Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 1

Yetsemba Kutsi “LiVi [LaNkulunkulu] Liliciniso”

Yetsemba Kutsi “LiVi [LaNkulunkulu] Liliciniso”

SIHLOKO SEMNYAKA SA-2023: “Onkhe emavi akho aliciniso.”​—HLA. 119:160.

INGOMA 96 Incwadzi YaNkulunkulu Leligugu

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Yini leyenta bantfu labanyenti bangaletsembi liBhayibheli?

 BANTFU labanyenti lamuhla ababetsembi labanye bantfu. Abati kutsi ngubani lokufanele bametsembe. Bayatibuta kutsi bantfu lababahloniphako njengabosopolitiki, bososayensi nabosomabhizinisi banendzaba yini vele nabo. Ngetulu kwaloko, ababahloniphi baholi benkholo labatsi bangemaKhristu. Kungako kungasimangalisi kutsi bantfu labanyenti abaletsembi liBhayibheli, lokuyincwadzi labaholi benkholo labatsi bayayihlonipha.

2. Ngekuvumelana neTihlabelelo 119:160, yini lokufanele siciniseke ngayo?

2 Njengobe sitikhonti taJehova, siyaciniseka kutsi ‘unguNkulunkulu weliciniso’ nekutsi uhlale asifunela lokuhle. (Hla. 31:5, umbhalo longentasi; Isa. 48:17) Siyati kutsi singakwetsemba loko lesikufundza eBhayibhelini. Siyetsemba kutsi “onkhe emavi [aNkulunkulu] aliciniso.” (Fundza Tihlabelelo 119:160.) Siyavumelana naloko lokwashiwo ngulesinye sati seliBhayibheli lesabhala satsi: “Kute ngisho nalokuncane lokushiwo nguNkulunkulu lokungemanga nobe lokungeke kwenteke. Bantfu baNkulunkulu bangakwetsemba loko lakushoko ngobe bayametsemba Nkulunkulu losho letintfo.”

3. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

3 Singabasita njani labanye kutsi nabo baletsembe njengatsi liVi laNkulunkulu? Asesicoce ngetizatfu letintsatfu letenta siletsembe liBhayibheli. Sitawucoca ngekutsi alikashintji, ngekugcwaliseka kwetiphrofetho talo nangekutsi linemandla ekushintja kuphila kwebantfu.

UMLAYETO WELIBHAYIBHELI AWUKASHINTJI

4. Yini leyenta labanye bantfu bacabange kutsi loko lokushiwo liBhayibheli sekushintjiwe?

4 Jehova Nkulunkulu wasebentisa emadvodza letsembekile langaba ngu-40 kutsi abhale tincwadzi teliBhayibheli. Nobe kunjalo, kute ngisho namunye umbhalo wesandla lowabhalwa ngulamadvodza lokhona lamuhla. Kunaloko, sinemakhophi latsetfwe kulamanye emakhophi. Loku kungenta labanye bantfu batibute kutsi loko lesikufundza eBhayibhelini lamuhla kuyafana yini naloko lokwabhalwa ngulamadvodza. Uke watibuta yini kutsi yini lengasisita siciniseke kutsi kuyafana?

Babhali labanelikhono labakopa imiBhalo yesiHebheru bawenta ngekucophelela lomsebenti kuze baciniseke kutsi emakhophi eliVi laNkulunkulu akahle (Buka sigaba 5)

5. Yini lebeyentiwa babhali nabakopa imiBhalo yesiHebheru? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.)

5 Kuze Jehova alondvolote umlayeto wakhe lophefumulelwe, watsi akwentiwe emakhophi awo. Watjela emakhosi aka-Israyeli kutsi atibhalele emakhophi encwadzi yeMtsetfo futsi wakhetsa emaLevi kutsi afundzise bantfu loMtsetfo. (Dut. 17:18; 31:24-26; Neh. 8:7) Ngemuva kwekutsi emaJuda sekatfunjelwe eBhabhulona, licembu lebabhali lacala kwenta emakhophi lamanyenti emiBhalo yesiHebheru. (Ezra 7:6, umbhalo longentasi) Lamadvodza bekawenta ngekucophelela lomsebenti. Ngekuhamba kwesikhatsi, lababhali abagcinanga nje ngekubala emagama kodvwa besebabala neluhlavu ngalunye kuze baciniseke kutsi kute lokusalako. Nobe kunjalo, ngenca yekutsi bebanesono bawenta emaphutsa. Kodvwa ngenca yekutsi kwentiwa emakhophi lamanyenti, ngekuhamba kwesikhatsi lamaphutsa atfolakala. Kanjani?

6. Angatfolakala njani emaphutsa emakhophini eliBhayibheli?

6 Tati lamuhla tisebentisa indlela lekahle yekutfola emaphutsa lentiwa ngulabo bebakopa liBhayibheli. Asesibekise: Asesitsi emadvodza langu-100 atjelwa kutsi akope lokutsite akubhale ngesandla. Yinye kulamadvodza bese yenta liphutsa lelincane kuloko lekubhalile. Lenye indlela lokungatfolakala ngayo leliphutsa kutsi kucatsaniswe loko lekubhalile nalokubhalwe ngulalamanye emadvodza. Ngendlela lefanako, tati tiyakhona kubona emaphutsa nobe lokwakhishwa ngulababhali beliBhayibheli ngekutsi ticatsanise imibhalo yesandla leminyenti yeliBhayibheli.

7. Yini lekhombisa kutsi labo bebakopa emakhophi eliBhayibheli bawakopa ngekucophelela?

7 Bantfu lebebabhala imibhalo yesandla yeliBhayibheli bayibhala ngekucophelela. Nasi sibonelo lesifakazela loko. Imibhalo yesandla yakadzeni lephelele yemiBhalo yesiHebheru yentiwa nga-1008 nobe nga-1009 C.E. Ibitwa ngekutsi yi-Leningrad Codex. Nobe kunjalo, eminyakeni yakamuva kutfolakele imibhalo yesandla leminyenti kanye netincenye tayo, lemidzala kune-Leningrad Codex ngeminyaka lengaba ngu-1 000. Njengobe lemibhalo yesandla ibhalwe ngalokuphindzaphindziwe kuleminyaka lengetulu kwalengu-1 000, lomunye umuntfu angahle acabange kutsi loko lokubhalwe ku-Leningrad Codex kutawehluka kakhulu kuloko lokubhalwe kulemibhalo yesandla yakadzeni. Kodvwa akusinjalo. Tati leticatsanise lemibhalo yesandla yakamuva neyakadzeni titfole kutsi nanobe lamanye emagama lasetjentisiwe angafani, kodvwa umlayeto weliBhayibheli solo awukashintji.

8. Ngumuphi umehluko lokhona emkhatsini wemakhophi emiBhalo yemaKhristu yesiGriki kanye nemakhophi aletinye tincwadzi takadzeni?

8 EmaKhristu ekucala nawo alingisa labo bebakopa emakhophi emiBhalo yesiHebheru. Akopa ngekucophelela tincwadzi letingu-27 temiBhalo yesiGriki lebekayisebentisa emihlanganweni yawo nalapho ashumayela. Ngemuva kwekucatsanisa imibhalo yesandla yemiBhalo yesiGriki naleminye imibhalo lebeyikhona ngaleso sikhatsi, lesinye sati satsi: “Ngalokuvamile, manyenti [emakhophi emibhalo yesandla yemiBhalo yesiGriki] lakhona lamuhla kwendlula letinye tincwadzi, futsi aphelele.” Incwadzi letsi-Anatomy of the New Testament itsi: “Singaciniseka kutsi loko lesikufundza ehumushweni lakamuva [lemiBhalo yesiGriki] kuyafana naloko bekubhalwe babhali bakadzeni.”

9. Ngekusho kwa-Isaya 40:8, yini lesiyatiko ngemlayeto weliBhayibheli?

9 Kwaphela emakhulu eminyaka bantfu labanyenti labakopa liBhayibheli basebenta kamatima kuze bente emakhophi alo ngekucophelela, kungako lamuhla sineliBhayibheli lelinembile lesilifundzako nalesilidadishako. b Kusebaleni kutsi Jehova wente kutsi umlayeto wakhe ulondvolotwe. (Fundza Isaya 40:8.) Kuliciniso kutsi labanye bangahle batsi kulondvolotwa kwemlayeto weliBhayibheli akusiniki bufakazi bekutsi liphefumulelwe nguNkulunkulu. Ngako nyalo asesicoce ngalobunye bufakazi lobukhombisa kutsi liBhayibheli liphefumulelwe nguNkulunkulu.

SINGATETSEMBA TIPHROFETHO LETISEBHAYIBHELINI

Left: C. Sappa/​DeAgostini/​Getty Images; right: Image © Homo Cosmicos/​Shutterstock

Kugcwaliseka tiphrofetho teliBhayibheli, futsi letinye setigcwalisekile (Buka tigaba 10-11) d

10. Shano sibonelo sesiphrofetho lesagcwaliseka lesifakazela kutsi aliciniso emavi laku-2 Phetro 1:21. (Buka titfombe.)

10 LiBhayibheli linetiphrofetho letinyenti letagcwaliseka, letinye tato tagcwaliseka ngemuva kweminyaka lengemakhulu tibhaliwe. Umlandvo uyakhombisa kutsi letiphrofetho tagcwaliseka mbamba. Loko akusimangalisi ngobe siyati kutsi tonkhe tiphrofetho letiseBhayibhelini tivela kuJehova. (Fundza 2 Phetro 1:21.) Cabanga ngetiphrofetho letimayelana nekubhujiswa kweBhabhulona. Emkhatsini wa-778 B.C.E. na-732 B.C.E., umphrofethi Isaya waphrofetha kutsi lelidolobha lebelinemandla belitawuncotjwa. Washo nekutsi lelidolobha belitawuncotjwa ngulenye indvodza lokutsiwa nguKhuresi, wachaza nekutsi beyitawukwenta njani loko. (Isa. 44:27–45:2) Isaya waphrofetha nekutsi iBhabhulona beyitawubhujiswa futsi isale ingenamuntfu. (Isa. 13:19, 20) Nguloko kanye lokwenteka. IBhabhulona yabhujiswa ngemaMediya nemaPheresiya nga-539 B.C.E., futsi lelidolobha lebelilikhulu nyalo litindzala.​—Buka i-video letsi LiBhayibheli Labiketela Ngekubhujiswa KweBhabhulona, encwadzini letsi Jabulela Kuphila Kuze Kube Phakadze! sifundvo 03 liphuzu 5, entfweni yakho yebuchwephesha.

11. Chaza kutsi ugcwaliseka njani lamuhla umbhalo waDanyela 2:41-43.

11 Tiphrofetho teliBhayibheli atigcinanga nje ngekugcwaliseka esikhatsini lesendlulile, nalamuhla siyatibona tigcwaliseka. Sibonelo nje, cabanga ngekugcwaliseka kwesiphrofetho saDanyela lesimayelana neMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika. (Fundza Danyela 2:41-43.) Lesiphrofetho satsi ‘lenye incenye yalombuso wemhlaba beyitawucina’ njengensimbi futsi “lenye ibe butsakatsaka” njengelubumba. Loku siyakubona kutsi kuliciniso. IBritain neMelika ikhombisile kutsi inemandla lanjengensimbi, yafaka sandla kakhudlwana ekuncobeni kuto totimbili Timphi Temhlaba futsi iyachubeka iba nelibutfo lelikhulu lelinemandla. Nobe kunjalo, bantfu labahlala kulamave benta kutsi lemibuso ibe butsakatsaka njengobe bakha tinyonyane tetisebenti, balwela emalungelo abo, futsi balwela nenkhululeko ngekutoyitoya. Lesinye sati kutepolitiki satsi: “Kute live emhlabeni lelibuswa nguhulumende wentsandvo yelinyenti lowehlukene ekhatsi kwendlula hulumende waseMelika.” Ngetulu kwaloko, iBritain yehlukene ekhatsi kakhulu kuleminyaka yakamuva ngenca yekutsi bantfu abavumelani ngekutsi ngubuphi budlelwane lombuso lokufanele ube nabo nemave laku-European Union. Lokwehlukana ekhatsi kwenta kutsi kube matima ngeMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika kutsi wente tincumo leticinile.

12. Tisicinisekisa ngani tiphrofetho teliBhayibheli?

12 Tiphrofetho letinyenti lesetigcwalisekile tisenta siciniseke kakhulu kutsi tetsembiso taNkulunkulu letimayelana nesikhatsi lesitako nato titawugcwaliseka. Sitiva ngendlela lativa ngayo umhlabeleli ngesikhatsi athantaza kuJehova atsi: “Ngiyakulangatelela kusindziswa nguwe, ngobe ngetsembele evini lakho.” (Hla. 119:81) EBhayibhelini, Jehova usinika ‘likusasa lelihle kanye nelitsemba.’ (Jer. 29:11) Litsemba letfu ngelikusasa lisekelwe etetsembisweni taJehova, hhayi kuloko bantfu labetama kukwenta. Shengatsi singachubeka senta lokusemandleni etfu kuze siletsembe kakhulu liVi laNkulunkulu ngekutsi sidadishe tiphrofetho talo.

SELULEKO SELIBHAYIBHELI SISITA TIGIDZI TEBANTFU

13. Ngekuvumelana neTihlabelelo 119:66, 138, ngubuphi lobunye bufakazi lobukhombisa kutsi singaletsemba liBhayibheli?

13 Lesinye sizatfu lesingasenta siletsembe liBhayibheli kutsi liyabasita bantfu nabasebentisa seluleko salo. (Fundza Tihlabelelo 119:66, 138.) Sibonelo nje, labanye labashadene lebesebalungele kudivosa, nyalo bajabulile ngobe basebentise seluleko seliBhayibheli. Bantfwana babo bajabulile njengobe bakhulela ekhaya lelinelutsandvo futsi bativa bavikelekile.​—Ef. 5:22-29.

14. Shano sibonelo lesikhombisa kutsi kusebentisa seluleko seliBhayibheli kuyakushintja kuphila kwebantfu kube ncono kakhulu.

14 Kusebentisa seluleko lesihlakaniphile seliBhayibheli kusite ngisho netigebengu letiyingoti kutsi tishintje kuphila kwato. Cabanga ngendlela seluleko salo lesasita ngayo lesinye siboshwa lokutsiwa nguJack. c Jack bekasigebengu lesinebudlova kakhulu futsi bekatiwa ngekutsi ungulesinye setigebengu lesiyingoti kakhulu emkhatsini waletinye tiboshwa lebetitfole sigwebo sentsambo. Kodvwa ngalelinye lilanga, Jack waba khona nakudadishwa liBhayibheli nalomunye. Indlela labazalwane lebebachuba lesifundvo seliBhayibheli lebebanemusa ngayo yamtsintsa kakhulu Jack, futsi naye wacala kudadisha liBhayibheli. Yashintja indlela lebekatiphatsa ngayo kanye nebuntfu bakhe ngesikhatsi asebentisa loko lebekakufundza. Ngekuhamba kwesikhatsi, Jack wakufanela kuba ngummemeteli longakabhajatiswa futsi wabese uyabhajatiswa. Ngekutimisela, bekashumayela letinye tiboshwa ngeMbuso waNkulunkulu futsi wasita letine tato kutsi tifundze liciniso. Nasesifikile sikhatsi sekutsi abulawe, Jack besekungatsi ngulomunye umuntfu. Lomunye webameli bakhe watsi: “Jack akasasuye lomuntfu lebengimati eminyakeni lengu-20 leyendlulile. Timfundziso taBoFakazi BaJehova tikushintjile kuphila kwakhe.” Nanobe Jack agcine abulewe, sibonelo sakhe siyakhombisa kutsi singaletsemba liVi laNkulunkulu nekutsi linemandla ekushintja kuphila kwebantfu kube ncono kakhulu.​—Isa. 11:6-9.

Seluleko seliBhayibheli sishintje kuphila kwebantfu labanyenti labavela etindzaweni letinyenti (Buka sigaba 15) e

15. Kusebentisa seluleko seliBhayibheli kubenta njani bantfu baJehova behluke lamuhla? (Buka sitfombe.)

15 Bantfu baJehova banebunye ngenca yekutsi basebentisa seluleko seliBhayibheli. (Joh. 13:35; 1 Khor. 1:10) Kuthula lesinako kanye nebunye betfu kuyabonakala ngobe bantfu labanyenti lamuhla behlukaniswe yimibono lengafani kutepolitiki, buve nobe indlela yabo yekuphila. Kubona lobunye emkhatsini webantfu baJehova kwalitsintsa lelinye lijaha lokutsiwa nguJean. Lakhulela kulelinye live lase-Africa. Ngesikhatsi kuba nemphi kulelive, Jean waba lisotja futsi ngekuhamba kwesikhatsi wabalekela eveni lelingumakhelwane. Nakalapho, wahlangana naBoFakazi BaJehova. Jean utsi: “Ngafundza kutsi bantfu labasenkholweni yeliciniso abatingeneli tepolitiki futsi abakehlukani ekhatsi, kunaloko bayatsandzana.” Uchubeka utsi: “Benginikele kuphila kwami kuze ngivikele live. Kodvwa ngesikhatsi ngifundza liciniso leliseBhayibhelini, ngancuma kunikela kuphila kwami kuJehova.” Jean washintja ngalokuphelele. Kunekutsi alwe nebantfu labanebuve lobehlukile kunebakhe, nyalo ucocela bonkhe bantfu lahlangana nabo umlayeto weliBhayibheli lowenta bantfu babe nekuthula. Lokutsi nje seluleko seliBhayibheli sisita bantfu labanyenti labanebuve lobehlukahlukene kubufakazi lobucinile bekutsi singaletsemba liVi laNkulunkulu.

CHUBEKA ULETSEMBA LIVI LANKULUNKULU LELILICINISO

16. Kubaluleke ngani kutsi siletsembe kakhulu liVi laNkulunkulu?

16 Njengobe lelive liya ngekuba libi kakhulu, kutawuvivinyeka kuletsemba kwetfu liVi laNkulunkulu. Labanye bantfu bangahle betame kusenta singabate kutsi liBhayibheli liliciniso nobe singabate kutsi Jehova ukhetse sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile kutsi sicondzise bantfu bakhe lamuhla. Kodvwa nangabe siciniseka kutsi akwenteki liVi laJehova lishaye phansi, sitawukhona kumelana nalokuhlaselwa kwekukholwa kwetfu. ‘Sitawutimisela kulalela imiyalo [yaJehova], sitawuhlale siyilalela size siyokufa.’ (Hla. 119:112) ‘Angeke sibe nemahloni’ ekucocela labanye ngeliciniso nekubakhutsata kutsi baphile ngekuvumelana nalo. (Hla. 119:46) Ngetulu kwaloko, sitawukhona kubeketelela netimo letimatima kakhulu, lokufaka ekhatsi kuphatfwa kabi, loko sikwente ‘ngekubeketela nangenjabulo.’​—Khol. 1:11; Hla. 119:143, 157.

17. Sitasikhumbuta ini sihloko semnyaka?

17 Sibonga kakhulu ngekutsi Jehova usembulele liciniso! Leliciniso lisenta sime sicine, sibe nenjongo ekuphileni, futsi liyasicondzisa kulelive lelididekile naleligcwele siphitsiphitsi. Lisinika litsemba lekutsi sitawuba nelikusasa lelihle nasekubusa uMbuso waNkulunkulu. Shengatsi sihloko semnyaka sa-2023 singasisita sihlale siciniseka kutsi onkhe emavi aNkulunkulu aliciniso!​—Hla. 119:160.

INGOMA 94 Kubonga NgeliVi LaNkulunkulu

a Kulomnyaka wa-2023 kukhetfwe sihloko lesicinisa kukholwa lesitsi: “Onkhe emavi akho aliciniso.” (Hla. 119:160) Siyaciniseka kutsi uyavumelana nalamavi. Kodvwa bantfu labanyenti abetsembi kutsi liBhayibheli liliciniso nekutsi lingasinika seluleko lesingasetsemba. Kulesihloko, sitawucoca ngetizatfu letintsatfu lesingatisebentisa kuze sisite bantfu labanetinhlitiyo leticotfo babone kutsi bangaletsemba liBhayibheli neseluleko salo.

b Kuze utfole lokwengetiwe mayelana nekulondvolotwa kweliBhayibheli, ngena ku-jw.org/zu futsi esikhaleni lesibhalwe kutsi funa, ubhale IBhayibheli Nomlando.”

c Lamanye emagama ashintjiwe.

d KUCHAZWA KWESITFOMBE: Nkulunkulu watsi lidolobha lelikhulu laseBhabhulona litawubhujiswa, futsi vele kwenteka.

e KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umfanekiso​—Kunekutsi lelijaha lilwe nebantfu, lifundza eBhayibhelini kutsi lingaphilisana njani nalabanye ngekuthula futsi lisita labanye kutsi nabo bente lokufanako.