Go na content

Go na table of contents

Feni den gudu di „kibri bun na ini en”

Feni den gudu di „kibri bun na ini en”

Feni den gudu di „kibri bun na ini en”

„Ala den gudu fu koni èn fu sabi kibri bun na ini en.”​—KOL. 2:3.

1, 2. (a) Sortu gudu sma feni na ini 1922, èn pe den sani dati de now? (b) Sortu deki-ati Gado Wortu e gi ala sma?

NOFO TRON te sma e yere taki trawan feni gudu di ben kibri furu yari langa, dan sma e si den tori dati leki prenspari nyunsu. Fu eksempre, na ini 1922, Howard Carter, wan ondrosukuman fu Ingrisikondre, feni wan tumusi prenspari sani. Furu tenti yari langa a ben wroko bun tranga fu feni a gudu disi, èn a situwâsi di a ben e wroko na ini no ben makriki srefisrefi. Na ondrosukuman disi ben feni a grebi fu Farao Tutankamon. A grebi ben de bunbun ete, èn pikinmoro 5000 sani ben de na ini a grebi disi.

2 Aladi Carter ben feni wan tumusi prenspari sani, toku furu fu den gudu di a ben feni na ini a grebi, go na museum, noso sma teki den gi densrefi. Kande den sani dati na prenspari owruten sani, noso kande den sani dati meki na wan koni fasi. Ma toku den sani dati no abi krakti tapu wi aladei libi. Ma Gado Wortu e gi wi deki-ati fu suku gudu di abi krakti tapu wi libi. Ala sma kan suku den gudu dati, èn den gudu dati sa tyari moro wini kon gi den leki iniwan tra gudu.​—Leisi Odo 2:1-6.

3. Sortu wini wi sa kisi te wi feni den gudu di Yehovah wani taki den anbegiman fu en musu suku?

3 Meki wi poti prakseri na den warti gudu di Yehovah wani taki den anbegiman fu en musu suku. Wan fu den gudu dati na „frede gi Yehovah” di kan kibri wi na ini den ogri ten disi (Ps. 19:9). Wan tra gudu na „a sabi fu Gado”. Te wi feni a gudu disi, dan wi kan kisi a moro bigi grani di wan libisma ben kan kisi. Iya, wi kan tron mati fu a Moro Hei Gado. Èn te wi abi koni, te wi abi sabi, èn te wi man si sani krin, dan den gudu disi di Gado gi wi, sa yepi wi fu kon sabi san fu du te wi e kisi problema nanga broko-ede na ini wi aladei libi (Odo 9:10, 11). Fa wi kan feni den tumusi warti gudu disi?

Suku den gudu di Gado wani taki yu musu feni

4. Fa wi kan feni den gudu di Gado pramisi?

4 Tra fasi leki sabiman nanga ondrosukuman di e go na ala sei fu grontapu fu suku gudu, wi sabi soifri pe wi kan feni den gudu di Gado wani wi fu suku. Gado Wortu de leki wan karta èn a e sori wi soifri pe wi kan feni den gudu di Gado pramisi wi. Luku san na apostel Paulus ben skrifi fu Yesus: „Ala den gudu fu koni èn fu sabi kibri bun na ini en” (Kol. 2:3). Te wi e leisi den wortu dati, dan kande wi sa aksi wisrefi: ’Fu san ede wi musu suku den gudu dati? Fa den gudu dati „kibri na ini” Krestes? Èn fa wi kan feni den?’ Fu man kisi piki tapu den aksi dati, dan wi sa go luku den wortu fu na apostel moro fini.

5. Fu san ede Paulus ben skrifi fu den gudu di Gado wani taki wi musu feni?

5 Paulus ben skrifi den wortu dati gi den Kresten brada nanga sisa fu en na ini Kolose. A ben taigi den taki a ben e feti tranga fu a bun fu den, so taki „den kan kisi trowstu èn so taki lobi kan bondru den kon na wán”. (Leisi Kolosesma 2:1, 2.) Fu san ede Paulus ben e broko en ede nanga den Kresten dati? Soleki fa a sori, dan Paulus ben sabi taki wan tu Kresten na ini a gemeente dati ben e gi sma deki-ati fu bribi spesrutu Griki filosofia, noso fu hori densrefi baka na a Wèt di Gado ben gi Moses. Paulus gi den Kresten brada nanga sisa fu en a seryusu warskow disi: „Luku bun: kande wan sma sa kisi unu nanga filosofia èn nanga soso sani di de fu bedrigi sma; den sani disi no abi fu du nanga den leri fu Krestes, ma nanga den gwenti fu libisma, èn nanga den sani di de prenspari gi grontapusma.”​—Kol. 2:8.

6. Fu san ede wi musu poti prakseri na a rai di Paulus gi?

6 Na ini a ten disi, Satan nanga na ogri sistema fu en e suku tu fu abi krakti na wi tapu. Den filosofia fu grontapu, abi krakti tapu a denki fu sma, tapu a fasi fa den e tyari densrefi, tapu den marki di den e poti na ini den libi, èn tapu a fasi fa den e libi. Wan tu fu den filosofia dati na a bribi di libisma e bribi taki den kan de koloku sondro fu dini Gado, èn wan trawan na a evolutie-leri. Den pôpi fesadei abi furu fu du nanga falsi bribi. Furu telefisi programa, felem, nanga poku, e gi sma deki-ati fu gi densrefi abra na den lostu fu a sondu skin. Boiti dati, furu fu den sani di de fu si tapu Internet no bun srefisrefi gi yonguwan nanga owruwan. Te wi e kisi fu du nanga den sani disi doronomo, èn te wi e kisi fu du tu nanga tra sani di grontapusma gwenti fu du, dan makriki den sani dati kan kon abi krakti tapu a fasi fa wi e si den rai di Yehovah e gi wi. Te dati e pasa, dan wi no sa hori a trutru libi steifi moro. (Leisi 1 Timoteyus 6:17-19.) Efu wi no wani taki Satan e kori wi nanga den triki fu en, dan wi musu kon frustan san Paulus ben wani leri den Kolosesma, èn wi musu gi yesi tu na a rai fu en.

7. San na den tu sani di ben o yepi den Kresten fu Kolose, soleki fa Paulus ben taki?

7 Meki wi poti prakseri baka na a rai di Paulus ben gi den Kresten na ini Kolose. Wi e si taki baka di a taigi den san ben e gi en broko-ede, dan a taki fu tu sani di ben o trowstu den èn di ben o meki lobi bondru den kon na wán. A fosi sani di a taigi den, na taki den ben musu abi „a fasti overtoigi taki den e frustan sani krin”. Den ben musu abi a fasti overtoigi taki den ben e frustan den Buku fu Bijbel bun. Te dati ben de so, dan a bribi fu den ben o abi wan bun fondamenti (Hebr. 11:1). Baka dati, a taki fu a „soifri sabi fu a santa kibritori fu Gado”. Den Kresten fu Kolose no ben musu sabi soso den prenspari sani di den ben leri biginbigin fu a tru anbegi, ma den ben musu kon frustan den dipi sani fu Gado tu (Hebr. 5:13, 14). A no de fu taki dati Paulus ben gi den Kresten bun rai, èn wi na ini a ten disi kan kisi wini tu fu a rai dati! Ma fa wi kan kon abi so wan fasti overtoigi? Èn fa wi kan kon abi soifri sabi? Wi e feni piki tapu den aksi dati te wi e luku a prenspari sani di Paulus ben taki fu Yesus Krestes: „Ala den gudu fu koni èn fu sabi kibri bun na ini en.”

Den gudu di ’kibri na ini’ Krestes

8. Fruklari san den wortu ’kibri na ini’ Krestes wani taki.

8 Te Paulus e taki dati ala den gudu fu koni nanga sabi ’kibri na ini’ Krestes, dan dati no wani taki dati nowan sma no o man feni den gudu dati. San Paulus ben wani sori wi, na taki wi musu du tranga muiti fu feni den gudu dati, èn wi musu poti ala wi prakseri na Yesus Krestes. A sani disi e kruderi nanga san Yesus ben taki fu ensrefi. A ben taki: „Mi na a pasi, a waarheid nanga a libi. Nowan sma kan kon na a Tata, efu mi no yepi en” (Yoh. 14:6). Iya, fu man feni a sabi fu Gado, dan wi musu teki a yepi nanga a rai di Yesus e gi wi.

9. Sortu frantwortu Yesus kisi?

9 Boiti taki Yesus na „a pasi”, a ben taki dati a de sosrefi „a waarheid nanga a libi”. A sani disi e sori taki a no de a pasi wawan di e tyari sma go na a Tata, ma a abi moro bigi frantwortu leki dati. Yesus abi tra frantwortu tu, èn wi musu kon sabi san na den frantwortu dati fu man frustan den tru tori fu Bijbel èn fu man kisi têgo libi. Iya, den moro warti gudu kibri na ini Yesus, èn sma di e ondrosuku Bijbel finifini kan feni den gudu disi. Meki wi go luku wan tu fu den gudu di abi krakti tapu a tamara fu wi, èn tapu a matifasi di wi abi nanga Gado.

10. San Kolosesma 1:19 nanga Kolosesma 2:9 e leri wi fu Yesus?

10 „Ala den eigifasi fu Gado de krin fu si na ini en” (Kol. 1:19; 2:9). Fu di Yesus ben de nanga en Papa na hemel dusundusun yari kaba, meki a sabi moro bun leki iniwan tra sma fa Gado de èn san na a wani fu en. Di Yesus ben e du a diniwroko fu en na grontapu, dan ala ten a leri sma den sani di en Papa ben leri en, èn a ben e sori den fasi di a ben leri fu en Papa. Na fu dati ede Yesus ben kan taki: „A sma di si mi, si a Tata tu” (Yoh. 14:9). Ala a koni nanga sabi fu Gado kibri noso de na ini Krestes, èn a moro bun fasi fa wi kan kon sabi moro fu Yehovah, na te wi e du muiti fu kon sabi ala san wi kan kon sabi fu Yesus.

11. San den Bijbel profeititori abi fu du nanga Yesus?

11 „A marki fu profeititori na fu gi kotoigi fu Yesus” (Openb. 19:10). Den wortu dati e sori taki furu fu den profeititori na ini Bijbel sa kon tru na ini Yesus. Dati abi fu du nanga a fosi profeititori na Genesis 3:15, èn nanga ala trawan, sosrefi den tumusi moi fisyun na ini a buku Openbaring. Wi sa man frustan den Bijbel profeititori bun soso te wi e hori na prakseri sortu frantwortu Yesus abi te a abi fu du nanga a Mesias Kownukondre. Dati meki den sma di no wani si Yesus leki a Mesias di Gado ben pramisi, no man frustan den profeititori na ini den Hebrew Buku fu Bijbel. Èn dati meki den sma di no abi warderi gi den Hebrew Buku fu Bijbel e si Yesus leki wan prenspari man nomo. Dati e kon fu di den no e poti prakseri na den buku dati di lai nanga profeititori di abi fu du nanga a Mesias. Den sani di a pipel fu Gado sabi fu Yesus, e meki taki den man frustan san den Bijbel profeititori di musu kon tru ete, wani taki.​—2 Kor. 1:20.

12, 13. (a) Fu san ede Yesus na „a leti fu grontapu”? (b) Now di den bakaman fu Krestes komoto na ini katibo fu falsi bribi, dan sortu frantwortu den abi?

12 „Mi na a leti fu grontapu.” (Leisi Yohanes 8:12; 9:5.) Langa ten bifo Yesus gebore na grontapu, a profeiti Yesaya ben taki: „A pipel di ben e waka na ini dungru, si wan bigi leti. Fu a sei fu den wan di ben e libi na ini a kondre fu dipi skaduw, leti srefi skèin na den tapu” (Yes. 9:2). Na apostel Mateyus ben taki dati Yesus meki a profeititori dati kon tru na a bigin fu a preikiwroko fu en. Na a ten dati a ben taki: „Un musu abi berow, bika a kownukondre fu hemel kon krosibei” (Mat. 4:16, 17). A diniwroko fu en tyari a pipel kon na ini a leti, fu di den kon sabi Gado moro bun. Boiti dati, a puru den na ini katibo fu falsi kerkileri. Yesus ben taki: „Mi kon leki wan leti na grontapu, so taki ibri sma di e bribi na ini mi, no sa tan na ini a dungru.”​—Yoh. 1:3-5; 12:46.

13 Furu yari baka dati, na apostel Paulus ben taigi den Kresten brada nanga sisa fu en: „Fosi, unu ben de na ini a dungru, ma now unu de na ini a leti bika unu nanga Masra na wán. Tan tyari unsrefi leki pikin di de na ini a leti” (Ef. 5:8). Fu di wi leki Kresten komoto na ini katibo fu falsi bribi, meki wi abi a frantwortu fu tyari wisrefi leki pikin di de na ini a leti. A sani disi e kruderi nanga san Yesus ben taigi den bakaman fu en di a ben hori a Bergitaki fu en. Yesus ben taigi den: „Meki ala sma si a leti fu unu, dan den kan si den bun di unu e du èn den kan gi glori na un Tata di de na hemel” (Mat. 5:16). Wan Kresten di abi furu warderi gi den gudu di a feni na ini Yesus, e gi trawan deki-ati fu tyari densrefi na wan fasi di fiti wan Kresten. A e du dati nanga yepi fu den sani di a e taki èn e du. Yu e du dati tu?

14, 15. (a) Fa sma na ini Bijbel ten ben e gebroiki skapu nanga tra meti na ini na tru anbegi? (b) Fu san ede Yesus, „a Pikin Skapu fu Gado”, na a moro prenspari gudu?

14 Yesus na „a Pikin Skapu fu Gado” (Yoh. 1:29, 36). Na ini heri Bijbel, difrenti eksempre de di e sori taki sma ben musu tyari skapu leki ofrandi, efu den ben wani taki Gado gi den pardon fu sondu, èn efu den ben wani taki Gado arki den begi fu den. Fu eksempre, di Abraham ben sori taki a ben de klariklari fu gi en manpikin Isak leki srakti-ofrandi, dan Gado taigi en fu no du ogri nanga Isak. Gado gi Abraham wan manskapu di a ben musu tyari leki ofrandi na presi fu Isak (Gen. 22:12, 13). Di den Israelsma ben komoto na ini katibo na Egepte, dan sma ben musu tyari skapu tu leki ofrandi, èn disi leisi den ben musu du dati fu hori a „Paskafesa fu Yehovah” (Ex. 12:1-13). Boiti dati, a Wèt di Gado ben gi Moses, ben e sori taki sma ben musu tyari difrenti sortu meti leki ofrandi, sosrefi skapu nanga bokoboko.​—Ex. 29:38-42; Lef. 5:6, 7.

15 Nowan fu den ofrandi dati kan gi wi têgo frulusu fu sondu nanga dede. Fu taki en leti, nowan enkri ofrandi di libisma e tyari man du dati (Hebr. 10:1-4). Ma Yesus na „a Pikin Skapu fu Gado di e puru a sondu fu grontapu”. A sani disi wawan e meki taki Yesus na wan gudu di warti moro leki iniwan tra gudu di sma feni oiti na grontapu. Dati meki a bun te wi e teki ten fu studeri a tori fu a lusu-paiman bun, èn wi musu poti bribi tu na ini a tumusi moi seti dati. Te wi e du dati, dan wi sa abi a howpu fu kisi tumusi moi blesi. Iya, „a pikin ipi” sa kisi glori nanga grani makandra nanga Krestes na hemel, èn „den tra skapu” sa kisi têgo libi na ini Paradijs na grontapu.​—Luk. 12:32; Yoh. 6:40, 47; 10:16.

16, 17. Fu san ede wi musu frustan san na a frantwortu di Yesus abi leki „a Moro Prenspari Fesiman èn a Sma di meki a bribi fu wi kon de volmaakti”?

16 Yesus na „a Moro Prenspari Fesiman èn a Sma di meki a bribi fu wi kon de volmaakti”. (Leisi Hebrewsma 12:1, 2.) Na ini Hebrewsma kapitel 11, wi kan leisi fa Paulus e taki na wan krakti fasi fu bribi. A e sori syatu san bribi wani taki, èn a e taki fu difrenti man nanga uma di ben de bun eksempre fu sma di abi bribi. Wan tu fu den sma dati na Noa, Abraham, Sara, nanga Rakab. Baka di Paulus ben taki fu ala den sani disi, dan a gi den Kresten brada nanga sisa deki-ati fu ’poti ala den prakseri na a Moro Prenspari Fesiman èn a Sma di meki a bribi fu den kon de volmaakti’. Fu san ede Paulus ben du dati?

17 A tru taki den man nanga uma di Hebrewsma kapitel 11 e taki fu den, ben abi wan tranga bribi na ini a pramisi fu Gado. Ma aladi dati ben de so, toku den no ben sabi finifini fa Gado ben o gebroiki a Mesias nanga a Kownukondre fu meki a pramisi fu en kon tru. Sobun, wi kan taki dati a bribi fu den no ben de volmaakti. Fu taki en leti, srefi den wan di Yehovah ben gebroiki fu skrifi den someni profeititori di ben abi fu du nanga a Mesias, no ben e frustan ala sani di den ben e skrifi (1 Petr. 1:10-12). A bribi fu wan sma kan kon de volmaakti soso nanga yepi fu Yesus. Dati meki a prenspari srefisrefi taki wi e si Yesus leki „a Moro Prenspari Fesiman èn a Sma di meki a bribi fu wi kon de volmaakti”, èn wi musu frustan krin tu san a frantwortu disi wani taki!

Tan suku

18, 19 (a) Kari wan tu fu den tra gudu di kibri na ini Krestes. (b) Fu san ede wi musu tan suku gudu na ini Yesus?

18 Wi poti prakseri soso na wan tu fu den bigi frantwortu di Yesus abi fu frulusu libisma, soleki fa Gado wani. Ma moro gudu de ete di kibri na ini Krestes. Te wi e feni den gudu dati, dan wi sa prisiri srefisrefi èn wi sa kisi furu wini. Fu eksempre, na apostel Petrus ben kari Yesus „a Moro Prenspari Fesiman di sa meki wi kisi libi”, èn a ben kari en sosrefi „wan mamanten stari” di e opo kon (Tori. 3:15; 5:31; 2 Petr. 1:19). Èn Bijbel e sori taki Yesus na a „Amen” (Openb. 3:14). Yu sabi san den frantwortu disi wani taki? Yesus ben taki: „Tan suku, dan unu sa feni.”​—Mat. 7:7.

19 Nowan sma en libi ben prenspari so, leki a di fu Yesus. Èn na en wawan man sorgu taki wi e kisi têgo libi. Na ini Yesus, gudu kibri di iniwan sma man feni te a e suku den nanga en heri ati. Meki a de so taki yu e prisiri fu feni den gudu di „kibri bun na ini en”, èn meki a sani dati tyari blesi kon gi yu.

Yu e memre disi ete?

• Sortu gudu Bijbel e gi Kresten deki-ati fu suku?

• Fu san ede a rai fu Paulus ben fiti gi den Kolosesma èn fu san ede a fiti ete gi wi na ini a ten disi?

• Kari wan tu fu den gudu di „kibri bun na ini” Krestes, èn sori san den wani taki.

[Aksi fu a tori disi]

[Prenki na tapu bladzijde 5]

Bijbel de leki wan karta di e sori wi pe wi kan feni den gudu di „kibri bun na ini” Krestes