Go na content

Go na table of contents

„De nanga faya nanga yepi fu a yeye”

„De nanga faya nanga yepi fu a yeye”

„De nanga faya nanga yepi fu a yeye”

„Un no musu lesi te unu e du wroko. De nanga faya nanga yepi fu a yeye. Dini Yehovah leki srafu.”​—ROM. 12:11.

1. Fu san ede den Israelsma ben e tyari meti-ofrandi nanga tra sortu ofrandi gi Yehovah?

YEHOVAH lobi te den futuboi fu en e du sani di e sori taki den lobi en, èn taki den de klariklari fu du a wani fu En. Na ini owruten, Yehovah ben feni en bun taki den anbegiman fu en ben e tyari difrenti sortu meti-ofrandi nanga tra sortu ofrandi gi en. Den Israelsma ben e tyari den ofrandi disi fu di a Wet di Gado ben gi Moses, ben taigi den fu du dati. Den ben e du dati fu kisi pardon fu sondu, noso fu sori taki den ben de nanga tangi. Yehovah no e fruwakti taki wi leki memre fu a Kresten gemeente e tyari den sortu ofrandi dati. Ma te wi e luku san na apostel Paulus ben skrifi na ini kapitel 12 fu a brifi di a ben skrifi gi den Kresten na ini Rome, dan wi e si taki wi musu tyari ofrandi ete gi Yehovah. Meki wi poti prakseri fa wi kan du dati.

Wan srakti-ofrandi di e libi

2. Sortu libi wi leki Kresten e libi, èn san dati wani taki?

2 Leisi Romesma 12:1, 2Na ini a fosi pisi fu a brifi fu en, Paulus e sori krin taki a no den wroko fu salfu Kresten e meki taki Gado e si den leki regtfardikisma, ma na a bribi fu den. Dati de so awinsi a Kresten dati na wan Dyu, noso wan sma di no de wan Dyu (Rom. 1:16; 3:20-24). Na ini kapitel 12, Paulus e tyari kon na krin taki Kresten musu de klariklari fu gi densrefi leki wan ofrandi, fu sori taki den de nanga tangi. Fu man du dati, wi musu kon abi wan nyun fasi fu denki. Fu di wi gebore leki sondusma, meki wi de na ondro „a wet di e tyari sondu nanga dede kon” (Rom. 8:2). Fu dati ede, wi musu kenki kon tron nyun sma. Dati wani taki dati „a krakti di e pusu [wi] frustan musu meki [wi] kon nyun” (Ef. 4:23). Wi kan tyari den bigi kenki disi kon, soso nanga yepi fu Gado, èn nanga yepi fu a santa yeye fu en. Wi musu meki tranga muiti tu, èn wi musu gebroiki wi „frustan”. Dati wani taki dati wi musu du ala san wi man fu ’no libi moro leki fa a grontapu sistema disi wani taki wi musu libi’. Fu dati ede, wi no e tyari wisrefi na wan fasi di no fiti, wi no abi prisiriten di no fiti, èn wi no e teki den kruktu denki abra fu grontapusma.​—Ef. 2:1-3.

3. Fu san ede wi e teki prati na a Kresten diniwroko?

3 Paulus e gi wi deki-ati tu fu gebroiki wi „frustan”, so taki wi kan kon sabi „san na Gado en wani di bun, di e plisi en èn di de volmaakti”. Fu san ede wi e leisi Bijbel ibri dei? Fu san ede wi e denki dipi fu den sani di wi e leisi na ini Bijbel? Fu san ede wi e begi? Fu san ede wi e go na den Kresten konmakandra? Èn fu san ede wi e preiki a bun nyunsu fu a Kownukondre? Na fu di den gemeente owruman e gi wi deki-ati fu du den sani dati? A no de fu taki, dati wi de nanga tangi gi den rai di den owruman e gi wi. Ma wi e teki prati na a Kresten diniwroko fu di a santa yeye fu Gado e gi wi deki-ati fu sori taki wi lobi Yehovah nanga wi heri ati. Boiti dati, ibriwan fu wi abi na overtoigi taki Gado wani taki wi e du den sortu wroko disi (Sak. 4:6; Ef. 5:10). Wi sabi taki te wi e libi leki tru Kresten, dan Gado sa feni wi bun. A sani disi e gi wi furu prisiri, èn wi de koloku trutru.

Presenti di e difrenti fu makandra

4, 5. Fa Kresten owruman musu gebroiki den presenti fu den?

4 Leisi Romesma 12:6-8, 11. Paulus e tyari kon na krin taki „wi abi presenti di e difrenti fu makandra na a fasi fa Gado ben sori wi no-frudini bun-ati”. Sonwan fu den presenti di Paulus e kari, abi spesrutu fu du nanga Kresten owruman. Fu eksempre, Paulus e sori taki den owruman abi a frantwortu fu frumane a gemeente èn fu teki fesi. Den owruman disi e kisi a rai fu du den sani dati „na wan seryusu fasi”.

5 Paulus e taki dati den wan di e teki fesi leki leriman, èn di e du „wan diniwroko”, musu tyari den frantwortu dati na wan seryusu fasi tu. Soleki fa den tra vers e sori, dan Paulus e taki fu „wan diniwroko” di e du na ini a gemeente, di de leki „wán skin” (Rom. 12:4, 5). A diniwroko dati na a srefi leki a wan di kari na ini Tori fu den Apostel 6:4. Na ini a tekst dati, den apostel e taki: „Wi sa gebroiki wi ten nanga wi krakti fu begi èn fu preiki a wortu.” Fa wi musu du a diniwroko dati? Kresten owruman e gebroiki den presenti fu den fu gi den memre fu a gemeente deki-ati. Den e sori taki den e „du a diniwroko disi” te den e gi a gemeente rai nanga leri na wan seryusu fasi, nanga yepi fu Gado Wortu. Dati meki den e begi Gado fu yepi den te den e studeri, te den e ondrosuku Gado Wortu, te den e gi leri, èn te den e luku den skapu. Owruman musu gebroiki den presenti fu den na wan frantwortu fasi, èn den musu sorgu gi den skapu „nanga prisiri”.​—Rom. 12:7, 8; 1 Petr. 5:1-3.

6. Fa wi kan fiti a rai di skrifi na Romesma 12:11, a thema tekst fu na artikel disi?

6 Paulus e taki moro fara: „Un no musu lesi te unu e du wroko. De nanga faya nanga yepi fu a yeye. Dini Yehovah leki srafu.” Efu wi e si taki wi e lasi prisiri na ini a diniwroko, dan kande wi musu studeri moro bun, èn kande wi musu begi Yehovah nanga moro faya èn moro leisi fu gi wi en santa yeye. Dati kan yepi wi fu kisi prisiri baka na ini a diniwroko, èn fu kon de nanga moro faya (Luk. 11:9, 13; Openb. 2:4; 3:14, 15, 19). A santa yeye ben gi den fosi Kresten a krakti fu taki fu „den bigi sani di Gado du” (Tori. 2:4, 11). A santa yeye kan gi wi deki-ati tu fu de fayafaya na ini a diniwroko, noso fu „de nanga faya nanga yepi fu a yeye”.

Wi musu abi sakafasi

7. Fu san ede wi musu du a diniwroko fu wi nanga sakafasi?

7 Leisi Romesma 12:3, 16. Wi kisi den presenti fu wi fu di Yehovah ’sori no-frudini bun-ati’ gi wi. Na ini wan tra tekst, Paulus e taki: „Na Gado meki taki wi bun nofo” (2 Kor. 3:5). Dati meki, wi no musu meki bigi. Wi musu abi sakafasi, èn wi musu hori na prakseri taki iniwan bun bakapisi di wi abi na ini a diniwroko, no e kon fu wisrefi, ma fu di Gado e blesi wi (1 Kor. 3:6, 7). Dati meki Paulus e taki: „Mi e taigi un alamala drape fu no denki moro fu unsrefi leki san de fanowdu.” A de prenspari taki wi abi wan bun denki fu wisrefi, èn taki wi e du a diniwroko fu wi nanga prisiri. Ma te wi abi sakafasi, noso te wi e hori na prakseri taki wi abi swakifasi, dan wi no sa du neleki wi sabi ala sani èn neleki wi no abi fowtu. Na presi fu dati, wi wani ’gebroiki wi frustan na wan koni fasi’.

8. San kan yepi wi fu no ’prakseri fu wisrefi taki wi koni’?

8 A ben o de wan don sani efu wi ben o meki bigi fu den sani di wi du. Na ’Gado e meki a sani gro’ (1 Kor. 3:7). Paulus taki dati ibri memre fu a gemeente kisi „bribi”, fu di Gado gi en dati. Na presi taki wi e denki taki wi bun moro trawan, wi musu sori lespeki gi san trawan e du fu di den abi bribi. Paulus e taki moro fara: „Prakseri fu trawan leki fa yu e prakseri fu yusrefi.” Na ini wan tra brifi fu en, na apostel e taigi wi fu ’no strei nanga makandra èn fu no prakseri tumusi furu fu wisrefi, ma nanga sakafasi wi musu si trawan moro hei leki wisrefi’ (Fil. 2:3). Wi musu abi trutru sakafasi, èn wi musu meki tranga muiti fu man si taki ibriwan fu den Kresten brada nanga sisa fu wi man du wan sani di wi no man du. Te wi abi sakafasi, dan wi no sa ’prakseri fu wisrefi taki wi koni’. A no de fu taki dati son Kresten abi bigi frantwortu. Ma toku wi alamala sa prisiri trutru fu „du wroko di sma e si leki pikin sani”, èn di nofo tron sma no e poti prakseri na dati.​—1 Petr. 5:5.

A wánfasi di wi abi na ini a gemeente

9. Fu san ede Paulus e agersi salfu Kresten nanga pisi fu wan skin?

9 Leisi Romesma 12:4, 5, 9, 10. Paulus e agersi salfu Kresten nanga den pisi fu wan skin, di abi Krestes leki na Ede fu den (Kol. 1:18). A e memre salfu Kresten taki wan skin abi difrenti pisi di man du difrenti sani, èn aladi den pisi dati „furu”, toku den „de wán nanga Krestes”. Paulus ben gi den salfu Kresten na ini Efeise wan srefi sortu rai. A ben taki: „Meki wi gro na ala fasi nanga yepi fu lobi, fu di wi e saka wisrefi na ondro Krestes di de na ede. Nanga yepi fu Krestes, a heri skin e meki taki a kan gro kon tranga fu di a abi lobi; a skin man du disi fu di a de wán, èn fu di ala den pisi fu en e wroko makandra nanga yepi fu ibri skrufu fu a skin di e du san de fanowdu, aladi ibri pisi fu a skin e wroko na a yoisti fasi.”​—Ef. 4:15, 16.

10. Na suma ondro den „tra skapu” musu saka densrefi?

10 Aladi den „tra skapu” no de wan pisi fu a skin fu Krestes, toku den kan leri furu fu na agersitori disi (Yoh. 10:16). Paulus e taki dati Yehovah „poti ala sani na ondro Krestes, èn a meki a tron edeman fu ala sani gi a bun fu a gemeente” (Ef. 1:22). Na ini a ten disi, den wortu „ala sani”, abi fu du tu nanga den tra skapu di Yehovah poti na ondro a tiri fu en Manpikin. Te Bijbel e taki dati Krestes poti a „getrow èn koni srafu” fu luku den „sani di a abi”, dan den sani dati abi fu du tu nanga den tra skapu (Mat. 24:45-47). Fu dati ede, den wan di abi a howpu fu libi na grontapu, musu si Krestes tu leki na Ede fu den. Boiti dati, den musu saka densrefi na ondro a getrow èn koni srafu nanga a Tiri Skin, èn na ondro den brada di abi a frantwortu fu dini leki owruman na ini a gemeente (Hebr. 13:7, 17). Dati e meki taki wánfasi de na ini a Kresten gemeente.

11. San e meki taki wi de na ini wánfasi, èn sortu tra rai Paulus gi Kresten?

11 A wánfasi di de na ini a Kresten gemeente, e kon fu di den Kresten brada nanga sisa lobi makandra, èn lobi na wan „volmaakti banti di e meki sma kon de wán” (Kol. 3:14). Na ini Romesma kapitel 12, Paulus e sori taki a sani disi prenspari. A e taki dati wi musu lobi trawan „sondro fu hoigri”, èn wi musu ’abi dipi firi gi makandra neleki fa brada lobi makandra’. Disi sa yepi wi fu sori lespeki gi makandra. Na apostel e taki: „Unu fosi musu bigin sori trawan lespeki.” A no de fu taki, dati a lobi di wi abi gi den Kresten brada nanga sisa fu wi, no wani taki dati wi e tapu wi ai gi den sondu fu trawan. Wi musu du ala san wi man fu hori a gemeente krin. Baka di Paulus gi den Kresten a rai fu abi lobi gi makandra, a e taki moro fara: „Tegu gi ogri, ma tan du bun.”

Gi makandra wan switikon

12. San wi kan leri fu den Kresten na ini Masedonia?

12 Leisi Romesma 12:13. A lobi di wi abi gi wi Kresten brada nanga sisa sa meki taki wi du ala san wi man fu „gi den santawan san den abi fanowdu”. Awinsi wi pôti, toku wi kan prati san wi abi nanga trawan. Luku san Paulus ben skrifi fu den Kresten na ini Masedonia: „Den ben e pina fu di hebi tesi ben e miti den. Ma aladi den ben pôti srefisrefi, toku den ben abi prisiri pasa marki, èn den sori taki den gudu fu di den ben lobi fu gi sani. Bika den ben gi san den ben man gi, iya, mi kan taki dati a ben de moro leki san den ben man gi; èn densrefi begi wi tangitangi efu den ben kan kisi a grani fu gi bogobogo èn fu teki prati na a wroko di ben e du fu yepi den santawan [na ini Yudea]” (2 Kor. 8:2-4). Aladi den Kresten na ini Masedonia ben pôti, toku den ben lobi fu gi sani. Den ben si en leki wan grani fu prati san den ben abi nanga den Kresten brada nanga sisa fu den na ini Yudea.

13. Fa wi kan de sma di „abi a gwenti fu gi sma wan switikon”?

13 Den wortu „abi a gwenti fu gi sma wan switikon”, komoto fu wan Griki wortu di e sori taki wan sma fosi musu du wan sani. Na ini wan tra Bijbel, den wortu disi vertaal nanga „suku okasi fu gi sma wan switikon” (The New Jerusalem Bible). Wi kan gi sma wan switikon te wi e kari den kon na wi oso fu kon nyan nanga wi. Èn te wi e du dati nanga lobi, dan wi e du wan bun sani. Ma te wi e meki muiti fu gi sma wan switikon, dan wi sa si taki furu tra fasi de fa wi kan du dati. Fu eksempre, efu wi no abi furu moni, noso efu wi no abi wan bun gosontu, dan kande wi no o man bori wan bigi patu. Ma wi kan gi sma wan kari fu kon dringi wan sani nanga wi.

14. (a) A Griki wortu di vertaal nanga „switikon” komoto fu tu wortu. San na den wortu dati? (b) Fa wi kan sori taki wi e broko wi ede nanga den trakondre sma di wi e miti na ini a preikiwroko?

14 Fu man gi sma wan switikon, dan wi musu abi wan bun denki fu sma. A Griki wortu di vertaal nanga „switikon”, komoto fu tu wortu di wani taki „lobi” nanga „freimdesma”. Fa wi e denki fu freimdesma, noso trakondre sma? Son Kresten e leri wan tra tongo fu man preiki a bun nyunsu gi trakondre sma di froisi kon tan na ini a kontren fu a gemeente fu den. A de krin taki den Kresten disi na sma di abi a gwenti fu gi sma wan switikon. A no de fu taki, dati furu fu wi no abi na okasi fu leri wan tra tongo. Ma toku wi alamala kan preiki a bun nyunsu gi trakondre sma nanga yepi fu a buku Goed nieuws voor mensen uit alle landen (Bun nyunsu gi sma fu ala kondre). A buku disi, abi a Bijbel boskopu na ini difrenti tongo. Yu ben abi bun bakapisi di yu gebroiki a buku disi na ini a preikiwroko?

Wi musu firi gi trawan

15. Fa Yesus handri na wan fasi di e kruderi nanga a rai di skrifi na Romesma 12:15?

15 Leisi Romesma 12:15. A rai di Paulus e gi na ini a tekst disi, na fu sori wi taki wi musu firi gi trawan. Wi musu leri fu frustan fa trawan e firi, èn wi musu leri tu fu firi gi trawan. Iya, te sma breiti, dan wi musu breiti gi den, èn te den e firi sari, dan wi musu firi sari tu gi den. Efu wi de nanga faya nanga yepi fu a yeye, dan sma o si taki wi breiti gi den, noso taki wi e firi sari gi den. Baka di 70 fu den disipel fu Krestes ben go preiki a bun nyunsu, dan den drai kon baka nanga prisiri, èn den fruteri Yesus sortu bun bakapisi den ben abi. Di Yesus yere dati, dan ensrefi „ben prisiri pasa marki nanga yepi fu santa yeye” (Luk. 10:17-21). Yesus ben breiti neleki den. Ma di en mati Lasarus dede, dan Yesus ’krei tu di a si taki sma ben e krei’.​—Yoh. 11:32-35.

16. Fa wi kan sori taki wi e firi gi trawan? Suma spesrutu musu du dati?

16 Neleki Yesus, wi wani sori taki wi e firi gi sma. Te wan Kresten brada noso sisa breiti, dan wi wani breiti tu gi en. Ma te wi Kresten brada noso sisa abi problema, noso te den e sari, dan wi wani firi tu gi den. Nofo tron wi kan de wan bigi yepi gi den te wi e teki ten fu arki den na wan fasi di e sori taki wi e firi gi den. Èn son leisi, den sani di e miti wi brada noso sisa kan naki wi ati so te, taki wi srefi e bigin krei (1 Petr. 1:22). Spesrutu owruman musu sori taki den e firi gi trawan, soleki fa a rai fu Paulus e taki.

17. San wi leri fu Romesma kapitel 12 na ini na artikel disi? Na sortu tori wi sa poti prakseri na ini a tra artikel?

17 Soleki fa wi si na ini na artikel disi, dan wi poti prakseri na difrenti vers fu Romesma kapitel 12. Den vers dati gi wi rai di e sori fa wi leki Kresten musu libi, èn fa wi musu handri nanga wi Kresten brada nanga sisa. Na ini a tra artikel wi sa poti prakseri na den tra vers fu a kapitel disi. Den vers disi e sori fa wi musu si tra sma di no de memre fu a Kresten gemeente, èn fa wi musu handri nanga den. Den vers e sori tu fa wi musu denki fu sma di e gens wi, nanga sma di e frufolgu wi, èn fa wi musu handri nanga den sma dati.

Luku baka san wi leri

• Fa wi e sori taki wi „de nanga faya nanga yepi fu a yeye”?

• Fu san ede wi musu dini Gado nanga sakafasi?

• Na sortu fasi wi kan sori taki wi e firi gi wi Kresten brada nanga sisa?

[Aksi fu a tori disi]

[Prenki na tapu bladzijde 4]

Fu san ede wi e teki prati na den pisi disi fu a Kresten diniwroko?

[Prenki na tapu bladzijde 6]

Fa ibriwan fu wi kan yepi trakondre sma fu kon sabi a bun nyunsu fu a Kownukondre?