Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 50

“Uyawuba Nami EPharadisi”

“Uyawuba Nami EPharadisi”

“Lamuhla ngiyakutjela ngitsi: Uyawuba nami ePharadisi.”​—LUK. 23:43.

INGOMA 145 Setsembiso SaNkulunkulu SeliPharadisi

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Ngaphambi kwekutsi Jesu afe, yini layisho kulesigebengu lebesiseceleni kwakhe? (Lukha 23:39-43)

 JESU netigebengu letimbili lebetiseceleni kwakhe bebasetinhlungwini njengobe kufa kwabo bekusondzela kancane kancane. (Luk. 23:32, 33) Totimbili letigebengu betimphukuta Jesu, ngako kusebaleni kutsi betingasibo bafundzi bakhe. (Mat. 27:44; Mak. 15:32) Kodvwa sinye sabese siyashintja. Satsi: “Jesu, ungikhumbule nawufika eMbusweni wakho.” Jesu wasiphendvula watsi: “Lamuhla ngiyakutjela ngitsi: Uyawuba nami ePharadisi.” (Fundza Lukha 23:39-43.) Kute bufakazi lobukhombisa kutsi lesigebengu besiwemukele umlayeto lomayelana ‘neMbuso wemazulu,’ lowo Jesu bekashumayela ngawo nakalamhlabeni. Ngetulu kwaloko, Jesu akazange atsi lesigebengu sitawuba seMbusweni wemazulu. (Mat. 4:17) Jesu bekakhuluma ngelipharadisi lelitawuba lamhlabeni esikhatsini lesitako. Sisho ngani?

Yini lesingaphetsa ngayo ngalesigebengu lesakhuluma naJesu nangaloko lebesikwati? (Buka tigaba 2-3)

2. Yini lekhombisa kutsi lesigebengu lesaphendvuka besingumJuda?

2 Kungenteka lesigebengu lesaphendvuka besingumJuda, ngobe lesigebengu satsi kulelesinye: “Awumesabi yini Nkulunkulu, njengobe nawe utfole lesijeziso lesifana nesalomuntfu?” (Luk. 23:40) EmaJuda bekakhonta Nkulunkulu munye, kodvwa bantfu bakuletinye tive bebakhonta bonkulunkulu labanyenti. (Eks. 20:2, 3; 1 Khor. 8:5, 6) Kube letigebengu betitakuletinye tive, kungenteka lombuto bewungatsi: “Awubesabi yini bonkulunkulu?” Ngetulu kwaloko, Jesu bekangakatfunywa kubantfu bakuletinye tive, kodvwa bekatfunywe “kubantfu baka-Israyeli labanjengetimvu letilahlekile.” (Mat. 15:24) Nkulunkulu bekavetile kuma-Israyeli kutsi utabavusa labafile. Kungenteka lesigebengu lesaphendvuka besikwati loku, futsi loko lesakusho kukhombisa kutsi besicabanga kutsi Jehova utawuvusa Jesu kuze ayobusa eMbusweni waNkulunkulu. Kungenteka lesigebengu besicabanga kutsi Nkulunkulu utasivusa naso.

3. Yini lokungenteka lesigebengu lesaphendvuka sayicabanga ngesikhatsi Jesu akhuluma ngeliPharadisi? Chaza. (Genesisi 2:15)

3 Njengobe kusenekwenteka kutsi lesigebengu besingumJuda, kungenteka besati nga-Adamu na-Eva nangelipharadisi Jehova lababeka kulo. Ngako kungenteka sabona kutsi leliPharadisi lebekakhuluma ngalo Jesu beliyindzawo lenhle lebeyitawubakhona lamhlabeni.​—Fundza Genesisi 2:15.

4. Loko lokwashiwo nguJesu kulesinye saletigebengu kufanele kusente sicabange ngani?

4 Loko lokwashiwo nguJesu kulesigebengu kufanele kusente sicabange kutsi kutawuba njani kuphila ePharadisi. Ecinisweni, singafundza lokutsite ngeliPharadisi ekubuseni kweNkhosi Solomoni lebekunekuthula. Singalindzela kutsi Jesu, njengobe amkhulu kunaSolomoni, utawusebenta nalabo latawubusa nabo kuze bente tintfo tibe tinhle kakhulu emhlabeni. (Mat. 12:42) Kusebaleni kutsi ‘letinye timvu’ kufanele tibe nendzaba naloko lokufanele tikwente kuze tiphile phakadze ePharadisi.​—Joh. 10:16.

KUTAWUBA NJANI KUPHILA EPHARADISI?

5. Ucabanga kutsi kutawuba njani kuphila ePharadisi?

5 Ucabanga kutsi kutawuba njani kuphila ePharadisi? Kungenteka ucabanga ngendzawo lenhle lenjengensimu yase-Edeni. (Gen. 2:7-9) Kungenteka ukhumbula siphrofetho lesabhalwa nguMikha lesitsi: “Nguloyo naloyo utawuhlala ngephansi kwesihlahla sakhe semagilebisi nangephansi kwesihlahla sakhe semakhiwa.” (Mik. 4:3, 4) Kungenteka ucabange nangaloko lokushiwo liBhayibheli nalitsi kutawuba nekudla lokunyenti. (Hla. 72:16; Isa. 65:21, 22) Ngako kungenteka uticabanga uhleti etafuleni leligcwele kudla lokumnandzi futsi usendzaweni lenhle. Mhlawumbe ucabanga nangemakha lamnandzi lagcwele emoyeni etihlahla netimbali. Kungenteka ucabange nangemsindvo wekuhleka kwemalunga emndeni nebangani bandzawonye kanye nalabo labavusiwe. Konkhe loku akusilo nje liphupho. Nakanjani konkhe loku kutawenteka lapha emhlabeni! Ngetulu kwaloko, sitawenta umsebenti losijabulisako ePharadisi.

Sitawuba nemsebenti lobalulekile wekufundzisa labo labatawuvuswa (Buka sigaba 6)

6. Yini lesitawube siyenta ePharadisi? (Buka sitfombe.)

6 Jehova wasidala ngendlela yekutsi siwujabulele umsebenti wetfu. (Shu. 2:24) Ngesikhatsi Sekubusa KwaKhristu Kweminyaka Leyinkhulungwane, sitawube sisebenta. Labo labatawusindza ekuhluphekeni lokukhulu, netigidzi tebantfu letitawuvuswa, batawudzinga kwekugcoka, kudla kanye nendzawo yekuhlala. Kuze letintfo tibe khona, kutawudzingeka sisebente. Njengobe bo-Adamu na-Eva bekudzingeka kutsi balime lensimu lebebahlala kuyo, natsi kutawudzingeka kutsi sisebente kuze sente lomhlaba ube liPharadisi. Cabanga nje kutsi sitawujabula kangakanani nangemsebenti wekufundzisa tigidzi tebantfu letitawube tivusiwe letati lokuncane kakhulu ngaJehova nangenjongo yakhe, nangekusita bantfu labetsembekile lebebaphila ngaphambi kwesikhatsi saJesu kutsi bafundze lokunyenti.

7. Yini lesingaciniseka ngayo, futsi leni?

7 Singaciniseka kutsi sitawuphila ngekuthula ePharadisi, sibe nako konkhe lesikudzingako futsi tintfo tihleleke. Sisho ngani? Sisho ngobe Jehova sewusikhombise kancane kutsi kutawuba njani kuphila nasibuswa yiNdvodzana yakhe. Loku sikubona kahle kuloko lokwenteka ngesikhatsi kubusa iNkhosi Solomoni.

KUBUSA KWASOLOMONI KUKHOMBISA KUTSI KUTAWUBA NJANI EPHARADISI

8. Agcwaliseka njani emavi lakuTihlabelelo 37:10, 11, 29 ngemuva kwekutsi iNkhosi Davide iwabhale? (Buka sihloko lesitsi “Imibuto Levela Kubafundzi,” lesikulomagazini.)

8 INkhosi Davide yaphefumulelwa kutsi ibhale kutsi kutawuba njani kuphila esikhatsini lesitako nakubusa inkhosi lehlakaniphile naleyetsembekile. (Fundza Tihlabelelo 37:10, 11, 29.) Sivame kubafundzela Tihlabelelo 37:11 bantfu nasibacocela ngeliPharadisi lelitako. Sinesizatfu lesivakalako sekukwenta loko ngobe Jesu wacaphuna lelivesi eNshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, lokukhombisa kutsi litawugcwaliseka esikhatsini lesitako. (Mat. 5:5) Kodvwa emavi aDavide bekakhombisa nekutsi bekutawuba njani kuphila nakubusa iNkhosi Solomoni. Ngesikhatsi Solomoni abusa ka-Israyeli, bantfu baNkulunkulu bebanekuthula futsi bebaphumelela kulelive “leligeleta lubisi neluju.” Nkulunkulu watsi: “Nanichubeka nilandzela imitsetfo . . . yami . . . , ngiyawuletsa kuthula eveni, nine nihlale kulo futsi kube bete lonesabisako.” (Lev. 20:24; 26:3, 6) Letetsembiso tagcwaliseka ngesikhatsi kubusa Solomoni. (1 Khr. 22:9; 29:26-28) Jehova wetsembisa nekutsi bantfu lababi bebangeke “basaba khona.” (Hla. 37:10) Ngako emavi lakuTihlabelelo 37:10, 11, 29 agcwaliseka, futsi atawugcwaliseka nasesikhatsini lesitako.

9. Yini leyashiwo yindlovukazi yaseSheba ngekubusa kweNkhosi Solomoni?

9 Tindzaba letimayelana nekuthula nekuphumelela kwema-Israyeli ngesikhatsi abuswa nguSolomoni tefika nasendlovukazini yaseSheba. Lendlovukazi yesuka eveni layo lelikhashane yaya ka-Israyeli kuze iyotibonela yona matfupha. (1 Khos. 10:1) Ngemuva kwekubuka umbuso waSolomoni, yatsi: “Kuncane lengitjelwe kona. . . . Bayajabula bantfu bakho kanye netinceku takho letima embikwakho njalo, tilalele emavi ekuhlakanipha kwakho!” (1 Khos. 10:6-8) Kodvwa timo lebetikhona ngesikhatsi kubusa Solomoni tisibonelo saloko Jehova latakwentela bantfu nakubusa Jesu iNdvodzana yakhe.

10. Jesu ungetulu kanjani kunaSolomoni?

10 Jesu ungetulu kwaSolomoni ngato tonkhe tindlela. Solomoni bekanesono futsi wenta emaphutsa lamakhulu labangela bantfu baNkulunkulu kutsi bahlupheke. Kodvwa Jesu unguMbusi lote sono futsi longawenti emaphutsa. (Luk. 1:32; Heb. 4:14, 15) Jesu wahlala etsembekile kuNkulunkulu nanobe Sathane amvivinya kamatima. Khristu wakhombisa kutsi ngeke ente sono nobe ente intfo letawubangela bantfu lababusako kutsi bahlupheke. Sijabula kakhulu ngekutsi uyiNkhosi yetfu.

11. Bobani labatawubusa naJesu?

11 Kunalabangu-144 000 labatawubusa naJesu futsi basebente naye kuze banakekele bantfu baphindze bafeze injongo yaJehova ngemhlaba. (Semb. 14:1-3) Labantfu babhekene netinkinga letinyenti futsi bahlupheka ngesikhatsi bangemadvodza nebafati ngako batawuba babusi labatawuvelana natsi. Ngumuphi umsebenti lotawentiwa ngulabo labatawubusa naJesu?

NGUMUPHI UMSEBENTI LOTAWENTIWA NGULABAGCOTJIWE?

12. Ngumuphi umsebenti Jehova latawunika labo labangu-144 000?

12 Jesu nalabo latawubusa nabo banemsebenti lomnyenti kakhulu kunalowo lowentiwa nguSolomoni. Lenkhosi yaka-Israyeli bekudzingeka inakekele tigidzi tebantfu lebebahlala eveni linye. Kodvwa labo labatawubusa eMbusweni waNkulunkulu batawunakekela tigidzigidzi tebantfu letitawube tihlala emhlabeni wonkhe. Jehova unikete laba labangu-144 000 umsebenti lojabulisako!

13. Ngumuphi umsebenti lokhetsekile lotawentiwa ngulabo labatawube babusa naJesu?

13 NjengaJesu, laba labangu-144 000 batawuba ngemakhosi nebaphristi. (Semb. 5:10) Ngephansi kweMtsetfo waMosi, umsebenti lobalulekile webaphristi bekukusita bantfu kutsi bahlale baphilile emtimbeni futsi bahlale banebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. LoMtsetfo “usitfunti setintfo letinhle letiseta,” ngako kunengcondvo kwephetsa ngekutsi labo labatawubusa naJesu batawusita bantfu baNkulunkulu kuze bahlale baphilile emtimbeni futsi babe nebuhlobo lobuhle naJehova. (Heb. 10:1) Kwanyalo asati kutsi lamakhosi nebaphristi batawukhuluma njani nalabo labatawube babuswa nguloMbuso. Kunobe ngukuphi Jehova latakuhlela, singaciniseka kutsi labo labatawube baphila ePharadisi batasitfola sicondziso labasidzingako.​—Semb. 21:3, 4.

YINI ‘LETINYE TIMVU’ LOKUFANELE TIYENTE KUZE TIKUFANELE KUPHILA EPHARADISI?

14. Ngubuphi buhlobo lobukhona emkhatsini ‘waletinye timvu’ nabomnakaboKhristu?

14 Jesu wabita labo labatawubusa naye ngekutsi ‘ngumhlambi lomncane.’ (Luk. 12:32) Waphindze wakhuluma ngelicembu lesibili, walibita ngekutsi ‘nguletinye timvu.’ Lamacembu lamabili akha umhlambi munye lonebunye. (Joh. 10:16) Lamacembu lamabili ayasebentisana, futsi atawuchubeka abambisana kuze kufike liPharadisi. Kodvwa ngaleso sikhatsi, labo labangemalunga ‘emhlambi lomncane’ batawube basezulwini, futsi labo labangemalunga ‘aletinye timvu’ batawube benelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni. Kodvwa kunetintfo lokufanele batente labo labangemalunga ‘aletinye timvu’ kuze bakufanele kuphila ePharadisi.

Ngisho kwanyalo singakhombisa kutsi sitilungiselela kuphila ePharadisi (Buka sigaba 15) b

15. (a) ‘Letinye timvu’ tibambisana njani nebanakaboKhristu? (b) Ungasilingisa njani sibonelo salomzalwane losesitolo? (Buka sitfombe.)

15 Lesigebengu lesaphendvuka safa sisengakalitfoli litfuba lekukhombisa kutsi sibonga kangakanani ngaloko Khristu lasentela kona. Ngalokwehlukile, tsine lesingemalunga ‘aletinye timvu’ sinematfuba lamanyenti ekukhombisa kutsi sitiva njani ngaJesu. Sibonelo nje, siyakhombisa kutsi simtsandza kangakanani ngendlela lesibaphatsa ngayo banakaboJesu labagcotjiwe. Jesu watsi utawehlulela timvu kuye ngekutsi tibaphetse njani bomnakabo. (Mat. 25:31-40) Singabasekela banakaboKhristu ngekutsi sikhutsale emsebentini wekushumayela newekwenta bafundzi. (Mat. 28:18-20) Ngako sifuna kutisebentisa kahle tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini, njengencwadzi letsi Jabulela Kuphila Kuze Kube Phakadze! Nangabe kusete umuntfu lodadisha naye liBhayibheli, tibekele umgomo wekucela bantfu labanyenti kudadisha nabo liBhayibheli.

16. Yini lesingayenta nyalo kuze sitilungiselele kubuswa nguMbuso waNkulunkulu?

16 Kute sidzingo sekutsi silindze size siphile ePharadisi ngaphambi kwekutsi sibe bantfu labafunwa nguJehova eveni lelisha. Kwanyalo singakhombisa kutsi setsembekile ngaloko lesikukhulumako nangaloko lesikwentako, futsi silinganisele kuko konkhe lesikwentako. Singetsembeka kuJehova, kulesishade nabo nakulamanye emaKhristu. Nangabe silalela Jehova nyalo kulelive lelibi, kutawuba melula kumlalela nasesiphila ePharadisi. Ngetulu kwaloko, singafundza emakhono kuze sikhombise kutsi silungela kuyophila ePharadisi. Buka sihloko lesitsi, “Ukulungele Yini ‘Kudla Lifa Lemhlaba’?” lesikulomagazini.

17. Kufanele sicindzeteleke yini ngetono lesatenta esikhatsini lesendlulile? Chaza.

17 Kufanele setama kuyekela kutiva sinelicala ngenca yetono letinkhulu lesatenta esikhatsini lesendlulile. Kuliciniso kutsi akukafaneli sente inhlawulo ibe saba ‘sekwenta sono ngemabomu.’ (Heb. 10:26-31) Kodvwa kufanele siciniseke kutsi nangabe siphendvuke mbamba esonweni lesikhulu lesisentile, sacela lusito kuJehova nakulabadzala belibandla futsi sashintja mbamba, yena usicolela ngalokuphelele. (Isa. 55:7; Imis. 3:19) Khumbula loko Jesu lakusho kubaFarisi nakatsi: “Angiketeli kutewubita bantfu labalungile, kodvwa ngitewubita toni.” (Mat. 9:13) Inhlawulo inemandla lamakhulu kangangekutsi ingakhona kumbonya tonkhe tono tetfu.

UNGAPHILA PHAKADZE EPHARADISI

18. Yini longatsandza kucoca ngayo nalesigebengu lesafa eceleni kwaJesu?

18 Ticabange usePharadisi, ucoca nalesigebengu lesabulawa naJesu. Siyaciniseka kutsi ningacoca ngekutsi nibonga kangakanani ngenhlawulo yaJesu. Kungenteka utasibuta kutsi yini leyenteka ngema-awa ekugcina Jesu aphila emhlabeni nekutsi sativa njani ngesikhatsi Jesu aphendvula sicelo saso. Kungenteka naso lesigebengu sikubute kutsi bekunjani kuphila emalangeni ekugcina alelive laSathane. Kutawujabulisa kakhulu kudadisha liBhayibheli nebantfu labanjengalendvodza!​—Ef. 4:22-24.

Ngesikhatsi Sekubusa KwaKhristu Kweminyaka Leyinkhulungwane, umzalwane ujabulile njengobe etama kutfutfukisa likhona lebekabuke ngalabovu kulitfutfukisa (Buka sigaba 19)

19. Sisho ngani kutsi kutawuhlale kumnandzi kuphila ePharadisi? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.)

19 Kutawuhlale kumnandzi kuphila ePharadisi. Sitawuhlale sihlangana nebantfu labehlukene futsi sente umsebenti losijabulisako. Lokumnandzi kakhulu kutsi lilanga nelilanga sitawumati kancono Babe wetfu wasezulwini futsi sijabule ngaloko latasiniketa kona. Kutawuhlale kukunyenti lesitakufundza ngaye nangendalo yakhe. Njengobe sichubeka siphila, sitamtsandza kakhulu Nkulunkulu. Simbonga kakhulu Jehova naJesu ngalesetsembiso sekuphila kuze kube phakadze ePharadisi!

INGOMA 22 UMbuso Uyabusa—Awute!

a Uvamile yini kucabanga kutsi kutawuba njani kuphila ePharadisi? Kuyakhutsatana kucabanga ngako. Nasichubeka sicabanga ngaloko Jehova latawusentela kona, sitawuba nemdlandla nasicocela bantfu ngelive lelisha. Lesihloko sitasisita sisetsembe kakhulu setsembiso saJesu lesimayelana nelipharadisi lelitako.

b KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane lonelitsemba lekufundzisa bantfu labavusiwe uyafundzisa.