapu bladzijde 24]

Wi musu abi deki-ati fu hori wisrefi na den markitiki fu Gado

[Prenki na tapu bladzijde 24]

Namangolwa Sututu