Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 29

INGOMA 121 Kufanele Sitibambe

Hlale Ukulungele Kulwa Nesilingo

Hlale Ukulungele Kulwa Nesilingo

“Hlalani nilindzile futsi nichubeke nithantaza kute ningangeni ekulingweni.”​—MAT. 26:41.

LOKUTAWUCOCWA NGAKO

Lesihloko sitasisita sibone kutsi kubalulekile kugwema kwenta sono lesikhulu kanye netintfo letingenta kutsi sigcine sesisentile.

1-2. (a) Jesu wabaniketa siphi secwayiso bafundzi bakhe? (b) Yini leyenta bafundzi bamshiya Jesu? (Buka netitfombe.)

 “UMOYA wenu uyalangatelela, kodvwa inyama ibutsakatsaka.” a (Mat. 26:41b) Ngalamavi, Jesu wakhombisa kutsi uyati kutsi sinesono futsi sitawenta emaphutsa. Kodvwa lamavi akhe bekaphindze abe nesecwayiso lesitsi: Caphela kutsi ungatetsembi kakhulu. Ngalobo busuku, bafundzi bakhe bebatishaye sifuba batsi batawunamatsela eNkhosini yabo. (Mat. 26:35) Bebafuna kwenta lokuhle. Kodvwa bebangati kutsi lokutimisela kwabo bekutawusheshe kuphele nabacindzetelekile. Kungako Jesu abecwayisa watsi: “Hlalani nilindzile futsi nichubeke nithantaza kute ningangeni ekulingweni.”​—Mat. 26:41a.

2 Lokubuhlungu kutsi labafundzi behluleka kuhlala balindzile. Ngesikhatsi Jesu aboshwa, banamatsela kuye yini nobe bawela esilingweni sekutsi babaleke? Ngenca yekutsi lesilingo sabatfola bangakasilindzeli, benta kona kanye loko bebatsite angeke bakwente, bamshiya Jesu.​—Mat. 26:56.

Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi bahlale balindzile futsi bagadze kutsi bangangeni esilingweni, kodvwa bamshiya (Buka tigaba 1-2)


3. (a) Kuze sihlale setsembekile kuJehova, kubaluleke ngani kutsi sikugweme kutetsemba kakhulu? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Akukafaneli sitetsembe kakhulu. Kuliciniso kutsi sitimisele kungavumeli lutfo lusikhweshise kuJehova. Nobe kunjalo, sinesono futsi kungaba melula kutsi silingeke kutsi sente lokubi. (Rom. 5:12; 7:21-23) Singakanaki, singatikhandza silingeka kutsi sente intfo lembi. Kuze sihlale setsembekile kuJehova naseNdvodzaneni yakhe, kufanele silalele seluleko saJesu sekutsi sihlale silindzile kuze singalingeki kutsi sone. Lesihloko sitasisita kutsi sikwente loko. Kwekucala, sitawucoca ngekutsi kukutiphi timo lokufanele sitigadze kakhulu kuto. Sitawubese sicoca ngekutsi yini lesingayenta kuze sitigadze singalingeki. Ekugcineni, sitawucoca ngekutsi yini lesingayenta kuze sihlale sitigadzile.

HLALA UGADZILE​—KUPHI?

4-5. Kubaluleke ngani kutsi sigadze ngisho netono letincane?

4 Ngisho netono letibonakala titincane tingabulimata buhlobo betfu naJehova. Ngetulu kwaloko, tingenta kutsi sigcine sesente tono letinkhulu.

5 Sonkhe siyalingeka kutsi sone. Kodvwa ngamunye wetfu kukhona lapho abutsakatsaka kakhulu khona, kungaba kulingeka kutsi sente sono lesikhulu, kwenta intfo lengcolile nobe kucabanga ngendlela lelive lelicabanga ngayo. Sibonelo nje, kungenteka lomunye umuntfu ulwisana nesilingo sekutiphatsa kabi. Lomunye kungenteka ulwisana nesilingo sekwenta intfo lengcolile, lokufaka ekhatsi kushaya indlwabu (masturbation) nobe kubuka titfombe letikhombisa kungcola. Kantsi lomunye kungenteka ulwisana nekwesaba bantfu, kuticabangela yena, kusheshe atfukutsele nobe lokunye. Kungako Jakobe atsi: “Nguloyo naloyo ulingwa ngekuhungwa sifiso sakhe nangekuyengwa ngiso.”​—Jak. 1:14.

6. Yini lokungakafaneli sitikhohlise ngayo?

6 Uyati yini kutsi ngutiphi tintfo letivame kukulinga kakhulu wena? Kuyingoti kungabunaki butsakatsaka betfu, nobe sicabange kutsi sivutfwe kakhulu kutsi singenta sono. (1 Joh. 1:8) Ngetulu kwako konkhe, Pawula waveta kutsi nalabo ‘labavutsiwe’ bangahle basente sono nabangakagadzi. (Gal. 6:1) Ngako akukafaneli sitikhohlise, futsi kufanele sivume kutsi kukhona lasibutsakatsaka ngakhona.​—2 Khor. 13:5.

7. Yini lokufanele siyigadze kakhulu? Fanekisa.

7 Yini lokufanele siyente nasesitati tintfo letivame kusilinga? Kufanele sente konkhe lokusemandleni kuze sikhone kumelana nato! Nasi sibonelo, ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli, indzawo lebekumelula kutsi sitsa singene kuyo edolobheni, bekuba segedeni. Ngako emagede bekagadvwa kakhulu. Ngendlela lefanako, kufanele sitigadze kakhulu lasati khona kutsi sibutsakatsaka kakhulu ngakhona.​—1 Khor. 9:27.

LOKO LONGAKWENTA KUZE UHLALE UGADZILE

8-9. Yini lebeyingentiwa ngulelijaha lokukhulunywa ngalo kuTaga sehluko 7 kuze ligweme kwenta sono lesikhulu? (Taga 7:8, 9, 13, 14, 21)

8 Yini lesingayenta kuze sihlale sitigadzile? Cabanga ngaloko lesingakufundza kulelinye lijaha lokukhulunywa ngalo kuTaga sehluko 7. Latiphatsa kabi nalomunye umfati loyingwadla. Vesi 22 usitjela kutsi lelijaha lamlandzela “ngekushesha.” Kodvwa emavesi langemuva aveta kutsi kunetintfo lelatenta letabangela kutsi ligcine lente lesono.

9 Yini leyenta lelijaha kutsi ligcine lente sono? Kwekucala, lahamba nasekucala kuhwalala, “lendlula ngasesitaladini lebesingasendlini yalomfati” loyingwadla. Ngemuva kwaloko, lacondza ngasendlini yalomfati. (Fundza Taga 7:8, 9.) Ngetulu kwaloko, latsi nalibona lomfati langajiki. Kunaloko, lavuma kutsi alicabuze futsi lalalela ngesikhatsi atsi wente umhlatjelo wekuthula, lokungenteka loko wakusho kuze ente lelijaha licabange kutsi bekangasuye umuntfu lomubi. (Fundza Taga 7:13, 14, 21.) Kube lelijaha alizange litente tonkhe letintfo letingakahlakaniphi, belitasigwema lesilingo sekwenta intfo lembi futsi belingeke lente sono.

10. Umuntfu lamuhla angalenta njani liphutsa lelifana nalelentiwa ngulelijaha?

10 Lendzaba yaSolomoni ikhombisa loko lokungenteka kunobe ngubani lokhonta Jehova. Umuntfu angahle ente sono lesikhulu futsi ngekuhamba kwesikhatsi abone ngatsi simtumile. Nobe angahle atsi: “Kuvele nje kwenteka.” Kodvwa utfole kutsi nakacabangisisa ngetintfo letentekile, ubese uyabona kutsi wente tintfo letingakahlakaniphi letente kutsi agcine ente sono. Letintfo tingafaka ekhatsi kutihlanganisa nebantfu lababi, kutijabulisa ngetintfo letingakalungi, nobe kuvama kuyotijabulisa etindzaweni letingamlungeli umKhristu, kungaba kuya khona matfupha nobe ngekusebentisa i-Internet. Kungenteka futsi uyekele kuthantaza, kufundza liBhayibheli, kuya emihlanganweni yelibandla nobe kushumayela. Njengalelijaha lokukhulunywa ngalo kuTaga, kungenteka kutsi lesono asikalitumi.

11. Yini lokufanele siyigweme kuze singasenti sono?

11 Yini lesiyifundzako? Akukafaneli sigcine nje ngekugwema kwenta sono, kodvwa kufanele sigweme netintfo letingenta sigcine sisentile. Ngulelo liphuzu Solomoni labese uyalisho ngemuva kwekukhuluma ngalendzaba yalelijaha nemfati loyingwadla. Nakakhuluma ngalomfati, watsi: “Ungahambi ngetindlela takhe.” (Taga 7:25) Naku lokunye labese uyakusho ngaye: “Ungacali usondzele kuye; ungasondzeli nasemnyango wendlu yakhe.” (Taga 5:3, 8) Ngako, sifuna kwenta konkhe lesingakwenta kuze singasenti sono ngekutsi sigweme timo letingasenta kutsi sigcine sisentile. b Loko kungafaka ekhatsi kugwema timo nobe tintfo letingasitimbi kumaKhristu kodvwa lesatiko kutsi tingasilinga.​—Mat. 5:29, 30.

12. Yini Jobe latimisela kuyenta, futsi loko bekutamsita njani kuze atigadze angalingeki? (Jobe 31:1)

12 Kuze sigweme timo letingasenta kutsi sigcine sente sono, kufanele sitimisele kuhlala sitigadzile. Nguloko Jobe lakwenta. ‘Wenta sivumelwane nemehlo akhe’ sekutsi angacali abuke intfombi ngekuyihawukela. (Fundza Jobe 31:1.) Kunamatsela kuloko lebekatimisele kukwenta bekutamsita kutsi angaphingi. Natsi singatimisela kugwema nobe ngabe yini lengenta kutsi sigcine silingekile.

13. Kubaluleke ngani kutsi sikugadze loko lesikucabangako? (Buka netitfombe.)

13 Kufanele sikugadze naloko lesikucabangako. (Eks. 20:17) Labanye batsi akusikubi kuticabanga wenta intfo lembi, kuphela nje nangabe ungeke ukwente lolokucabangako. Kodvwa akusikahle kucabanga ngalendlela. Umuntfu lohlale acabanga ngesifiso lesibi wenta kutsi sibe nemandla. Ngandlela tsite, utakhela silingo lesekufanele alwisane naso. Kona kuliciniso kutsi ngalesinye sikhatsi singahle sibe nayo imicabango lemibi. Kodvwa lokubalulekile kutsi siyisuse ngekushesha, bese sicabanga tintfo letinhle. Nasenta njalo, imicabango lemibi angeke ikhule ibe sifiso lesinemandla lokutawuba matima kulwisana naso futsi lokungenteka sibangele kutsi sigcine sente sono lesikhulu.​—Fil. 4:8; Khol. 3:2; Jak. 1:13-15.

Kufanele sigweme nobe ngabe yini lengenta kutsi silingeke (Buka sigaba 13)


14. Yini lenye letasisita kutsi sitigadze singalingeki?

14 Yini lenye lengasisita kutsi sitigadze singalingeki? Kufanele siciniseke mbamba kutsi kulalela imitsetfo yaJehova kutawuhlale kusisita. Ngalesinye sikhatsi singakutfola kumatima kwenta imicabango yetfu naloko lesikufisako kutsi kuhambisane naloko Nkulunkulu lakwemukelako, kodvwa angeke sitisole ngekuthula lesitawuba nako engcondvweni.

15. Kuba netifiso letikahle kungasisita njani kutsi sitigadze singalingeki?

15 Kufanele setame kuba netifiso letikahle. Nangabe sifundza ‘kutondza lokubi sitsandze lokuhle,’ sitawutimisela mbamba kwenta lokulungile futsi sigweme timo letingenta kutsi sigcine sente sono. (Amo. 5:15) Kuba netifiso letikahle kungaphindze kusisite kutsi sitimisele kuma sicinile nasititfola sisesimeni lesisilingako lebesingakasigadzi nobe lesingakhoni kusibalekela.

16. Tintfo letenta simtsandze kakhulu Jehova tingasisita njani kutsi sihlale sitigadzile? (Buka netitfombe.)

16 Yini lesingayenta kuze sibe netifiso letikahle? Kufanele sihlale simatasatasa senta tintfo letitasisita kutsi simtsandze kakhulu Jehova. Asilingeki kamelula kutsi sente lokubi nasisemihlanganweni yelibandla nobe nasishumayela. Kunaloko, letintfo tisisita kutsi sikhulise sifiso setfu sekujabulisa Jehova. (Mat. 28:19, 20; Heb. 10:24, 25) Kufundza liVi laNkulunkulu nekulidadisha futsi sicabangisise ngalo kwenta kutsi sikutsandze kakhulu lokulungile futsi sikwenyanye lokubi. (Josh. 1:8; Hla. 1:2, 3; 119:97, 101) Khumbula loko Jesu lakutjela bafundzi bakhe nakatsi: “Nichubeke nithantaza kute ningangeni ekulingweni.” (Mat. 26:41) Nasithantaza kuBabe wetfu wasezulwini, simnika litfuba lekutsi asisite futsi sitimisela kakhulu kumjabulisa.​—Jak. 4:8.

Kuba neluhlelo loluhle lwekukhonta Nkulunkulu kungasisita kutsi sigweme tilingo (Buka sigaba 16) c


HLALA UGADZILE

17. Ngubuphi butsakatsaka lebebusolo bumnika inkinga Phetro?

17 Lobunye butsakatsaka betfu singakhona kubuncoba ngalokuphelele. Kodvwa kungenteka kutsi lobunye buchubeke businika inkinga. Cabanga ngalokwenteka kumphostoli Phetro. Kwesaba bantfu kwamenta waphika Jesu katsatfu. (Mat. 26:69-75) Bekubonakala ngatsi Phetro sewukuncobile lokwesaba ngesikhatsi akhuluma ngesibindzi embikweNkantolo Lephakeme YemaJuda. (Imis. 5:27-29) Nobe kunjalo, ngemuva kweminyaka, Phetro wayekela kwesikhashana kudla nemaKhristu akuletinye tive “ngenca yekwesaba labo labasokile.” (Gal. 2:11, 12) Kwesaba kwakhe besekubuyile. Kungenteka bekangakakuncobi ngalokuphelele.

18. Yini lengenteka ngaleminye imikhuba lemibi?

18 Singatitfola sisesimeni lesifanako. Kanjani? Kungenteka uphindze ubuye umkhuba lebesesicabanga kutsi siwuncobile. Nasi sibonelo, lomunye umzalwane utsi: “Besekuphele iminyaka lengu-10 ngingasatibuki titfombe letikhombisa kungcola futsi bengiciniseka kutsi sengiyincobile lenkinga. Kodvwa lomkhuba bewufana nesilwane lesiyingoti lesibhacile, lesilindze kuhlasela ngesikhatsi lesikahle.” Sibonga kakhulu ngekutsi lomzalwane akazange aphele emandla. Wabona kutsi bekutawudzingeka alwisane nalesilingo onkhe malanga, lokungenteka kutsi bekutawudzingeka alwisane naso kuphila kwakhe konkhe kulelive lelibi. Ngekusitwa ngumkakhe nalabadzala belibandla, lomzalwane wenta konkhe lokusemandleni akhe kuze angatibuki titfombe letikhombisa kungcola.

19. Yini lesingayenta kuze simelane nemkhuba lomubi longafuni kuphela?

19 Yini lesingayenta kuze silwisane nemkhuba lomubi longafuni kuphela kuze singagcini sente sono? Singalalela seluleko saJesu lesikhuluma ngesilingo, lesitsi: “Hlalani nilindzile.” Ngisho nalapho ubona ngatsi sewucinile, kufanele uchubeke ugwema timo letingenta kutsi ulingeke. (1 Khor. 10:12) Chubeka wenta tintfo letikusite kutsi ukhone kumelana nalesilingo. Taga 28:14 titsi: “Uyajabula umuntfu lohlale esaba Nkulunkulu.”​—2 Phet. 3:14.

TIBUSISO LESITATITFOLA NGEKUCHUBEKA SIGADZILE

20-21. (a) Ngutiphi tibusiso lesitatitfola nasichubeka sitigadzile kutsi singalingeki? (b) Nangabe sidlala indzima yetfu, yini Jehova latawusentela yona? (2 KubaseKhorinte 4:7)

20 Singaciniseka kutsi angeke sitisole ngekuhlale sitigadzile kuze singalingeki. Nobe nguyiphi ‘injabulo yesikhashana’ lesingayinikwa kwenta sono, kuphila ngetimiso taJehova kutawusenta kutsi sijabule kakhulu. (Heb. 11:25; Hla. 19:8) Loku kungenca yekutsi sadalwa ngendlela yekutsi siphile ngekuvumelana netindlela takhe. (Gen. 1:27) Ngako sitawuba nanembeza lohlantekile futsi sitawutfola kuphila lokuphakadze.​—1 Thim. 6:12; 2 Thim. 1:3; Juda 20, 21.

21 Kuliciniso kutsi ‘inyama ibutsakatsaka.’ Kodvwa loko akusho kutsi kute lesingakwenta. Jehova uhlale akulungele kusinika emandla lesiwadzingako. (Fundza 2 KubaseKhorinte 4:7.) Naka kutsi Jehova usinika emandla lamakhulu kakhulu. Kodvwa kufanele sisebentise emandla etfu lavamile kuze silwe kamatima onkhe malanga kutsi singalingeki. Nangabe sidlala indzima yetfu, singaciniseka kutsi Jehova utayiphendvula imithantazo yetfu yekusinika emandla lamakhulu nasiwadzinga. (1 Khor. 10:13) Ngekusitwa nguJehova, singakhona kuchubeka sitigadzile kutsi singalingeki.

INGOMA 47 Thantaza KuJehova Malanga Onkhe

a INCHAZELO YEMAGAMA: “Umoya” lokukhulunywa ngawo kuMatewu 26:41 ngemandla langekhatsi kitsi lasenta sitive ngendlela lesitiva ngayo nobe sente loko lesikwentako. “Inyama” simo setfu sekuba nesono. Ngako singaba nesifiso lesikhulu sekwenta lokulungile, kodvwa nasingakanaki singatikhandza sesiwele esilingweni sekwenta loko liBhayibheli lelitsi kubi.

b Umuntfu lowente sono lesikhulu angatfola lusito encwadzini letsi Jabulela Kuphila Kuze Kube Phakadze! sifundvo 57 emaphuzu 1-3, kanye nasesihlokweni lesitsi “Libuke Ngalabovu Likusasa” ku-Sicongosekulindza saNovember 2020, emakh. 27-29, tig. 12-17.

c KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane ufundza umbhalo welusuku ekuseni, ufundza liBhayibheli ngesikhatsi sakhe selikhefu, futsi ntsambama usemihlanganweni yelibandla.