Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 17

Vumela Jehova Akusite Ulwe Nemimoya Lemibi

Vumela Jehova Akusite Ulwe Nemimoya Lemibi

“Silwa . . . nemabutfo emimoya lemibi etindzaweni tasezulwini.”—EF. 6:12.

INGOMA 55 Ningabesabi!

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Njengobe kuchazwe ku-Efesu 6:10-13, nguyiphi indlela lesijabulisa kakhulu Jehova lakhombisa ngayo kutsi unendzaba natsi? Chaza.

LENYE indlela lesijabulisako Jehova lakhombisa ngayo kutsi uyasikhatselela njengobe sitikhonti takhe, kusisita kutsi sikhone kulwa netitsa tetfu. Sathane kanye nemadimoni batitsa tetfu letinkhulu. (Fundza Efesu 6:10-13.) Nasivumela Jehova asisite futsi setsembela kuye, sitawukhona kumelana naDeveli. Singaba nesicinisekiso lesifana naleso umphostoli Pawula labenaso. Wabhala: “Nangabe Nkulunkulu angakitsi, ngubani longamelana natsi?”—Rom. 8:31.

2. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

2 NjengemaKhristu eliciniso, asihlali sifuna kwati lokunyenti ngaSathane kanye nemadimoni akhe. Sinaka kakhulu kufundza ngaJehova kanye nekumkhonta. (Hla. 25:5) Nanobe kunjalo, siyadzinga kwati tindlela Sathane latisebentisako kute angasincobi. (2 Khor. 2:11) Kulesihloko, sitawucoca ngetindlela letiyinhloko Sathane nemadimoni labatisebentisako kute badukise bantfu. Sitawuphindze sicoce ngekutsi singalwa njani nabo futsi sibancobe.

IMIMOYA LEMIBI IBADUKISA NJANI BANTFU

3-4. (a) Kusho kutsini kusebentisa emadimoni? (b) Kwandze kangakanani kukholelwa ekusebentiseni emadimoni?

3 Indlela lehamba embili Sathane nemadimoni labayisebentisako kute badukise bantfu, kusebentisa imimoya. Bantfu labasebentisa imimoya batsi bayakwati kulawula tintfo bantfu labangakhoni kutilawula. Nasi sibonelo, labanye batsi bayakhona kubona likusasa ngekutsi balumbe noma bafundze tinkhanyenti. Labanye bangenta ngatsi bakhulume nebantfu labafile. Kantsi labanye bayatsakatsa noma basebentise imilingo, futsi bangetama kucalekisa labanye bantfu. *

4 Kwandze kangakanani kukholelwa ekusebentiseni emadimoni? Lucwaningo lolwentiwa emaveni langu-18 aseLatin America kanye naseCaribbean lwaveta kutsi kubantfu lokwacocwa nabo, munye kulabatsatfu ukholelwa ekusebentiseni imilingo nekutsakatsa, kantsi labanyenti bakholelwa kutsi bangakhona kukhuluma nalabafile. Lolunye lucwaningo lwentiwa emaveni ase-Africa langu-18. Kubantfu lokwacocwa nabo, bangetulu kwehhafu labatsi bayakholelwa ekutsakatseni. Kuliciniso kutsi noma ngabe sihlala kuphi, kufanele sitivikele emimoyeni lemibi. Sathane utimisele kutsi adukise “umhlaba wonkhe.”—Semb. 12:9.

5. Jehova utiva njani ngekusebentisa imimoya?

5 Jehova “unguNkulunkulu weliciniso.” (Hla. 31:5, NW) Ngako utiva njani ngekusebentisa imimoya? Uyakwenyanya! Jehova watsi kuma-Israyeli: “Kubete emkhatsini wenu loyawutfolakala anikela ngendvodzana nome ngendvodzakati yakhe ngekuyengcisa emlilweni, kubete nalobhulako nome losangoma, nome lohumusha tigameko, angenele butsi, nome alumbe, nome wemimoya lemibi, nome lophengulako, nome lokhuluma nalabafile. Wonkhe umuntfu lowenta letintfo usinengiso kuSimakadze.” (Dut. 18:10-12) EmaKhristu akekho ngephasi kweMtsetfo Jehova lawunika ema-Israyeli. Nanobe kunjalo, siyati kutsi indlela lativa ngayo ngekusebentisa imimoya ayikashintji.—Mal. 3:6.

6. (a) Sathane uyisebentisa njani imimoya lemibi kute alimate bantfu? (b)  Umshumayeli 9:5 uveta liphi liciniso ngesimo sebantfu labafile?

6 Jehova usecwayisa ngekusebentisa imimoya ngobe uyati kutsi Sathane usebentisa yona kute alimate bantfu. Sathane usebentisa imimoya kute akhutsate emanga, lokufaka ekhatsi emanga latsi bantfu labafile bayaphila kulenye indzawo. (Fundza Umshumayeli 9:5.) Uphindze ayisebentise kute ente bantfu besabe futsi bakhweshe kuJehova. Umgomo wakhe kutsi bantfu labasebentisa imimoya batsembele emimoyeni lemibi kunekutsi batsembele kuJehova.

SINGALWISANA NJANI NEMIMOYA LEMIBI?

7. Jehova usitjela kutsini?

7 Njengobe sifundzile ekucaleni, Jehova usitjela loko lokufanele sikwati kute singadukiswa nguSathane kanye nemadimoni. Cabanga ngetintfo lesingatenta kute silwe naSathane kanye nemadimoni.

8. (a) Nguyiphi indlela leyinhloko lesisita kutsi silwisane nemimoya lemibi? (b) Tihlabelelo 146:4 tisikhombisa njani ngalokucalile emanga aSathane lamayelana nekufa?

8 Fundza uphindze uzindle ngeliVi laNkulunkulu. Lena yindlela lehamba embili lesisita kutsi singawanaki emanga lakhutsatwa yimimoya lemibi. LiVi laNkulunkulu lifanana nenkemba lengabeka ebaleni emanga lakhutsatwa nguSathane. (Ef. 6:17) Nasi sibonelo, liVi laNkulunkulu liwabeka ebaleni emanga latsi bantfu labafile bangakhona kukhuluma nalabaphilako. (Fundza Tihlabelelo 146:4.) Liphindze lisikhumbute kutsi nguNkulunkulu kuphela longakhona kusitjela ngelikusasa. (Isa. 45:21; 46:10) Nangabe silifundza njalo liVi laNkulunkulu siphindze sizindle ngalo, sitawukhona kungawanaki siphindze siwenyanye emanga imimoya lemibi lefuna kutsi siwakholelwe.

9. Ngutiphi tintfo letiphatselene nekusebentisa imimoya lokufanele sitigweme?

9 Ungavumi kwenta nobe yini lephatselene nemimoya lemibi. NjengemaKhristu eliciniso, asifuni kwenta nobe yini lehambisana nemimoya. Nasi sibonelo, asiyi kubantfu labakhuluma nemadimoni noma setame kukhuluma nebantfu labafile nganobe nguyiphi indlela. Njengobe sicoce ngako kulesihloko lesengcile, siyayibalekela imisimeto yemingcwabo lesekelwe emfundzisweni letsi labafile bayaphila kulenye indzawo. Asitifundzi tinkhanyeti nobe sibhule kute sati kutsi likusasa lisiphatseleni. (Isa. 8:19) Siyati kutsi imikhuba lenjalo iyingoti futsi ingasenta sisebente ngalokucondzile naSathane kanye nemadimoni.

Lingisa emaKhristu elikhulu lekucala leminyaka ngekutsi ulahle tonkhe tintfo letiphatselene nebudimoni futsi ulahle tintfo tekutijabulisa letisebentisa imimoya (Buka emakhasi 10 kuya ku-12)

10-11. (a) Yini leyentiwa ngulabanye bangelikhulu lekucala ngemuva kwekutsi bafundze liciniso? (b) Ngekusho kwa-1 Khorinte 10:21, kungani kufanele silingise sibonelo semaKhristu angelikhulu lekucala, futsi loko singakwenta njani?

10 Lahla tonkhe tintfo letiphatselene nekusebentisa emadimoni. Labanye bantfu lebebahlala e-Efesu ngelikhulu lekucala, bebasebentisa imimoya. Benta lushintjo lolukhulu ngesikhatsi bafundza liciniso. “Labanyenti kulabo lebebake benta imilingo baletsa tincwadzi tabo ndzawonye, batishisa embikwabo bonkhe bantfu.” (Imis. 19:19) Bebatimisele kwenta konkhe lokusemandleni abo kute balwisane nekusebentisa imimoya lemibi. Tincwadzi lebebanato lebetikhuluma ngemlingo betidule kakhulu. Esikhundleni sekutsi batiphe labanye noma batitsengise, batishisa. Bebakhatsateke kakhulu ngekujabulisa Jehova kunalemali lenyenti lebayicitsa nabatsenga letincwadzi.

11 Singasilingisa njani sibonelo salamaKhristu elikhulu lekucala leminyaka? Kungaba kuhlakanipha kulahla konkhe lesinako lokuhambelana nekusebentisa emadimoni. Loko kufaka ekhatsi kwekugaba, kwekutifisela inhlanhla nobe letinye tintfo bantfu labatigcokako nome labanato kute betame kutivikela emimoyeni lemibi.—Fundza 1 Khorinte 10:21.

12. Ngumiphi imibuto lokufanele sitibute yona mayelana netintfo lesitijabulisa ngato?

12 Caphela tintfo lotijabulisa ngato. Tibute: ‘Ngiyatifundza yini tincwadzi, bomagazini nobe tihloko letiku-internet letikhuluma ngekusebentisa emadimoni? Kutsiwani ngetingoma lengitilalelako, ema-movie kanye netinhlelo te-TV lengitibukelako nobe ema-video game lengiwadlalako? Kukhona yini lengitijabulisa ngako lokuphatselene nekusebentisa imimoya? Kutijabulisa kwami kufaka ekhatsi kubuka bantfu labamunya ingati yalabanye yini nobe bantfu labetfusako nalabangemadimoni? Kuveta imilingo, butsakatsi nebudimoni njengekutjabulisa lokungasiyo ingoti yini? Kuliciniso kutsi akusito tonkhe tekutijabulisa letifaka ekhatsi ema-movie latinganekwane noma tindzaba letingenteki mbamba letisebentisa imimoya. Nawuhlolisisa tintfo lotijabulisa ngato kufanele utimisele kwenta tincumo letitakusita ubalekele tonkhe tintfo Jehova latenyanyako. Sifuna kwenta konkhe lokusemandleni etfu kute ‘silondvolote nembeza lomsulwa’ embikwaNkulunkulu.—Imis. 24:16. *

13. Yini lokufanele singayenti?

13 Ungacoci tindzaba letiphatselene nemadimoni. Sifuna kulingisa sibonelo lesabekelwa nguJesu. (1 Phet. 2:21) Ngaphambi kwekutsi ete emhlabeni, Jesu bekahlala ezulwini futsi bekati lokunyenti ngaSathane nangemadimoni. Kodvwa akazange acoce ngetintfo lebetentiwa ngemadimoni. Jesu bekafuna kufundzisa bantfu ngaJehova hhayi kubafundzisa ngaSathane. Singamlingisa Jesu ngekutsi singandzisi tindzaba letiphatselene nemadimoni. Esikhundleni saloko sikhombisa ngalesikushoko kutsi “tinhlitiyo tetfu tintsintfwa ngulokuhle,”—liciniso ngaNkulunkulu.—Hla. 45:1.

Akukafaneli siyesabe imimoya lemibi. Jehova, Jesu kanye netingilosi banemandla lamakhulu kwengca Sathane nemadimoni (Buka emakhasi 14 na-15) *

14-15. (a) Kungani kungakafaneli siyesabe imimoya lemibi? (b) Ngubuphi bufakazi lobukhombisa kutsi Jehova uyabavikela bantfu bakhe lamuhla?

14 Ungesatjiswa yimimoya lemibi. Kuletikhatsi lesiphila kuto, tintfo letimbi tingenteka nakitsi. Tingoti, kugula nobe kufa kufika singakakugadzi. Kepha akukafaneli sicabange kutsi letintfo tibangelwa yimimoya lemibi. LiBhayibheli litsi “sikhatsi nematfuba” kungasehlela sonkhe. (Shu. 9:11) Mayelana nemadimoni, Jehova ukhombisile kutsi unemandla lamakhulu kunawo. Nasi sibonelo, Nkulunkulu akazange avume kutsi Sathane abulale Jobe. (Jobe 2:6) Ngesikhatsi saMosi, Jehova wakhombisa kutsi unemandla lamakhulu kwendlula baphristi baseGibhithe labebenta imilingo. (Eks. 8:18; 9:11) Jehova wanika Jesu emandla. Ngako Jesu lokhatinyulisiwe wakhombisa kutsi unemandla ngesikhatsi alahlela Sathane nemadimoni emhlabeni. Ngekushesha batawujikijelwa emgodzini longenamkhawulo, futsi angeke bakhone kulimata bantfu.—Semb. 12:9; 20:2, 3.

15 Sibona bufakazi lobunyenti lobukhombisa kutsi Jehova uyabavikela bantfu bakhe lamuhla. Cabanga ngaloku: Sishumayela siphindze sifundzise liciniso emhlabeni wonkhe. (Mat. 28:19, 20) Ngekwenta njalo siyibeka ebaleni imisebenti lemibi yaDeveli. Siyaciniseka kutsi kube Sathane unemandla ekusiyekelisa kwenta lomsebenti ngabe uyasiyekelisa, kodvwa angeke aze akhone. Ngako akukafaneli siyesabe imimoya lemibi. Siyati kutsi “emehlo aSimakadze abuka emhlabeni wonkhe kucinisa labo labatinhlitiyo tabo titinikele kuye ngalokuphelele.” (2 Khr. 16:9) Nangabe setsembekile kuJehova emadimoni angeke akhone kusilimata sikhatsi lesidze.

TIBUSISO LETITFOLWA BANTFU LABAVUMELA JEHOVA ABASITE

16-17. Lomunye dzadze wakhombisa njani kutsi bekanesibindzi sekulwisana nemimoya lemibi?

16 Kudzingeka sibe nesibindzi kute silwe nemimoya lemibi, ikakhulukati nangabe siphikiswa tihlobo noma bangani labangakahlosi lokubi. Jehova uyababusisa bantfu labakhombisa kuba nesibindzi. Cabanga ngesibonelo sadzadze-Erica lohlala eGhana. Erica bekaneminyaka lengu-21 ngesikhatsi acala kudadisha liBhayibheli naBoFakazi. Njengobe ayindvodzakati yemphristi lowenta imilingo, bekalindzeleke kutsi abe nencenye nakunemisimeto lefaka ekhatsi kudla inyama lebeyinikelelwe bonkulunkulu bababe wakhe. Ngesikhatsi Erica angavumi kudla lenyama, umndeni wakhe watsi utfuke bonkulunkulu. Lomndeni bewukholelwa kutsi labonkulunkulu batawubajezisa ngekutsi bahlanye noma bagule.

17 Umndeni wakubo wetama kumphocelela kutsi ente lemisimeto, kodvwa Erica akazange avume, ngisho noma kwenta njalo kwamenta wacoshwa ekhaya. Labanye BoFakazi bamvumela kutsi ahlale nabo. Ngaleyo ndlela Jehova wabusisa Erica ngemndeni lomusha, lokungemaKhristu laba njengabobhuti nabosisi bakhe. (Mak. 10:29, 30) Ngisho noma tihlobo takhe tamlahla futsi taze tashisa nato tonkhe tintfo takhe, Erica wahlala etsembekile kuJehova, wabhajatiswa, futsi nyalo sewulihlahlandlela lelivamile. Akawesabi emadimoni. Nakakhuluma ngemndeni wakhe, Erica utsi, “Ngihlale ngithantaza onkhe malanga kutsi umndeni wakitsi utfole injabulo yekwati Jehova kanye nenkhululeko letfolakala ngekukhonta Nkulunkulu wetfu lonelutsandvo.”

18. Ngutiphi tibusiso lesitatitfola nasetsembela kuJehova?

18 Akusitsi sonkhe lesitawuvivinywa ngalendlela. Nanobe kunjalo, sonkhe kufanele setsembele kuJehova kute sikhone kulwisana nemimoya lemibi. Nasenta njalo, sitawutfola tibusiso letinyenti, futsi angeke sidukiswe ngemanga aSathane. Angeke sesabe nekutsi emadimoni atasiyekelisa kukhonta Jehova. Ngetulu kwaloko, sitawucinisa buhlobo betfu naJehova. Umphostoli Jakobe watsi: “Titfobeni kuNkulunkulu, kodvwa nimelane naDeveli, futsi utanibalekela. Sondzelani kuNkulunkulu, naye utawusondzela kini.”—Jak. 4:7, 8.

INGOMA 150 Funani Nkulunkulu Kute Nivikeleke

^ sig. 5 Ngelutsandvo, Jehova usecwayisile ngemimoya lemibi kanye nekutsi ingasilimata. Imimoya lemibi ibadukisa njani bantfu? Yini lesingayenta kute silwe nemimoya lemibi? Kulesihloko sitawucoca ngekutsi Jehova usisita njani kute ingasidukisi.

^ sig. 3 TINCHAZELO TEMAGAMA LATSITE: Kusebentisa imimoya kusho tinkholelo kanye nemikhuba lehambisana nemadimoni. Loku kufaka ekhatsi inkholelo yekutsi umoya wemuntfu lofile uyachubeka uphila futsi uyakhona kukhuluma nebantfu labaphilako, ikakhulukati usebentisa umuntfu lokhuluma nemadimoni. Kusebentisa imimoya kuphindze kufake ekhatsi kutsakatsa kanye nekulumba. Kulesihloko, imilingo isho kusebentisa emadimoni noma emandla ebumnyama. Ingafaka ekhatsi kucalekisa labanye noma kubaphulukisa. Loko akusho kusebentisa tandla lokwentiwa bantfu kute bajabulise labanye.

^ sig. 12 Labadzala belibandla bete lilungelo lekubeka imitsetfo lemayelana nekutijabulisa. Kunaloko, umKhristu ngamunye kufanele asebentise nembeza loceceshwe ngeliBhayibheli kute akhetse latakufundza, latakubukela, nome latawudlala ngako. Tinhloko temindeni letihlakaniphile tiyaciniseka kutsi emalunga emindeni yawo asebentisa timiso teliBhayibheli nakhetsakhetsa kwekutijabulisa.—Buka sihloko lesiku-jw.org® lesitsi “Akhona Yini Ema-movie, Tincwadzi, Noma Tingoma BoFakazi BaJehova Labativalile Kutsi Tisetjentiswe Ebandleni Labo?” Lesihloko sitfolakala ngephasi kwencenye letsi MAYELANA NATSI > IMIBUTO BANTFU LABAVAMISE KUYIBUTA MAYELANA NABOFAKAZI BAJEHOVA.

^ sig. 54 KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umfanekiso lokhombisa Jesu ayiNkhosi lenemandla yasezulwini ahola libutfo letingilosi. Sihlalo sebukhosi saJehova singetulu kwabo.