Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 16

Liciniso Ngebantfu Labafile

Liciniso Ngebantfu Labafile

“Siyakhona kwehlukanisa emavi laphefumulelwe laliciniso kulawo langemanga.”—1 JOH. 4:6.

INGOMA 73 Sicela Usiphe Sibindzi

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

Esikhundleni sekutsi sente imisimeto lengamjabulisi Jehova, kufanele sidvudvute tihlobo tetfu letifelwe ngumuntfu letimtsandzako (Buka likhasi 1 na-2) *

1-2. (a) Sathane ubadukise njani bantfu? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?

SATHANE ‘longuyise wemanga’ wacala kudukisa bantfu ngesikhatsi adukisa bo-Adamu na-Eva. (Joh. 8:44) Lamanye emanga lawacalako afaka ekhatsi timfundziso temanga ngekufa, kanye nangekuphila ngemuva kwekufa. Letimfundziso temanga tibangele bantfu labanyenti kutsi bente imikhosi ledvumile yebantfu labafile. Ngesizatfu saloko bazalwane nabodzadze labanyenti kudzingeke kutsi ‘bakulwele kamatima kukholwa’ nangabe kufe sihlobo sabo noma umuntfu lohlala endzaweni yangakubo.—Juda 3.

2 Nangabe uhlangabetana naletilingo, yini lengakusita kutsi uhlale wetsembekile kuloko liBhayibheli lelikufundzisako ngekufa? (Ef. 6:11) Yini longayenta kute udvudvute futsi ucinise umKhristu locindzetelwa kutsi angenele imikhosi lengamjabulisi Jehova? Kulesihloko sitawucoca ngekutsi yini Jehova layentako kute asisite. Kwekucala, ase sicoce ngekutsi litsini liBhayibheli ngekufa.

LICINISO NGESIMO SEBANTFU LABAFILE

3. Waba yini umphumela wemanga ekucala?

3 Nkulunkulu bekangafuni kutsi bantfu bafe. Kute baphile phakadze, bo-Adamu na-Eva bekufanele balalele Jehova lowabanika umyalo lomelula lotsi: “Ungasidli sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi, ngobe mhlazana usidla uyakufa nekufa.” (Gen. 2:16, 17) Sathane wabese ubangela kutsi kube netinkinga. Wakhuluma asebentisa inyoka, watsi ku-Eva: “Ningeke nife.” Lokubuhlungu kutsi Eva, wawakholelwa lamanga, futsi wadla lesitselo. Ngemuva kwaloko nendvodza yakhe yasidla lesitselo. (Gen. 3:4, 6) Ngalendlela kufa nesono kwangena eveni.—Rom. 5:12.

4-5. Sathane uchubeke njani nekudukisa bantfu?

4 Njengoba Nkulunkulu bekashito, bo-Adamu na-Eva bafa. Kodvwa Sathane akagcinanga lapho kucala emanga ngekufa. Ngemuva kwesikhatsi, wacala kusebentisa lamanye emanga. Lamanye alamanga yimfundziso yekutsi umtimba uyafa kodvwa lenye incenye yemuntfu ichubeka iphila endzaweni letsite. Emanga lafana nalawa adukise bantfu labanyenti ngisho nasesikhatsini setfu.—1 Thim. 4:1.

5 Kungani bantfu labanyenti badukisiwe? Kungoba Sathane usitakala ngendlela bantfu labativa ngayo ngekufa kute abadukise. Ngenca yekutsi sadalelwa kuphila phakadze, asifuni kufa. (Shu. 3:11) Kufa kusitsa setfu.—1 Khor. 15:26.

6-7. (a) Sathane uphumelele yini ekufihleni liciniso lelimayelana nekufa? Chaza. (b) Emaciniso laseBhayibhelini asisita njani kutsi singabesabi bantfu labafile?

6 Ngisho noma Sathane etama kusidukisa, liciniso lelimayela nekufa libekwe ebaleni. Ecinisweni, nyalo bantfu labanyenti sebayalati liciniso futsi batjela labanye ngaloko lokushiwo liBhayibheli ngesimo salabafile kanye nangelitsemba lekuvuswa kwalabafile. (Shu. 9:5, 10; Imis. 24:15) Lamaciniso ayasidvudvuta aphindze asisite singakungabati nobe sikwesabe loko lokwenteka kubantfu nabafa. Nasi sibonelo, tinceku taNkulunkulu atikwesabi kufa futsi atesabi nekutsi kukhona lokubi lokungenteka kubantfu lababatsandzako labafile. Siyati kutsi abaphili futsi ngeke bakhone kulimata labanye. Kufana nekutsi balele butfongo lobukhulu. (Joh. 11:11-14) Siyati nekutsi bantfu labafile ababoni kutsi iminyaka seyihambe kanganani. Nasekuvuswa labafile, ngisho nebantfu lesebafe emakhulu eminyaka kutawuba ngatsi bebalele sikhashana lesincane, kube njengekucwabita kweliso.

7 Awuvumi yini kutsi liciniso mayelana nebantfu labafile licacile, kumelula kulicondza, futsi linengcondvo? Loko kwehluke kakhulu kunemanga aSathane lasidukisako. Ngetulu kwekudukisa bantfu, lamanga anyundzela uMdali wetfu. Kute siwucondze kancono umonakalo lobangelwe nguSathane, asesicabange nganayi imibuto lemitsatfu: Emanga aSathane amnyundzele njani Jehova? Abente njani bantfu bacabanga kutsi akukabaluleki kukholelwa emhlatjelweni waKhristu wenhlawulo? Ababangele njani bantfu kutsi bahlupheke futsi beve buhlungu lobukhulu?

EMANGA ASATHANE ABANGELE TINKINGA LETINYENTI

8. Ngekusho kwaJeremiya 19:5 emanga aSathane lamayelana nebantfu labafile amhlambalata njani Nkulunkulu?

8 Emanga aSathane lamayelana nekufa ayamhlambalata Nkulunkulu. Lamanga afaka ekhatsi imfundziso letsi bantfu labafile bashiswa emlilweni. Timfundziso letinjalo tiyamhlambalata Nkulunkulu. Kanjani? Ecinisweni, tenta ngatsi Nkulunkulu lonelutsandvo ufanana naDeveli lonelunya. (1 Joh. 4:8) Kukwenta utive njani loko? Lokubaluleke nakakhulu, Jehova utiva njani ngako? Jehova uyatenyanya tonkhe tinhlobo tebubi.—Fundza Jeremiya 19:5.

9. Ngekusho kwaJohane 3:16 na-15:13, emanga aSathane ayenta njani inhlawulo yaKhristu ingabaluleki?

9 Emanga aSathane lamayelana nekufa enta inhlawulo yaKhristu ibonakale ingakabaluleki. (Mat. 20:28) Lamanye emanga aSathene kutsi bantfu banemphefumulo longafi. Kube loko bekuliciniso, ngabe bonkhe bantfu batawuphila phakadze. Ngabe Khristu akazange anikela ngekuphila kwakhe kube yinhlawulo yetfu kute sitfole kuphila lokuphakadze. Khumbula kutsi umhlatjelo waKhristu uyindlela letendlula tonkhe lekhombisa kutsi Jehova naJesu basitsandza kakhulu. (Fundza Johane 3:16; 15:13.) Cabanga kutsi Jehova neNdvodzana yakhe bativa njani ngetimfundziso letenta kutsi lesipho lesiligugu singabaluleki!

10. Emanga aSathane lamayelana nekufa ababangele njani bantfu kutsi bahlupheke futsi beve buhlungu lobukhulu?

10 Emanga aSathane ente bantfu bahlupheka futsi beva buhlungu lobukhulu. Batali labeva buhlungu lobukhulu ngekushonelwa ngumntfwana wabo bangahle batjelwe kutsi Nkulunkulu umtsetse kute abe yingilosi ezulwini. Lamanga aSathane ayabunciphisa yini buhlungu lebabuvako noma ayabungenta? Imfundziso lengemanga yesihogo semlilo isetjentiswa kute isekele kuhlushwa kwebantfu, lokufaka ekhatsi kushiswa elugodvweni kwebantfu labamelene netifundziso telisontfo. Ngekusho kwencwadzi lebeyikhuluma ngenkantolo lebeyihlupha iphindze ishushise bantfu lebebanetinkholelo letehlukile kutemaRoma Katolika (Spanish Inquisition,) bantfu lebebashushisa labanye bebakholelwa kutsi “bebabavisa kutsi kunjani kushiswa esihogweni.” Loko bebakwenta kute baphendvuke ngaphambi kwekutsi bafe futsi bebakholelwa kutsi loko kutawenta kutsi bangashiswa esihogweni semlilo nasebafile. Emaveni lamanyenti bantfu bativa baphocelelekile kutsi baphahlele bantfu labafile kute bakhombise kutsi bayabahlonipha futsi bacele tibusiso. Labanye benta loko kute tihlobo tabo letifile tingabalimati. Kuyadzabukisa kutsi emanga lanjalo aSathane akasiniki indvudvuto sibili, kunaloko abangela kwesaba nekukhatsateka lokungakadzingeki.

SINGAWAMELELA NJANI EMACINISO LASEBHAYIBHELINI?

11. Tihlobo tetfu noma bangani labangakahlosi lokubi bangasicindzetela njani kutsi sente lokuphambene neliVi laNkulunkulu?

11 Kutsandza Nkulunkulu kanye neliVi lakhe kusenta silalele Jehova ngisho noma tihlobo kanye nebangani betfu basicindzetela kutsi sente imikhuba lengakasekelwa eBhayibhelini lemayelana nebantfu labafile. Bangetama kusenta sitive sinemahloni ngekutsi batsi besingabatsandzi labantfu labafile futsi asibahloniphi. Mhlawumbe bangatsi indlela lesenta ngayo ingabangela kutsi bantfu labafile balimate labaphilako. Singawamelela njani emaciniso laseBhayibhelini? Cabanga kutsi ungatisebentisa njani letimiso teliBhayibheli letilandzelako.

12. Ngumaphi emasiko lamayelana nebantfu labafile langakasekelwa eBhayibhelini?

12 Timisele “kutehlukanisa” netinkholelo nemasiko langakasekelwa eBhayibhelini. (2 Khor. 6:17) Etindzaweni tase-Caribbean, bantfu labanyenti bakholelwa kutsi umuntfu nakafa lenye incenye yakhe iyachubeka iphila kute ilimate labo labamphatsa kabi. Lenye incwadzi itsi: “Lencenye lephilako ingenta umonakalo lomkhulu endzaweni lebekahlala kuyo.” Kulisiko leletayelekile e-Africa kutsi nakushoniwe kukhanyiswe likhandlela kute kucoshwe imimoya lemibi. Njengetikhonti taJehova, asitikholelwa letindzaba letingemanga futsi asiyenti imikhuba noma emasiko lakhutsata emanga aSathane!—1 Khor. 10:21, 22.

Kucwaningisisa kahle sisebentisa liBhayibheli kanye nekutikhulumisa kahle tihlobo letingasibo BoFakazi kungasisita sibalekele tinkinga (Buka likhasi 13 na-14) *

13. Ngekusho kwaJakobe 1:5, yini lokufanele uyente nangabe ungaciniseki ngelisiko lelitsite?

13 Nawungaciniseki ngelisiko noma umkhuba lotsite, thantaza kuJehova umcele akuphe kuhlakanipha. (Fundza Jakobe 1:5.) Yenta lucwaningo etincwadzini tetfu. Nakudzingekile, ungacela lusito kulabadzala belibandla. Angeke bakutjele lokufanele ukwente, kepha batakukhombisa timiso letiseBhayibhelini letihambisana nalofuna kukwati, njengaleti lesesicoce ngato. Nangabe utsatsa letinyatselo, usuke ucecesha “imicondvo” yakho, kute ukhone ‘kwehlukanisa lokulungile nalokungakalungi.’—Heb. 5:14.

14. Yini lesingayenta kute singabi sikhubekiso kulabanye?

14 “Tonkhe tintfo tenteleni kukhatimulisa Nkulunkulu. Yekelani kuba sikhubekiso.” (1 Khor. 10:31, 32) Ngaphambi kwekuncuma kutsi sitawulenta yini lisiko noma imikhuba letsite, kudzingeka sicabange kutsi sincumo lesitasenta sitabatsintsa njani bonembeza balabanye, ikakhulukati bonembeza bemaKhristu lesikanye nawo. Asifuni kukhuba labanye. (Mak. 9:42) Asifuni nekukhuba bantfu labangasibo BoFakazi. Lutsandvo lutasenta sikhulume nabo ngenhlonipho kute singcwelise Jehova. Asifuni kubaphikisa noma sihlekise ngemasiko abo. Khumbula kutsi lutsandvo lunemandla. Tinhlitiyo tebantfu labasiphikisako tingatsambisa nangabe sikhombisa kutsi siyabatsandza, siyabahlonipha futsi siyabacabangela.

15-16. (a) Kungani kukuhlakanipha kutsi bantfu bakwati loko lokukholelwako? Shano sibonelo. (b) Asebenta njani kitsi emavi aPawula lakuRoma 1:16?

15 Yenta bantfu basendzaweni lohlala kuyo bati kutsi unguFakazi waJehova. (Isa. 43:10) Nangabe ushonelwe, tihlobo takho kanye nabomakhelwane bangatfukutsela nawungafuni kuhlanganyela esikweni lelitsite. Kungaba melula kulungisa simo nangabe ubachazele kusenesikhatsi tinkholelo takho. Francisco lohlala eMozambique utsi: “Ngesikhatsi mine nemkami Carolina sifundza liciniso, satjela umndeni wetfu kutsi angeke sisabakhonta bantfu labafile. Sincumo setfu savivinywa ngesikhatsi kushona sisi waCarolina. Kulisiko lasendzaweni yakitsi kutsi sidvumbu sigezwe kulandzelwa imisimeto letsite. Sihlobo lesisedvute semufi kufanele silale emalanga lamatsatfu lapho kucitfwe khona emati lokugezwe ngawo sidvumbu. Kutsiwa lelisiko lenta umoya walomuntfu lofile ujabule. Umndeni watsi bekufanele kutsi kube nguCarolina lowenta lomsimeto.”

16 Yini boFrancisco nemkakhe labayenta? Francisco utsi: “Ngesizatfu sekutsi sitsandza Jehova futsi sifuna kumjabulisa, asizange sivume kwenta lelisiko. Umndeni waCarolina wakwata kakhulu. Batsi asibahloniphi bantfu labafile baphindze batsi ngeke basasivakashela noma basisite. Njengobe besike sabachazela ngetinkholelo tetfu, asizange sichaze ngesikhatsi basekwatile kutsi kungani singakalenti lelisiko. Lamanye emalunga emndeni aba seluhlangotsini lwetfu, asho kutsi besike sabachazela ngalesikukholelwako. Ngekuhamba kwesikhatsi umndeni waCarolina wasemukela simo futsi sabese sakha kuthula. Ecinisweni labanye baze beta endlini yetfu futsi bacela tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini.” Shengatsi singaba bete emahloni ekuhlale setsembekile ngobe sesiyakwati loko lokufundziswa liBhayibheli ngekufa.—Fundza Roma 1:16.

DVUDVUTA LABO LABALILAKO FUTSI USEKELE

Bangani labanelutsandvo badvudvuta baphindze basekele labo labafelwe bantfu lababatsandzako (Buka likhasi 17 kuya ku-19) *

17. Yini lengasisita kutsi sibe bangani sibili kumaKhristu lesikanye nawo?

17 Nangabe umKhristu lesikanye naye ashonelwe ngumuntfu lamtsandzako, kufanele setame kuba ‘bangani labanelutsandvo futsi setfwalisane naye tinhlupheko.’ (Taga 17:17) Singaba njani ‘bangani labanelutsandvo’ ikakhulukati nangabe umzalwane noma dzadze acindzetelwa kutsi ente imisimeto lengakasekelwa eBhayibhelini? Cabanga ngetimiso teliBhayibheli letimbili letingasisita sidvudvute labashonelwe.

18. Yini leyenta Jesu wakhala, futsi yini lesingayifundza esibonelweni sakhe?

18 ‘Khala nalabakhalako.’ (Rom. 12:15) Ngalesinye sikhatsi singahle siphelelwe ngemagama ekudvudvuta labashonelwe. Ngisho noma singete sati kutsi singabadvudvuta sitsini, batawubona kutsi siyabakhatsalela nangabe basibona sikhala. Ngesikhatsi kufe Lazaru umngani waJesu, Mariya, Mata kanye nalabanye bakhala, ngobe bebashonelwe ngumnakabo lobekangumngani wabo. Ngemuva kwemalanga lamane, Jesu wefika, futsi naye “wakhala tinyembeti” ngisho noma bekati kutsi bekatamvusa Lazaru. (Joh. 11:17, 33-35) Jesu wakhombisa kutsi Jehova utiva njani ngekufa kwaLazaru. Ngesikhatsi umndeni waboMariya ubona Jesu akhala, babona kutsi Jesu ubatsandza kakhulu. Ngendlela lefanako, nangabe bazalwane nabodzadze babona kutsi siyabatsandza futsi siyabakhatsalela, bayaciniseka kutsi abasibo bodvwa, kunaloko banebangani lababakhatsalelako nalababasekelako.

19. Umshumayeli 3:7 usikhutsata kutsi senteni kute sidvudvute umKhristu loshonelwe?

19 “Sikhatsi sekubindza nesikhatsi sekukhuluma.” (Shu. 3:7) Lenye indlela yekudvudvuta umzalwane wetfu lolilako kutsi simlalelisise. Mvumele kutsi atfulule sifuba sakhe, futsi ungatfukutseliswa ‘ngemavi lashubile.’ (Jobe 6:2, 3) Kungenteka kutsi ucindzetelwa natihlobo letingasibo boFakazi. Thantaza naye. Ncenga ‘uMuvi wemthandazo’ kutsi amuphe emandla kanye nemicabango lekahle. (Hla. 65:2) Ningafundza liBhayibheli ndzawonye nangabe timo tivuma. Noma nifundze sihloko lesikhuluma ngesimo lesifana naleso lakuso, njengesihloko lesikhuluma ngemlandvo wekuphila walamanye emaKhristu.

20. Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

20 Kulilungelo lelikhulu kwati liciniso ngalabafile kanye nelikusasa lelihle lalabo labalindze emathuneni! (Joh. 5:28, 29) Ngako asibambelele emacinisweni lesiwafundza eBhayibhelini futsi siwacocele nalabanye noma nini nasitfola litfuba. Loko kufanele sikwente ngemavi nangetento. Esihlokweni lesilandzelako sitawufundza ngalenye indlela sathane layisebentisako kute avimbele bantfu kutsi bati emaciniso—kusebentisa imimoya lemibi. Sitawufundza kutsi kungani kufanele sibalekele kwenta imikhuba kanye netekutijabulisa lokuphatselene nebudimoni.

INGOMA 24 Wotani Entsabeni YaJehova

^ sig. 5 Sathane kanye nemadimoni akhe badukise bantfu labanyenti ngekucala emanga mayelana nesimo bantfu labafile labakuso. Lamanga ente bantfu kutsi bente imikhosi leminyenti lengakasekelwa eBhayibhelini. Lesihloko sitakusita uhlale wetsembekile kuJehova nangabe bantfu betama kukucindzetela kutsi ube nencenye kulemikhosi.

^ sig. 55 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Emalunga emndeni laboFakazi advudvuta lelinye lilunga lawo lemndeni lelishonelwe ngumuntfu lelimtsandzako.

^ sig. 57 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Ngemuva kwekucwaninga ngemisimeto yemingcwabo, lelinye lilunga lemndeni lelinguFakazi lichazela umndeni walo tikholelo talo.

^ sig. 59 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Labadzala belibandla badvudvuta baphindze basekele umKhristu lofelwe ngumuntfu lamtsandzako.