Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 15

Indlela Lokhuluma Ngayo Isibonelo Yini Kulabanye?

Indlela Lokhuluma Ngayo Isibonelo Yini Kulabanye?

“Ngekukhuluma, . . . bani sibonelo kulabetsembekile.”—1 THIM. 4:12.

INGOMA 90 Khutsatanani

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Ngubani lowenta kutsi bantfu bakhone kukhuluma?

 NKULUNKULU wasenta sakhona kukhuluma. Ngekushesha nje ngemuva kwekutsi Adamu sekadaliwe, wakhona kukhuluma naBabe wakhe wasezulwini. Wakhona nekwakha emagama lamasha. Adamu wasebentisa lelikhono lakhe kuze ente umsebenti lebekanikwe wona wekwetsa tilwane. (Gen. 2:19) Wajabula kakhulu ngesikhatsi akhuluma kwekucala ngca nalomunye umuntfu, lebekungu-Eva umkakhe lomuhle!—Gen. 2:22, 23.

2. Lulwimi lusetjentiswe njani kabi esikhatsini lesendlulile futsi lusetjentiswa njani kabi lamuhla?

2 Ngekushesha lesipho sekukhuluma sabese sisetjentiswa kabi. Sathane Develi wayenga-Eva futsi lamanga enta bantfu baba nesono. (Gen. 3:1-4) Ngesikhatsi Adamu ente liphutsa, wasisebentisa kabi lesipho ngesikhatsi asola Eva futsi wasola ngisho naJehova. (Gen. 3:12) Khayini wakhuluma emanga kuJehova ngemuva kwekubulala umnakabo Abela. (Gen. 4:9) Ngekuhamba kwesikhatsi, Lameki labekangumtukulu waKhayini, washo inkhondlo lebeyikhuluma ngebudlova bebugcwele ngaleso sikhatsi. (Gen. 4:23, 24) Sinjani simo lamuhla? Ngalesinye sikhatsi, baholi betepolitiki bete emahloni ekusebentisa lulwini lolubi. Ngetulu kwaloko, ema-movie lamanyenti lamuhla agcwele lulwimi lolungcolile. Bantfwana besikolwa bavama kuva lulwimi lolubi esikolweni, kantsi labasebentako baluva lapho basebentela khona. Loku kukhombisa kutsi similo sebantfu sesihhohloke kakhulu kulelive.

3. Yini lokufanele siyicaphele, futsi sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Nasingakanaki, singakujwayela kuva lulwimi lolubi size natsi sicale kulusebentisa. Njengobe singemaKhristu, sifuna kujabulisa Jehova. Ngako akukafaneli kuphume lulwimi lolubi emilonyeni yetfu. Sifuna kusisebentisa kahle lesipho kuze sidvumise Nkulunkulu. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi singasisebentisa njani kahle lesipho (1) nasenta umsebenti wekushumayela, (2) nasisemihlanganweni yelibandla, (3) nalapho sicoca nalabanye. Kodvwa asesicale sicoce ngekutsi, yini leyenta Jehova abe nendzaba nekutsi silusebentisa njani lulwimi lwetfu.

JEHOVA UNENDZABA NEKUTSI SILUSEBENTISA NJANI LULWIMI LWETFU

Loko lokukhulumako kuvetani ngaloko lokusenhlitiyweni yakho? (Buka tigaba 4-5) *

4. Ngekusho kwaMalakhi 3:16, yini leyenta Jehova abe nendzaba nekutsi silusebentisa njani lulwimi lwetfu?

4 Fundza Malakhi 3:16. Nawucabanga, yini leyenta Jehova kutsi abhale ‘encwadzini yesikhumbuto’ emagama alabo labakhombisa kutsi bayamesaba ngendlela labakhuluma ngayo futsi bacabangisise ngelibito lakhe? Lesikukhulumako kuveta loko lokusenhlitiyweni yetfu. Jesu watsi: “Umlomo ukhuluma loko lokugcwele enhlitiyweni.” (Mat. 12:34) Loko lesikukhulumako kuveta kutsi simtsandza kanganani Jehova. Jehova ufuna kutsi labo labamtsandzako baphile kuze kube phakadze emhlabeni lomusha.

5. (a) Indlela lesikhuluma ngayo ihlobana njani nekukhonta kwetfu Nkulunkulu? (b) Njengobe kuvetwe kulesitfombe, yini lokufanele siyinake mayelana nendlela lesikhuluma ngayo?

5 Indlela lesikhuluma ngayo itawuncuma kutsi Jehova uyakwemukela yini kukhonta kwetfu. (Jak. 1:26) Labanye bantfu labangamtsandzi Nkulunkulu bakhuluma ngendlela lekhombisa kutsi batfukutsele, bete umusa nekutsi bayatigcabha. (2 Thim. 3:1-5) Asifuni kufana nabo. Sifuna kutsi indlela lesikhuluma ngayo imjabulise Jehova. Angajabula yini Jehova nangabe sikhuluma kahle emihlanganweni yebuKhristu nobe emsebentini wekushumayela, kodvwa siwakhulumise kabi emalunga emindeni yetfu nangabe kute losibonako nobe losivako?—1 Phet. 3:7.

6. Ngumuphi umphumela lomuhle lowabakhona ngenca yekutsi Kimberly bekakhuluma kahle?

6 Nasisisebentisa kahle lesipho setfu sekukhuluma sisuke sikhombisa labanye kutsi sikhonta Jehova. Sifuna kubasita bawubone kahle umehluko ‘emkhatsini walokhonta Nkulunkulu naloyo longamkhonti.’ (Mal. 3:18) Nguloko lokwenteka kulomunye dzadze lokutsiwa nguKimberly. * Wanikwa umsebenti wesikolwa lebekufanele awente nalomunye umfundzi. Ngemuva kwekuba sebacedzile kwenta lomsebenti wesikolwa, lomfundzi wabona kutsi Kimberly akafani nalabanye bafundzi. Bekangakhulumi kabi ngalabanye, kodvwa bekakhuluma kahle futsi angalusebentisi lulwimi lolubi. Lomfundzi wakutsandza loko lakubona kuKimberly futsi wasemukela sifundvo seliBhayibheli. Jehova ujabula kakhulu nakabona kutsi indlela lesikhuluma ngayo yenta labanye bafune kufundza ngaye!

7. Yini lotimisele kuyenta ngalesipho losiphiwe nguNkulunkulu?

7 Sonkhe sifuna kukhuluma ngendlela letawudvumisa Jehova futsi isente sisondzelane nebazalwane betfu nabodzadze. Ngako nyalo asesicoce ngekutsi ngutiphi tintfo lesingatenta kuze sichubeke siba ‘sibonelo lesihle endleleni lesikhuluma ngayo.’

BANI SIBONELO LESIHLE EMSEBENTINI WEKUSHUMAYELA

Kukhuluma nebantfu ngendlela lenemusa nasishumayela kuyamjabulisa Jehova (Buka tigaba 8-9)

8. Ngusiphi sibonelo Jesu lasibekela sona endleleni lasebentisa ngayo sipho sekukhuluma nakenta umsebenti wekushumayela?

8 Khuluma ngendlela lekhombisa kutsi unemusa nenhlonipho ngisho nobe labanye bakutfukutselisa. Ngesikhatsi Jesu enta umsebenti wekushumayela wamangalelwa ngetintfo letingemanga, kwatsiwa usidzakwa, usimiti, usebentela Develi, akagcini liSabatha nekutsi uhlambalata Nkulunkulu. (Mat. 11:19; 26:65; Luk. 11:15; Joh. 9:16) Nobe kunjalo, Jesu akazange abaphendvule kabi. NjengaJesu, kufanele singabaphendvuli kabi bantfu ngisho basikhulumisa kabi. (1 Phet. 2:21-23) Kuliciniso kutsi loku akusimelula. (Jak. 3:2) Ngako yini lengasisita?

9. Yini lengasisita kutsi silawule lulwimi lwetfu nasenta umsebenti wekushumayela?

9 Nangabe lotsite lomshumayelako akukhulumisa kabi yetama kungatfukutseli. Lomunye umzalwane lokutsiwa nguSam utsi: “Ngetama kunaka kakhulu kutsi lomuntfu lengimshumayelako uyakudzinga kuva liciniso nekutsi usengashintja.” Ngalesinye sikhatsi umuntfu utfukutseliswa kutsi sifike ngesikhatsi lesikabi. Nakwenteka sikhuluma nemuntfu lotfukutsele, singenta loko lokwentiwa ngulomunye dzadze lokutsiwa nguLucia. Singasho umthantazo lomfisha, sicele Jehova asisite sehlise umoya futsi sitibambe kuze singakhulumi ngendlela lete umusa nalete inhlonipho.

10. Ngekusho kwa-1 KuThimothi 4:13, ngumuphi umgomo lokufanele sitibekele wona?

10 Bani nelikhono lekufundzisa. Nanobe Thimothi besekanesikhatsi angumKhristu, kodvwa bekufanele achubeke atfutfukisa indlela lafundzisa ngayo. (Fundza 1 KuThimothi 4:13.) Yini lesingayenta kuze sibe nelikhono lekufundzisa nasenta umsebenti wekushumayela? Kufanele silungiselele kahle. Sibonga kakhulu ngekutsi sinemathulusi lehlukene lasisita kutsi sibe bafundzisi labaphumelelako. Kungakusita kubuka bhukwana lotsi Timisele Ekufundzeni Nasekufundziseni kanye nencwajana letsi Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—Incwajana Yekubhalela Emihlanganweni, encenyeni letsi “Timisele Emsebentini Wekushumayela.” Uyawasebentisa yini lamathulusi? Nasilungiselele kahle siba nesibindzi neluvalo alusishayi kakhulu.

11. Yini lamanye emaKhristu layentile kuze abe bafundzisi labanelikhono?

11 Singaba bafundzisi labancono ngekutsi sinake indlela labanye ebandleni labafundzisa ngayo futsi sifundze kubo. Sam lesike sakhuluma ngaye, uyatibuta kutsi yini leyenta labanye babe bafundzisi labaphumelelako. Unaka indlela labafundzisa ngayo bese wetama kubalingisa. Lomunye dzadze lokutsiwa nguTalia unaka indlela tikhulumi letinelikhono letibeka ngayo inkhulumo yelinyenti. Loku kumsite kutsi akhone kucoca ngetindzaba bantfu labanyenti labavame kutibuta nakenta umsebenti wekushumayela.

BANI SIBONELO LESIHLE EMIHLANGANWENI YELIBANDLA

Kuhlabela ngalokusuka enhlitiyweni nasisemihlanganweni kuyamdvumisa Jehova (Buka tigaba 12-13)

12. Ngutiphi tinkinga labanye lababhekana nato?

12 Sonkhe singasifaka sandla kuze imihlangano yelibandla iphumelele ngekutsi sihlabele ngemdlandla futsi siphendvule. (Hla. 22:22) Labanye bakutfola kumatima kuhlabela nobe kuphendvula emihlanganweni yelibandla. Nawe ukutfola kumatima yini? Nangabe kunjalo, kungakusita kwati kutsi yini lesite labanye bakuncoba loko.

13. Yini lengakusita kutsi uhlabele ngalokusuka enhlitiyweni nawusemihlanganweni?

13 Hlabela ngalokusuka enhlitiyweni. Nasihlabela tingoma teMbuso, lokubaluleke kakhulu kitsi kudvumisa Jehova. Lomunye dzadze lokutsiwa nguSara uyati kutsi ute kahle likhono lekuhlabela. Nobe kunjalo, ufuna kudvumisa Jehova ngekutsi ahlabele. Ngako nakalungiselela imihlangano yelibandla uphindze aphrakthize tingoma letitawuhlatjelwa. Wetama kuhlobanisa emavi lakulengoma naloko lokutawube kukhulunywa ngako emihlanganweni. Utsi: “Loko kungisita kutsi nginake kakhulu emavi lakulengoma kunekunaka indlela lengihlabela ngayo.”

14. Yini lengakusita kutsi uphendvule emihlanganweni ngisho ukutfola kumatima?

14 Hlale uphendvula. Loku kumatima kakhulu kulabanye. Talia, lesike sakhuluma ngaye utsi: “Ngishaywa luvalo kakhulu nakufanele ngikhulume embikwalabanye bantfu. Nanobe kunjalo, labanye abakwati loko ngobe livi lami alivakali kutsi ngineluvalo. Ngako ngikutfola kumatima kakhulu kuphendvula.” Nobe kunjalo, Talia akakuyekeli kuphendvula. Nakalungiselela imihlangano uhlale akhumbula kutsi imphendvulo yekucala kufanele ibe yimfisha futsi iphendvule umbuto. Utsi: “Loko kusho kutsi kukahle nanobe imphendvulo yami iyimfisha, imelula futsi ishaya emhlolweni ngobe nguloko lokulindzelwe ngumchubi.”

15. Yini lokufanele siyikhumbule mayelana nekuphendvula?

15 Ngisho nemaKhristu lete emahloni ahle akutfola kumatima kuphendvula. Kubangelwa yini loko? Lomunye dzadze lokutsiwa nguJuliet utsi: “Ngalesinye sikhatsi ngiyesaba kuphendvula ngobe ngiva shengatsi imphendvulo yami imelula kakhulu nobe kukhona lokushodako kuyo.” Kodvwa khumbula kutsi Jehova ufuna siphendvule ngendlela lesingakhona kuphendvula ngayo. * Ujabula kakhulu nasenta konkhe lesingakwenta kuze siphendvule emihlanganweni ngisho nobe sesaba.

BANI SIBONELO LESIHLE NAWUCOCA NALABANYE

16. Yinkhulumo lenjani lokufanele siyigweme?

16 Tigweme tonkhe tinhlobo ‘tenkhulumo lehlabako.’ (Ef. 4:31) Njengobe sesifundzile, akukafaneli kuphume lulwimi lolubi emlonyeni wemKhristu. Kodvwa kunetinhlobo letibhacile tenkhulumo lehlabako lokufanele sitigweme. Sibonelo nje, kufanele sicaphele kutsi singakhulumi kabi ngebantfu labanemasiko lehlukile, beluhlanga lolwehlukile nobe bebuve lobehlukile. Ngetulu kwaloko, asifuni kuvisa labanye buhlungu ngekusebentisa emagama lahlabako. Lomunye umzalwane utsi: “Ngalesinye sikhatsi, bengisho tintfo lebengicabanga kutsi tiyahlekisa nobe atisitimbi kodvwa utfole kutsi tite umusa futsi tibavisa buhlungu labanye. Kuyo yonkhe leminyaka, umkami bekangitjela nasisobabili nangabe indlela lengikhulume ngayo imvise buhlungu yena nobe labanye.”

17. Ngekuvumelana nembhalo waKubase-Efesu 4:29, singabakha njani labanye?

17 Khuluma ngendlela leyakhako. Bancome labanye kunekutsi ukhonone. (Fundza Kubase-Efesu 4:29.) Kunyenti ema-Israyeli lebekangakubonga, kodvwa bekavame kukhonona. Kukhonona kuyatselelwana. Khumbula kutsi umbiko lomubi lowaletfwa tinhloli letingu-10 wenta ‘onkhe ema-Israyeli akhonona ngaMosi.’ (Num. 13:31–14:4) Kodvwa nasincoma labanye kungenta kutsi wonkhe muntfu ajabule. Ngenca yekutsi bangani bendvodzakati yaJeftha bebayincoma, siyaciniseka kutsi loko kwayikhutsata kutsi ichubeke yenta umsebenti wayo. (Khu. 11:40) Sara, lesike sakhuluma ngaye utsi: “Nasincoma labanye, sibenta bative batsandvwa nguJehova futsi bayabona kutsi babalulekile enhlanganweni yakhe.” Ngako hlale ufuna ematfuba ekuncoma labanye.

18. Ngekusho kweTihlabelelo 15:1, 2, yini leyenta sikhulume liciniso, futsi loko kufaka ekhatsi ini?

18 Khuluma liciniso. Angeke simjabulise Jehova nangabe singakhulumi liciniso. Uyawenyanya emanga. (Taga 6:16, 17) Lamuhla bantfu labanyenti bacabanga kutsi akusiyo inkinga kukhuluma emanga, kodvwa tsine siyawagwema ngobe Jehova utsi mabi. (Fundza Tihlabelelo 15:1, 2.) Nanobe singawakhulumi emanga, kodvwa siyakugwema nekwenta labanye kutsi bafike esiphetfweni lesingasilo liciniso.

Jehova uyajabula nasiyekela kukhuluma tintfo letingakhi futsi sikhulume letakhako (Buka sigaba 19)

19. Yini lenye lokufanele siyigweme?

19 Gwema kusakata inhlebo lelimatako. (Taga 25:23; 2 Thes. 3:11) Juliet lesike sakhuluma ngaye uyasichazela kutsi utiva njani ngenhlebo lelimatako. Utsi: “Ngiyadvumateka nangiva lotsite ahleba futsi kungenta ngingasametsembi. Ngetulu kwako konkhe, ngati ngani kutsi angeke angihlebe kulabanye?” Nangabe ubona kutsi loku lenicoca ngako sekucala kuba yinhlebo lelimatako, kuhle kucala lenye indzaba.—Khol. 4:6.

20. Yini lotimisele kuyenta ngelulwimi lwakho?

20 Njengobe sihlala eveni lapho khona bantfu labanyenti balusebentisa kabi lulwimi, kufanele sente konkhe lesingakhona kukwenta kuze siciniseke kutsi indlela lesikhuluma ngayo iyamjabulisa Jehova. Khumbula kutsi kukhuluma kusipho lesivela kuJehova futsi unendzaba nekutsi sisisebentisa njani. Utasibusisa nangabe silusebentisa kahle lulwimi lwetfu emsebentini wekushumayela, emihlanganweni yelibandla nalapho sicoca nalabanye. Nasekubhujiswe lelive lelibi, kutawuba melula kutsi sichubeke sidvumisa Jehova ngelulwimi lwetfu. (Juda 15) Kwanyalo, timisele kujabulisa Jehova ‘ngemavi emlomo wakho.’—Hla. 19:14.

INGOMA 121 Kufanele Sitibambe

^ sig. 5 Jehova usiphe sipho lesihle, lokusipho sekukhuluma. Kodvwa lokubuhlungu kutsi bantfu labanyenti abasisebentisi lesipho ngendlela Jehova lafuna basisebentise ngayo. Yini lengasisita kutsi sihlale sikhuluma tintfo letakhako naletitawujabulisa Jehova kulelive lelibi? Singamjabulisa njani Jehova nasikhuluma emsebentini wekushumayela, emihlanganweni yelibandla nalapho sicoca nalabanye? Lesihloko sitawuphendvula lemibuto.

^ sig. 6 Lamanye emagama ashintjiwe.

^ sig. 15 Kuze utfole lokunye lokunyenti mayelana nekuphendvula, buka sihloko lesitsi, “Dvumisa Jehova Nawusemihlanganweni YebuKhristu” ku-Sicongosekulindza saJanuary 2019.

^ sig. 61 KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane umphendvula kabi umnikati welikhaya lotfukutsele; umzalwane akahlabeli emihlanganweni yelibandla; dzadze uyahleba.