Go na content

Go na table of contents

Sakafasi na wan swakifasi noso wan bun fasi?

Sakafasi na wan swakifasi noso wan bun fasi?

San Bijbel e taki fu a tori

Sakafasi na wan swakifasi noso wan bun fasi?

FURU TRON grontapusma e taki bun fu den sma di abi heimemre èn fu den sma di feni taki den bun moro trawan. Èn nofo tron grontapu e si sma di abi sakafasi nanga safri-ati leki sma di swaki, di no abi deki-ati, noso di e feti fu du ala san trawan e taigi den. Ma a de so taki sakafasi na wan swakifasi? Èn a de so taki heimemre na wan bun fasi? San Bijbel e taki fu a tori?

Bijbel e sori taki son leisi wan sma kan firi bigi te wan sani e meki en firi prisiri. Fu eksempre, Kresten musu firi bigi, noso den musu breiti taki Yehovah na den Gado èn taki a sabi den (Psalm 47:4; Yeremia 9:24; 2 Tesalonikasma 1:3, 4). Papa nanga mama kan firi bigi te den pikin fu den de wan bun eksempre na ini a Kresten gemeente èn te den no e frede fu du san Gado e aksi fu den (Odo 27:11). Ma son leisi a no bun te wan sma e firi bigi.

San a wani taki fu abi heimemre, èn fu abi sakafasi?

Te wan sma abi heimemre, dan a e denki tumusi furu fu ensrefi. So wan sma e si ensrefi leki wan prenspari sma èn a e denki taki a bun moro trawan. Kande a abi a firi disi fu di a moi, a de fu wan tra ras, a abi wan hei posisi, a man du wan sani heri bun, noso fu di a gudu (Yakobus 4:13-16). Bijbel e taki dati sma ben o „abi bigimemre” (2 Timoteyus 3:4). Disi wani taki dati den e denki tumusi furu fu densrefi, aladi den no abi reide fu du dati.

Ma na a tra sei, sma di abi sakafasi sabi taki den abi swakifasi èn den no e denki taki den bun moro trawan. Den sabi taki den na sondusma èn taki den musu saka densrefi na Gado ondro (1 Petrus 5:6). Boiti dati, den sabi tu taki trawan man du sani bun moro den, èn den e breiti gi den sma dati (Filipisma 2:3). Dati meki den no e dyarusu tapu trawan (Galasiasma 5:26). Fu dati ede wi kan frustan taki, te wan sma abi trutru sakafasi, dan dati e meki taki a kan abi wan bun banti nanga trawan. Sakafasi e sorgu tu taki sma no e meki trobi, noso hati den firi fu trawan.

Luku na eksempre fu Yesus. Bifo a kon na grontapu, a ben de wan tranga yeye na ini hemel. Èn di a ben de na grontapu, a no ben abi sondu (Yohanes 17:5; 1 Petrus 2:21, 22). Nowan sma ben kan du sani moro bun leki en, nowan sma ben koni moro en, èn nowan sma ben sabi sani moro en. Toku noiti a ben e meki bigi gi ensrefi, ma a tan sori sakafasi (Filipisma 2:6). Wan leisi, a ben wasi den futu fu den apostel fu en. A ben e poti prakseri tu na pikin-nengre (Lukas 18:15, 16; Yohanes 13:4, 5). Yesus ben kari wan pikin kon na en, èn a taki: „Efu wan sma abi sakafasi neleki a yongu pikin disi, dan a sma dati na a moro bigiwan na ini a kownukondre fu hemel” (Mateyus 18:2-4). Iya, gi Yesus èn gi en Tata, wan sma bigi trutru te a abi sakafasi, ma a no bigi te a abi heimemre.—Yakobus 4:10.

Sakafasi na wan bun fasi

Aladi Yesus gi wan bun eksempre fa fu abi sakafasi, toku a no ben e fredefrede èn a no ben feti e du san tra sma ben e taigi en. A ben abi deki-ati fu taki sani fa den de trutru èn a no ben frede libisma (Mateyus 23:1-33; Yohanes 8:13, 44-47; 19:10, 11). Dati meki srefi wan tu feanti fu en ben abi lespeki gi en (Markus 12:13, 17; 15:5). Ma noiti Yesus ben e suku fu basi sma libi. Na presi fu dati, a ben sori sakafasi, switifasi, nanga lobi, èn dati meki furu sma ben lobi en. Disi na wan sani di sma di abi heimemre no man du kwetikweti (Mateyus 11:28-30; Yohanes 13:1; 2 Korentesma 5:14, 15). Srefi na ini a ten disi, milyunmilyun sma e saka densrefi na Krestes ondro na wan getrow fasi, fu di den lobi en trutru èn fu di den abi furu lespeki gi en.—Openbaring 7:9, 10.

Gado Wortu e gi wi deki-ati fu abi sakafasi, bika sma di abi sakafasi de klariklari fu teki rai èn a switi fu gi den leri (Lukas 10:21; Kolosesma 3:10, 12). Èn neleki Apolos di ben de wan bun Kresten leriman na ini a fosi yarihondro, sakafasi sma de klariklari fu kenki den denki te sma e yepi den fu kon frustan sani moro krin (Tori fu den Apostel 18:24-26). Èn sma di abi sakafasi, no frede fu poti aksi. Ma furu tron sma di abi heimemre no wani poti aksi fu di den e frede fu sori taki den no sabi wan sani.

Luku na eksempre fu na Etiopia heiman di ben libi na ini a fosi yarihondro. A man disi no ben man frustan wan tori na ini den Santa Buku fu Bijbel. Filipus, wan disipel fu Krestes, aksi en: „Yu sabi san yu e leisi?” Na Etiopiaman piki en: „We, fa mi ben sa sabi dati dan, efu nowan sma e leri mi?” Dati na trutru sakafasi, spesrutu fu di a man disi ben abi wan hei posisi na ini a kondre fu en! Fu di na Etiopiaman disi sori sakafasi, meki a kon frustan den dipi tori fu den Santa Buku fu Bijbel.—Tori fu den Apostel 8:26-38.

Na Etiopiaman ben de heri tra fasi leki den Dyu leriman fu a Wet èn den Fariseiman di ben feni taki den bun moro ala tra sma (Mateyus 23:5-7). Na presi taki den sori sakafasi èn arki Yesus nanga den bakaman fu en, den ben e wisiwasi den èn den ben e suku fowtu na den. Fu di den ben abi heimemre, meki den no ben man frustan a wani fu Gado.—Yohanes 7:32, 47-49; Tori fu den Apostel 5:29-33.

Yu de leki safu kleidoti noso leki tranga kleidoti?

Bijbel e agersi Yehovah nanga wan patu-bakriman èn libisma nanga kleidoti (Yesaya 64:8). Sakafasi e yepi wan sma fu de leki safu kleidoti na ini Gado anu. Na wan agersi fasi Gado kan meki so wan sma kon tron wan moi prapi. Ma den sma di abi heimemre de leki kleidoti di kon drei èn di tranga. A wan-enkri sani di yu kan du nanga a kleidoti dati, na fu broko en pisipisi. Wan eksempre fu wan sma di ben abi heimemre, na a Farao fu Egepte di lasi en libi fu di a no ben wani gi yesi na Yehovah (Exodus 5:2; 9:17; Psalm 136:15). A sani di pasa nanga Farao e sori taki na odo disi tru: „Bigimemre e kon bifo wan sma fadon, èn wan yeye fu heimemre e kon bifo wan sma e naki futu.”—Odo 16:18.

Den sani di wi taki didyonsro, no e sori taki a pipel fu Gado no musu du muiti fu no abi heimemre. Fu eksempre, furu tron den apostel fu Yesus ben e meki trobi suma fu den ben de a moro bigiwan (Lukas 22:24-27). Toku den ben man basi a firi dati, fu di den ben e arki Yesus èn te fu kaba den kenki a fasi fa den ben e denki.

Salomo ben skrifi: „A bakapisi fu sakafasi nanga a frede di wi abi gi Yehovah, na gudu nanga glori nanga libi” (Odo 22:4). Fu tru, nofo reide de fu san ede wi musu tron sma di abi sakafasi! A no de soso wan bun èn moi fasi, ma a e yepi wi tu fu tron mati fu Gado èn fu kisi têgo libi.—2 Samuel 22:28; Yakobus 4:10.