Go na content

Go na table of contents

Edepenti fu den brifi di skrifi gi den Galasiasma, den Efeisesma, den Filipisma, nanga den Kolosesma

Edepenti fu den brifi di skrifi gi den Galasiasma, den Efeisesma, den Filipisma, nanga den Kolosesma

A Wortu fu Yehovah de libilibi

Edepenti fu den brifi di skrifi gi den Galasiasma, den Efeisesma, den Filipisma, nanga den Kolosesma

DI NA apostel Paulus yere taki sma di ben abi a Dyu bribi ben e kori son Kresten fu gowe libi a tru anbegi, dan a skrifi wan krakti boskopu gi „den gemeente fu Galasia” (Gal. 1:2). A brifi disi di Paulus skrifi na a pisi ten fu a yari 50 te go miti a yari 52, abi seryusu rai nanga frumane na ini.

Sowan tin yari baka dati, Paulus ben de na strafu na ini Rome, „fu Krestes Yesus ede”. Drape a skrifi brifi gi den gemeente na Efeise, Filipi, nanga Kolose, fu gi den bun rai èn fu gi den deki-ati na wan lobi-ati fasi (Ef. 3:1). Na ini a ten disi, wi kan kisi wini te wi e poti prakseri na den boskopu na ini den brifi di Paulus ben skrifi gi den Galasiasma, den Efeisesma, den Filipisma, nanga den Kolosesma.—Hebr. 4:12.

O TEN „WAN SMA DE REGTFARDIKI”?

(Gal. 1:1–6:18)

Den sma di ben abi a Dyu bribi ben e pruberi fu gi Paulus porinen na ala sortu triki fasi. Fu dati ede, Paulus taki fu spesrutu sani na ini a libi fu en, fu sori den taki a ben de wan trutru apostel (Gal. 1:11–2:14). Paulus krutu den falsi leri fu den sma disi. A ben taki: „Gado e taki dati wan sma de regtfardiki, no fu di a sma disi e du san a wet e taki, ma soso te a e bribi na ini Krestes Yesus.”—Gal. 2:16.

Paulus ben taki dati Krestes „bai den sma puru na ondro a wet” èn taki a meki den kon fri leki Kresten. A ben gi den Galasiasma a seryusu frumane disi: „Tanapu kánkan èn no meki sma poti unu baka na ondro a tyatyari fu wan srafu.”—Gal. 4:4, 5; 5:1.

Piki tapu den aksi fu Bijbel:

3:16-18, 28, 29—A frubontu di Gado ben meki nanga Abraham abi krakti ete? Iya, a abi krakti ete. A Wet frubontu no kon na ini a presi fu a frubontu di Gado ben meki nanga Abraham, ma a abi fu du nanga a frubontu dati. Fu dati ede, a frubontu di Gado meki nanga Abraham ben abi krakti ete baka di Yesus „puru” a Wet (Ef. 2:15). Krestes Yesus, a trutru „pikin” fu Abraham, na a moro prenspari sma di kisi a pramisi di Gado ben gi Abraham, èn den wan di de „fu Krestes” kisi a pramisi disi tu.

6:2—San na „a wet fu Krestes”? Disi na ala den sani di Yesus ben leri sma èn sosrefi ala den komando fu en. Wan prenspari komando, na a wan di e taki dati ’wi musu lobi makandra’.—Yoh. 13:34.

6:8—O ten wi kan taki dati wi e „du san a yeye wani”? Dati na te wi e meki a yeye fu Gado abi krakti na wi tapu. Wan sma di e du san a yeye wani, de klariklari fu teki prati na sani di sa gi a yeye okasi fu abi krakti na en tapu.

Sani di wi kan leri:

1:6-9. Kresten owruman musu handri wantewante te problema de na ini a gemeente. Te den e taki-go-taki-kon fu sani nanga yepi fu Bijbel, dan wantewante den sa man tyari falsi denki kon na krin.

2:20. A lusu-paiman na wan presenti di Gado gi ibriwan fu wi. Wi musu pruberi fu si en na a fasi disi.—Yoh. 3:16.

5:7-9. Takru kompe kan ’meki taki wi no e gi yesi na a waarheid moro’. Wi musu wai pasi gi takru kompe.

6:1, 2, 5Den wan di de „lepi Kresten” kan yepi wi fu tyari den hebi fu wi. Iya, kande den kan gi wi deki-ati te wi kon de na ini problema fu di wi meki wan fowtu sondro fu sabi. Ma te a abi fu du nanga den frantwortu di wi abi leki Kresten, dan wisrefi musu tyari dati.

A SA ’TYARI ALA SANI KON MAKANDRA NA ONDRO KRESTES’

(Ef. 1:1–6:24)

Na ini a brifi di Paulus ben skrifi gi den Efeisesma, a e poti prakseri na a wánfasi di de na mindri Kresten. A e taki fu „wan tiri na a kaba fu a reti ten èn a tiri disi musu tyari ala sani kon makandra baka na ondro Krestes, namku den sani di de na ini hemel nanga den sani di de na grontapu”. Krestes gi „libisma leki presenti”, fu yepi ala Kresten fu „kon de wán na ini a bribi”.—Ef. 1:10; 4:8, 13.

Fu man gi grani na Gado èn fu man sorgu taki wánfasi de, dan Kresten musu ’tron nyun sma’ èn den musu ’saka densrefi na makandra ondro, èn den musu du dati fu di den abi frede gi Krestes’. Boiti dati, den musu sorgu taki den abi ala den sani di Gado gi den fu feti, so taki den man „tanapu kánkan gi den triki di Didibri e gebroiki fu kori sma”.—Ef. 4:24; 5:21; 6:11.

Piki tapu den aksi fu Bijbel:

1:4-7—Bifo den salfu Kresten ben gebore, Gado ben bosroiti na fesi fu teki den leki manpikin. Fa a ben du dati? Di Gado ben bosroiti na fesi fu teki den salfu Kresten leki manpikin, dan a no bosroiti suma ben o de den difrenti salfuwan di a ben o teki, ma a bosroiti fu teki salfuwan leki grupu. A ben du disi bifo sondu kon na ini grontapu di Adam nanga Eva kisi a fosi pikin fu den. A profeititori na Genesis 3:15, di Gado ben taki na a ten bifo iniwan sondusma gebore, e sori taki Gado ben o meki wan tu bakaman fu Krestes tiri makandra nanga Krestes na hemel.—Gal. 3:16, 29.

2:2—Fa a yeye fu grontapu de leki a loktu, èn na sortu fasi a abi krakti tapu a libisma famiri? „A yeye fu grontapu”, na a denki di sma abi fu libi soleki fa densrefi wani, èn a e meki tu taki sma e trangayesi Gado. A denki disi de leki a loktu di wi e bro, fu di sma na ala sei abi en (1 Kor. 2:12). A denki disi abi furu krakti tapu sma na heri grontapu, en a muilek fu kakafutu gi a denki disi.

2:6—Fa salfu Kresten kan de „na ini hemel” aladi den de na grontapu ete? Na ini a tekst disi, den wortu „na ini hemel”, no abi fu du nanga a gudu di den salfuwan o kisi na hemel. Na presi fu dati, den e sori taki Gado gi den salfuwan disi wan moro hei posisi, fu di ’a santa yeye di Gado pramisi, ben poti na den tapu leki wan marki’.—Ef. 1:13, 14.

Sani di wi kan leri:

4:8, 11-15. Yesus Krestes „tyari strafuman gowe”, iya, a puru man na ondro a makti fu Satan, fu gebroiki den leki presenti di e bow a Kresten gemeente. Wi kan ’gro na ala fasi nanga yepi fu lobi na ini Krestes’, te wi e gi yesi na den wan di e teki fesi na un mindri, te wi e saka wisrefi na den ondro, èn te wi e horibaka gi den sani di seti na ini a gemeente.—Hebr. 13:7, 17.

5:22-24, 33. Boiti taki wan wefi musu saka ensrefi na ondro en masra, a musu lespeki en masra tu. A e sori lespeki gi en masra te a e sori taki a abi wan „tiri èn safri fasi”, èn te a e meki muiti fu gi en masra grani. Wan wefi e gi en masra grani, te a e taki bun fu en masra, èn te a e horibaka gi den bosroiti di a teki.—1 Petr. 3:3, 4; Tit. 2:3-5.

5:25, 28, 29. Neleki fa wan masra e „sorgu” bun gi ensrefi, na so a musu sorgu bun gi en wefi. A musu sorgu taki a wefi fu en e tan gosontu, a musu hori den firi fu en na prakseri, èn a musu yepi en fu abi wan bun matifasi nanga Yehovah. A musu sori a wefi fu en taki a e warderi en, èn fu dati ede a musu teki nofo ten fu de makandra nanga en, èn a musu taki èn handri na wan lobi-ati fasi nanga en.

6:10-13. Fu man kakafutu gi den ogri yeye, dan wi musu sorgu taki wi abi ala den fetisani di Gado gi wi fu feti.

’TAN WAKA SOLEKI FA A FITI’

(Fil. 1:1–4:23)

Na ini a brifi di Paulus ben skrifi gi den Filipisma, a e poti furu prakseri na lobi. A e taki: „Disi na san mi e tan begi, taki unu kan sori lobi moro nanga moro, èn taki unu kan abi soifri sabi èn ala koni fu man si sani krin.” Fu di Paulus wani yepi den Filipisma fu luku bun taki den no e frutrow tumusi tapu densrefi, meki a e frumane den: „Nanga frede èn nanga beifi un musu tan wroko na a srefi fasi tu so taki unsrefi kan kisi frulusu.”—Fil. 1:9; 2:12.

Paulus e gi den wan di lepi, a deki-ati fu du muiti ’fu doro a marki, so taki den kan wini a prijs, namku a kari di Gado gi den fu go na hemel.’ A e taki: „Teleki now wi go na fesi kaba, ma meki wi tan hori a gwenti disi fu waka soleki fa a fiti.”—Fil. 3:14-16.

Piki tapu den aksi fu Bijbel:

1:23—Sortu „tu sani” ben de wan hebi gi Paulus, èn sortu „fri” a ben wani kisi? A situwâsi di Paulus ben de na ini, ben kan abi tu sani leki bakapisi: Dede noso libi (Fil. 1:21). Paulus no taki sortuwan a ben o teki, ma a taki san a ben wani. Iya, a ben wani ’kon fri èn a ben wani de nanga Krestes’ (Fil. 3:20, 21; 1 Tes. 4:16). A „fri” disi di den salfuwan ben o kisi na a ten fu Krestes en denoya, ben o meki taki Paulus kisi a paiman di Yehovah ben sreka gi en.—Mat. 24:3.

2:12, 13—Fa Gado e meki taki wi ’no wani handri wawan, ma taki wi e handri trutru’? Yehovah en santa yeye kan abi krakti tapu wi ati, so taki wi e kisi wan moro tranga winsi fu du ala san wi man na ini a diniwroko fu en. Fu dati ede, wi no de wi wawan, te wi e ’tan wroko so taki wisrefi kan kisi frulusu’.

Sani di wi kan leri:

1:3-5. Aladi den Filipisma ben pôti, toku den de wan bun eksempre gi wi, fu di den ben de sma di lobi gi trawan sani.—2 Kor. 8:1-6.

2:5-11. Soleki fa na eksempre fu Yesus e sori, dan sakafasi a no wan swakifasi. Na presi fu dati, wan sma di abi sakafasi abi a deki-ati fu du san bun. Boiti dati, Yehovah e hei den wan di abi sakafasi.—Odo 22:4.

3:13. Kande „den sani di de na wi baka” na sani soleki wan bun wroko, a dyaranti taki sani sa waka bun nanga wi fu di wi de fu wan gudu famiri, noso srefi den seryusu sondu di wi ben e du fosi, di wi sori berow fu den, èn di wi „wasi kon krin” fu den (1 Kor. 6:11). Wi musu frigiti den sani disi, èn dati wani taki dati wi no musu go sidon prakseri den, ma wi musu ’pusu go na fesi fu kisi den sani di de na wi fesi’.

MEKI A BRIBI FU UNU KON TRANGA’

(Kol. 1:1–4:18)

Na ini a brifi di Paulus ben skrifi gi den Kolosesma, a e tyari a fowtu denki fu falsi leriman kon na krin. Paulus e sori taki wan sma no e kisi frulusu te a du san a Wet e taki, ma na te a e „tan na ini a bribi”. Paulus gi den Kolosesma a deki-ati fu ’tan waka soleki fa [Krestes] wani, aladi den ben musu tan meki rutu na ini en, den ben musu tan bow na tapu en, èn den ben musu tan meki a bribi fu den kon tranga’. Te a bribi fu den ben kon tranga, dan sortu krakti dati ben o abi na den tapu?—Kol. 1:23; 2:6, 7.

Paulus e skrifi: „Boiti den sani disi, un musu abi lobi, èn a musu de leki wan krosi na un skin, bika lobi na wan volmaakti banti di e meki sma kon de wán. Sosrefi, meki a vrede fu Krestes tiri na ati fu unu.” Na apostel e taigi den: „Awinsi san unu e du, du dati nanga un heri sili leki na gi Yehovah, èn no gi libisma.” Te a abi fu du nanga den wan di no de na ini a bribi, dan Paulus e taigi den: „Tan waka nanga koni te unu de nanga” den.—Kol. 3:14, 15, 23; 4:5.

Piki tapu den aksi fu Bijbel:

2:8—Paulus e warskow wi gi „den sani di de prenspari gi grontapusma”. San na den sani disi? Dati na den prenspari sani noso gronprakseri di e tiri a grontapu fu Satan noso di abi krakti na en tapu (1 Yoh. 2:16). Wan tu fu den sani dati, na den leri fu grontapu, a lobi di sma lobi gudu, èn sosrefi den falsi bribi fu grontapu.

4:16—Fu san ede a brifi gi den Laodiseasma no de wan pisi fu Bijbel? Kande a brifi no abi rai na ini di prenspari gi wi na ini a ten disi. Noso a kan taki a brifi disi e taki fu sani di skrifi kaba na ini tra brifi di de wan pisi fu Bijbel.

Sani di wi kan leri:

1:2, 20. A lusu-paiman di Gado seti fu di a abi no-frudini bun-ati, kan meki wi kon abi wan krin konsensi, èn a kan gi wi wan korostu firi.

2:18, 23. Sma di ’lobi du leki den abi sakafasi’, e du sani fu meki sma poti prakseri na den. Kande den no wani abi sani di e meki a libi moro makriki, noso kande den e pina den skin. Te wan sma e du den sani disi, dan dati e sori taki a ’abi bigimemre fu di a e denki soleki fa libisma e denki’.