Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 14

Uwenta Kahle Yini Umsebenti Wakho?

Uwenta Kahle Yini Umsebenti Wakho?

‘Yenta umsebenti wemvangeli, futsi uwente kahle umsebenti wakho.’—2 THIM. 4:5.

INGOMA 57 Kushumayela Tonkhe Tinhlobo Tebantfu

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

Nasekavusiwe, Jesu waya kubafundzi bakhe futsi wabayala watsi “hambani, . . . nente . . . bafundzi” (Buka sigaba 1)

1. Yini tonkhe tinceku taNkulunkulu letifuna kuyenta futsi leni? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.)

KHRISTU JESU wayala balandzeli bakhe kutsi ‘bahambe bente bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi bakhe.’ (Mat. 28:19) Tonkhe tinceku taJehova letetsembekile tifuna kufundza indlela ‘yekuwenta kahle’ lomsebenti letiwunikwe nguJesu. (2 Thim. 4:5) Lomsebenti ubaluleke kakhulu, uyasenetisa, futsi uphutfuma kakhulu kwendlula noma ngabe ngumuphi umsebenti lokhona. Noma kunjalo, kungaba matima kakhulu kucitsa sikhatsi lesinyenti lesingafisa kusicitsa senta lomsebenti.

2. Ngutiphi tinkinga lesingahlangabetana nato nasifuna kwenta kahle imisebenti lesiyentela Jehova?

2 Kunaletinye tintfo letibalulekile lokufanele sitente futsi tidzinga sikhatsi kanye nemandla etfu. Kungahle kudzingeke kutsi sicitse sikhatsi lesinyenti emsebentini wekutiphilisa kute sikhone kutitsengela tintfo lesitidzingako naleto letidzingwa yimindeni yetfu. Kungahle kube matima kutsi sinakekele tonkhe tidzingo temindeni yetfu, kungenteka sigule, sicindzeteleke, nome sihlangabetane netinkinga bantfu labakhulile labahlangabetana nato. Singakhona njani kwenta imisebenti lesiyentela Jehova sibe sinaletinkinga ekuphileni?

3. Ngutiphi tintfo labanye bashumayeli betindzaba letimnadzi labangakhoni kutenta letitfolakala kuMatewu 13:23?

3 Akukafaneli sidvumale nangabe timo tetfu tisenta sisebente sikhatsi lesincane emsebentini waJehova. Jesu bekati kutsi akusitsi sonkhe lesitawukhona kutsela titselo teMbuso letilinganako. (Fundza Matewu 13:23.) Jehova uyayatisa imetamo lesiyentako, yingci nje nangabe siyenta ngenhlitiyo yetfu yonkhe. (Heb. 6:10-12) Ngakulolunye luhlangotsi, singahle sive ngatsi timo tetfu atisivumeli kutsi sente lokunyenti. Kulesihloko sitawuhlola indlela yekwenta imisebenti lesiyentela Jehova ite kucala ekuphileni kwetfu, yekwenta kuphila kwetfu kube melula, kanye neyekutfutfukisa emakhono etfu ekushumayela newekufundzisa. Kusho kutsini kuyenta kahle imisebenti yekukhonta kuNkulunkulu?

4. Kusho kutsini kuwenta kahle umsebenti wetfu?

4 Kute siwente kahle umsebenti wetfu, kufanele sisebentise onkhe ematfuba lesiwatfolako kute sishumayele siphindze sifundzise. Loko kusho kwenta lokungetulu nje kwekucitsa sikhatsi senta umsebenti wekushumayela. Tisusa tetfu tibaluleke kakhulu kuJehova. Ngenca yekutsi siyamtsandza Jehova kanye nabomakhelwane betfu, imisebenti lesiyentela Jehova siyenta ngemphefumulo wonkhe. * (Mak. 12:30, 31; Khol. 3:23) Kukhonta Jehova ngemphefumulo wonkhe kusho kutinikela ngalokuphelele kuye futsi sente konkhe lokusemandleni etfu kute sente umsebenti wakhe. Nangabe silitsatsa njengaleliligugu lilungelo lekwenta umsebenti wekushumayela, sitawetama kucocela bantfu labanyenti tindzaba letimnandzi.

5-6. Shano sibonelo lesikhombisa indlela umuntfu lonesikhatsi lesincane langawenta ngayo umsebenti wekushumayela ute kucala ekuphileni kwakhe.

5 Cabanga ngemfana losemusha lodlala ligitali. Utsandza kulidlala noma nini nakatfola litfuba. Ubese utfola umsebenti wekudlala ligitali ngetimphelasontfo lapho kutsengiswa khona litiya. Kodvwa imali layitfolako yincane kakhulu kunetindleko tetidzingo takhe. Ngako usebenta esitolo sekutsengisa kudla kusukela ngeMsombuluko kuze kuyoba nguLesihlanu. Ngisho nobe acitsa sikhatsi lesinyenti asebenta esitolo, utsandza kakhulu kudlala ligitali. Uyakulangatelela kutfutfukisa likhono lakhe kute esikhatsini lesitako acitse sikhatsi lesinyenti angumdlali weligitali. Nanobe kunjalo, uhlale asebentisa onkhe ematfuba kute adlale ligitali.

6 Ngendlela lefanako, kungenteka uyakutsandza kucitsa sikhatsi lesinyenti emsebentini wekushumayela, kodvwa sincane kakhulu sikhatsi lositfolako kute wente lomsebenti. Uyetama kutfutfukisa emakhono akho ekushumayela kute utsintse tinhlitiyo tebantfu lobashumayelako. Ngenca yetintfo letinyenti lokufanele utente, ungahle utibute kutsi ungawenta njani umsebenti wekushumayela ute kucala ekuphileni kwakho.

YENTA UMSEBENTI WAJEHOVA UTE KUCALA

7-8. Singamlingisa njani Jesu nasenta umsebenti wekushumayela?

7 Jesu wasibekela sibonelo lesihle kakhulu sekuba nembono lokahle ngemsebenti wekushumayela. Kushumayela ngeMbuso waNkulunkulu bekubaluleke kakhulu kuye. (Joh. 4:34, 35) Bekahamba emabanga lamadze kute ashumayele bantfu labanyenti. Bekahlale afuna ematfuba ekukhuluma nebantfu emakhaya abo kanye nasetindzaweni tawonkhewonkhe. Jesu wenta umsebenti wekushumayela weta kucala ekuphileni kwakhe.

8 Singamlingisa Jesu ngekufuna tindlela tekukhuluma nebantfu ngetindzaba letimnandzi nome nini nasitfola litfuba, nobe kuphi. Sikulungele kutidzela kute sihlanganyele kulomsebenti wekushumayela. (Mak. 6:31-34; 1 Phet. 2:21) Labanye emabandleni bakhonile kuba ngemahlahlandlela lakhetsekile, lavamile kanye nalasitako. Labanye bafundze lolunye lulwimi, kantsi labanye batfutsele endzaweni lenesidziso lesikhulu sebamemeteli. Nanobe kunjalo, umsebenti lomnyenti wekushumayela wentiwa bamemeteli futsi bawenta ngawo onkhe emandla abo. Ngisho nobe senta lokunyenti noma lokuncane, Jehova akaceli kutsi sente lokungetulu kwalesingakhona kukwenta. Ufuna sonkhe sikujabulele kumkhonta njengobe simemetela “tindzaba letimnandzi letikhatimulako taNkulunkulu lojabulako.”—1 Thim. 1:11; Dut. 30:11.

9. (a) Ngisho noma bekanemsebenti wekutiphilisa, Pawula wawenta njani umsebenti wekushumayela weta kucala ekuphileni kwakhe? (b) Imisebenti 28:16, 30, 31, ikhombisa kutsi Pawula bekawutsatsa njani umsebenti wekushumayela?

9 Umphostoli Pawula wasibekela sibonelo lesihle ngekwenta umsebenti wekushumayela ute kucala ekuphileni kwakhe. Ngesikhatsi avakashela emabandla kwesibili futsi aseKhorinte, imali yakhe bese iyincane, ngako kwadzingeka kutsi ente umsebenti wekwakha emathende. Nanobe kunjalo, umsebenti wekwakha emathende bewungakabaluleki kakhulu kuPawula. Wenta lomsebenti kute atisekele nakashumayela tindzaba letimnandzi eKhorinte futsi angabi ngumtfwalo kubazalwane. (2 Khor. 11:7) Nanobe Pawula bekawenta umsebenti wekutiphilisa, umsebenti wekushumayela bewuta kucala kuye, futsi bekashumayela njalo ngeliSabatha. Ngesikhatsi timo takhe setimvumela, “Pawula waba matasatasa ngekushumayela livi laNkulunkulu, afakaza kumaJuda kutsi Jesu unguKhristu.” (Imis. 18:3-5; 2 Khor. 11:9) Ngekuhamba kwesikhatsi, Pawula waboshwa eRoma iminyaka lemibili, kodvwa wachubeka ashumayela ngekutsi abhale tincwadzi futsi acoce nebantfu lebebamvakashela. (Fundza Imisebenti 28:16, 30, 31.) Pawula akazange avumele noma ngabe yini imphatamise emsebentini wekushumayela. Wabhala: “Njengobe sinalomsebenti . . . , asipheli emandla.” (2 Khor. 4:1) NjengaPawula, ngisho noma kungadzingeka sisebente sikhatsi lesinyenti emsebentini wekutiphilisa, sisengawenta umsebenti wekushumayela tindzaba teMbuso ube yintfo lebaluleke kakhulu ekuphileni kwetfu.

Tinyenti tindlela tekuwenta kahle umsebenti wetfu (Buka tigaba 10 na-11)

10-11. Singakhona njani kuwenta kahle umsebenti wekushumayela ngisho nobe sinetinkinga temphilo?

10 Ngisho noma singeke sikhone kushumayela emtini ngemuti ngenca yekukhula noma kugula, singakhona kushumayela ngaletinye tindlela. EmaKhristu angelikhulu lekucala bekashumayela noma ngukuphi lapho bekunebantfu khona. Bekasebentisa onkhe ematfuba lebekavela kute abashumayele ngeliciniso emtini ngemuti nasetindzaweni tawonkhewonkhe. Bekaphindze ashumayele angakahleli noma ngukuphi lapho bekunebantfu khona. (Imis. 17:17; 20:20) Nangabe singasakhoni kuhamba libanga lelidze, mhlawumbe singakhona kuhlala etindzaweni letiphitsitelako, kute sikhone kucoca nebantfu labendlulako. Singaphindze sifakaze ngekubhala tincwadzi noma sifakaze ngetincingo. Bamemeteli labangasakhoni kwenta lokunyenti ngenca yetinkinga temphilo bangatfola injabulo lenyenti ngekusebentisa letinye tindlela tekushumayela.

11 Ngisho noma unetinkinga temphilo, ungakhona kuwenta kahle umsebenti wekushumayela. Phindze ucabange ngesibonelo semphostoli Pawula. Watsi: “Ngobe nginemandla kuto tonkhe tintfo ngenca yaloyo longipha emandla.” (Fil. 4:13) Pawula bekawadzinga emandla lanjalo ngesikhatsi ahambela emabandla futsi agula. Watsi kubantfu baseGalathiya: “Kugula enyameni ngiko lokwangivulela litfuba lekucala lekutsi ngimemetele tindzaba letimnandzi kini.” (Gal. 4:13) Ngalokufanako, tinkinga temphilo tingakuvulela ematfuba ekutsi ukhone kufakaza ngetindzaba letinhle kulabanye. Kungaba bodokotela, bonesi, kanye nalabanye labasita ekunakekeleni timphilo tetfu, ngobe basuke basemisebentini nangabe sibavakashele emakhaya.

KWENTA KUPHILA KWAKHO KUBE MELULA

12. Kusho kutsini kugcina liso letfu “lilihle”?

12 Jesu watsi: “Sibane semtimba liso. Ngako-ke nangabe liso lakho lilihle, umtimba wakho wonkhe utawukhanya.” (Mat. 6:22) Bekasho kutsini Jesu ngalamavi? Bekasho kutsi ekuphileni kwetfu kufanele sihlale sinemgomo munye singavumi kuphatanyiswa nguletinye tintfo. Jesu wasibekela sibonelo lesihle kakhulu ngekutsi ahlale enta umsebenti wekushumayela, futsi wafundzisa balandzeli bakhe kutsi banake kakhulu kukhonta Jehova kanye neMbuso wakhe. Sisuke silingisa Jesu nangabe umsebenti wekushumayela ubaluleke kakhulu ekuphileni kwetfu futsi sifuna “kucala uMbuso waNkulunkulu nekulunga kwakhe.”—Mat. 6:33.

13. Yini lengasisita sihlale sinake umsebenti wekushumayela?

13 Lokunye lokungasisita kutsi sihlale sinake umsebenti wekushumayela kutsi singacitsi sikhatsi lesinyenti senta tintfo letingakabaluleki kangako. Loko kutasisita kutsi sibe nesikhatsi lesinyenti sekusita labanye kutsi bati Jehova futsi bamtsandze. * Nasi sibonelo, singakhona yini kwenta lushintjo esikhatsini lesisicitsa senta umsebenti wekutiphilisa kuze sikhone kuba nesikhatsi lesinyenti sekushumayela emkhatsini weliviki? Singasinciphisa yini sikhatsi lesisicitsa etintfweni tekutijabulisa letidla sikhatsi lesinyenti?

14. Yini leyentiwa ngulomdzala welibandla nemkakhe kute babe nesikhatsi lesinyenti sekushumayela?

14 Elias longulomdzala welibandla kanye nemkakhe bancuma kucitsa sikhatsi lesinyenti emsebentini wekushumayela. Elias utsi: “Asizange sikhone kuba ngemahlahlandlela ngekushesha, kodvwa kukhona lebesingakhona kukwenta kute sicitse sikhatsi lesinyenti emsebentini wekushumayela. Ngako senta lokutsite kute sicitse sikhatsi lesinyenti sishumayela. Sanciphisa tindleko lebesinato, sayekela kutijabulisa ngetintfo lebesesibona kutsi tidla sikhatsi lesinyenti, futsi sacela baphatsi betfu kutsi bente lushintjo emsebentini wetfu wekutiphilisa kute sibe nesikhatsi lesinyenti sekwenta umsebenti wekushumayela kanye naletinye tintfo. Loko kwasenta sakhona kushumayela kusihlwa, sachuba tifundvo teliBhayibheli letinyenti, saphindze sakhona kushumayela emkhatsini weliviki kabili ngenyanga. Loko kusijabulise kakhulu!”

TFUTFUKISA EMAKHONO AKHO EKUSHUMAYELA NEKUFUNDZISA

Kusebentisa loko lesikufundza emihlanganweni kungasisita kutsi sichubeke sitfutfuka emsebentini wekushumayela (Buka tigaba 15 na-16) *

15-16. Ngekusho kwencwadzi ya-1 Thimothi 4:13, 15, yini lengasisita sichubeke sitfutfukisa emakhono etfu ekushumayela? (Buka libhokisi lelitsi, “ Imigomo Letangisita Ngiwente Kahle Umsebenti Wami Wekushumayela.”)

15 Lenye indlela yekuwenta kahle umsebenti wetfu kutsi setame kutfutfukisa emakhono etfu emsebentini wekushumayela. Bantfu labenta umsebenti lotsite kufanele bahlale baceceshwa kute batfutfukise lwati kanye nemakhono abo. Loko kuyadzingeka nakubamemeteli beMbuso. Kufanele sichubeke sifundza indlela yekuba nelikhono emsentini wekushumayela.—Taga 1:5; fundza 1 Thimothi 4:13, 15.

16 Yini lengasisita kute sichubeke sitfutfuka emsebentini wekushumayela? Kufanele sichubeke sitinaka ticondziso lesititfola emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo loba semkhatsini weliviki. Lomhlangano usiniketa kuceceshwa lesikudzingako lokulusito lokutawusenta sitfutfukise emakhono etfu emsebentini wekushumayela. Nasi sibonelo, singatfola tindlela letinyenti tekutfutfukisa emakhono etfu ekushumayela nangabe silalelisisa sihlalo nakeluleka bafundzi lebebanetinkhulumo. Singatisebentisa letindlela nasitfola litfuba lekucocela lotsite tindzaba letimnandzi. Singacela umbonisi welicembu asisisite noma sihambe naye ensimini. Singaphindze sicele nekuhamba nemmemeteli losanesikhatsi lesidze ashumayela, lihlahlandlela, noma umbonisi wesigodzi. Sitakujabulela kakhulu kushumayela nekufundzisa nangabe sinelikhono lekusebentisa emathuluzi etfu ekufundzisa.

17. Ngumiphi imiphumela longayitfola nangabe uwenta kahle umsebenti wekushumayela?

17 Kulilungelo lelikhulu kutsi Jehova asivumele sibe “tisebenti letikanye” naye. (1 Khor. 3:9) ‘Utawukhonta Jehova ngentfokoto’ nangabe ‘uciniseka ngetintfo letibaluleke kakhulu’ futsi unakisisa umsebenti wekushumayela. (Fil. 1:10; Hla. 100:2) Njengobe sitisebenti letikanye naNkulunkulu, singaciniseka kutsi utasinika emandla lesiwadzingako kute siwente kahle umsebenti wetfu ngisho noma singahlangabetana natiphi tinkinga. (2 Khor. 4:1, 7; 6:4) Ngisho noma timo takho tikuvumela kutsi wente lokuncane noma lokunyenti emsebentini wekushumayela, ungaba “nesizatfu sekutibonga” nangabe uwenta ngemphefumulo wakho wonkhe. (Gal. 6:4) Nangabe uwenta kahle umsebenti wakho, utawube ukhombisa kutsi uyamtsandza Jehova kanye nebantfu lobashumayelako. “Nawenta njalo utawutisindzisa wena nalabo labakulalelako.”—1 Thim. 4:16.

INGOMA 58 Kufuna Bangani Bekuthula

^ sig. 5 Jesu usinikete umyalo wekwenta umsebenti wekushumayela tindzaba letinhle teMbuso kanye newekwenta bafundzi. Kulesihloko sitawucoca ngekutsi singawenta njani kahle umsebenti lesiwentela Jehova ngisho noma sihlangabetana netinkinga letinyenti. Sitawuphindze sifundze kutsi singawenta njani umsebenti wekushumayela uphumelele futsi siwujabulele.

^ sig. 4 KUCHAZWA KWEMAGAMA: Imisebenti lesiyentela Nkulunkulu ifaka ekhatsi tinhlobo letehlukahlukene tekushumayela nekufundzisa, kwakha nekulungisa takhiwo tenhlangano kanye nekusita nakuvele tehlakalo.—2 Khor. 5:18, 19; 8:4.

^ sig. 13 Buka libhokisi lelinesihloko lesitsi, “Ungakwenta Njani Kuphila Kwakho Kube Melula?” leliku-Sicongosekulindza saJuly 2016, likh. 10.

^ sig. 62 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Emhlanganweni wasekhatsi neliviki, dzadze ukhombisa lesingakwenta nasibuyela kumuntfu lesicoce naye. Ngemuva kwaloko ubhala emaphuzu njengobe sihlalo wemhlangano ameluleka. Nakasemsebentini wekushumayela ngemphelasontfo, wenta loko lakufundze emhlanganweni.