Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 26

Hlale Ulilungele Lilanga LaJehova

Hlale Ulilungele Lilanga LaJehova

“Lilanga laJehova lita ngendlela lefana ncamashi neyelisela ebusuku.”​—1 THES. 5:2.

INGOMA 143 Hlalani Nilindzile, Nisebenta

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Yini lokufanele siyente kuze sisindze ngelilanga laJehova?

 LIBHAYIBHELI nalikhuluma ‘ngelilanga laJehova,’ lisuke likhuluma ngesikhatsi lapho khona Jehova atawehlulela titsa takhe futsi asindzise bantfu bakhe. Esikhatsini lesendlulile, Jehova bekatijezisa letinye tive. (Isa. 13:1, 6; Hez. 13:5; Zef. 1:8) Esikhatsini setfu, “lilanga laJehova” litawucala ngekuhlaselwa kweBhabhulona Lenkhulu futsi liphele ngemphi ye-Amagedoni. Kuze sisindze ‘kulelilanga,’ kufanele sitilungiselele nyalo. Jesu wasifundzisa kutsi akukafaneli sigcine ngekulungela ‘kuhlupheka lokukhulu’ kodvwa kufanele ‘sihlale sililungele’ nalelilanga.​—Mat. 24:21; Luk. 12:40.

2. Isisita njani incwadzi ya-1 KubaseThesalonika?

2 Encwadzini yekucala umphostoli Pawula layibhalela baseThesalonika, wasebentisa imifanekiso kuze asite emaKhristu alungele lilanga lelikhulu laJehova lekwehlulela. Pawula bekati kutsi lelilanga belingeke lifike ngaleso sikhatsi. (2 Thes. 2:1-3) Nobe kunjalo, wakhutsata bazalwane bakhe nabodzadze kutsi batilungiselele kufika kwalelo langa kube ngatsi lita kusasa, futsi natsi singasisebentisa leseluleko sakhe. Ase sicoce ngekutsi wachaza njani kutsi: (1) lilanga laJehova litawufika njani, kutsi (2) bobani labatawusindza, nekutsi (3) yini lesingayenta kuze sitilungiselele khona sitawusindza.

LITAWUFIKA NJANI LILANGA LAJEHOVA?

Ngesikhatsi umphostoli Pawula abhala 1 KubaseThesalonika, wasebentisa imifanekiso lengasisita (Buka sigaba 3)

3. Lilanga laJehova litawufika njani ngendlela lefana ncamashi neyelisela ebusuku? (Buka nesitfombe.)

3 “Ngendlela lefana ncamashi neyelisela ebusuku.” (1 Thes. 5:2) Lona ngumfanekiso wekucala kulemitsatfu lochaza indlela lilanga laJehova lelitawufika ngayo. Emasela avame kwenta tintfo ngekushesha futsi afika ebusuku ngesikhatsi bantfu bangakagadzi. Nelilanga laJehova litawufika kungakalindzeleki futsi bantfu labanyenti batawube bangakagadzi. Ngisho nemaKhristu eliciniso angahle amangale ngendlela tintfo letitawenteka ngayo ngekushesha. Kodvwa ngalokwehlukile kulababi, angeke sibhujiswe.

4. Lilanga laJehova lifana njani nemhelo?

4 “Njengemhelo ufikela umfati nasatawubeleka.” (1 Thes. 5:3) Make lotetfwele akasati sikhatsi lesicondzile lotamcala ngaso umhelo. Kodvwa uyaciniseka kutsi nakanjani utawufika. Kepha nawucala, kungenteka lomhelo ufike kungakalindzeleki, ube buhlungu futsi angakhoni kuwumisa. Ngendlela lefanako, asilati lilanga neli-awa lelitawucala ngalo lilanga laJehova. Nobe kunjalo, siyaciniseka kutsi nakanjani litawufika nekutsi sehlulelo saNkulunkulu sitawufikela lababi bangakagadzi futsi ngeke basibalekele.

5. Kuhlupheka lokukhulu kufana njani nentsatsakusa?

5 Njengentsatsakusa. Umfanekiso waPawula wesitsatfu nawo ukhuluma ngemasela leba ebusuku. Kodvwa nyalo Pawula ufananisa lilanga laJehova nentsatsakusa. (1 Thes. 5:4) Tigebengu letifika ebusuku tingahle tibe matasatasa kakhulu futsi tinganaki kutsi sikhatsi siyahamba. Kodvwa kungasa tingakagadzi futsi tibanjwe. Ngendlela lefanako, kuhlupheka lokukhulu kutabakhiphela ebaleni labo labanjengemasela labahlala ebumnyameni ngekwenta tintfo letingamjabulisi Nkulunkulu. Ngalokwehlukile kubo, singahlale sikulungele kufika kwalelilanga ngekutsi singatenti tintfo letingamjabulisi Jehova futsi sitimisele kwenta “lonkhe luhlobo lwetintfo letinhle, kulunga neliciniso.” (Ef. 5:8-12) Pawula wabese usebentisa imifanekiso lemibili kuze achaze labo labangeke basindze.

BOBANI LABANGEKE BASINDZE NGELILANGA LAJEHOVA?

6. Bantfu labanyenti balele ngamuphi umcondvo? (1 KubaseThesalonika 5:6, 7)

6 “Labo labalalako.” (Fundza 1 KubaseThesalonika 5:6, 7.) Pawula wafananisa labo labangeke basindze nebantfu labalele. Ababoni kutsi kwentekani, futsi abanaki kutsi sikhatsi siyahamba. Ngako ababoni nakwenteka tintfo letibalulekile futsi abenti lutfo nakwenteka letintfo. Lamuhla, bantfu labanyenti bafana nebantfu labalele. (Rom. 11:8) Abanendzaba nebufakazi bekutsi siphila ‘emalangeni ekugcina’ nebekutsi kuhlupheka lokukhulu kusondzela ngekushesha. Nakwenteka tintfo letinkhulu emhlabeni, labanye babo baba nendzaba nemlayeto wetfu weMbuso. Nobe kunjalo, linyenti labo libuyela lilale kunekutsi lihlale liphapheme. Ngisho nalabo labakholelwako kutsi lilanga lekwehlulela liyeta, bacabanga kutsi likhashane. (2 Phet. 3:3, 4) Kodvwa siyati kutsi seluleko lesiphefumulelwe sekutsi sihlale siphapheme siya ngekubaluleka kakhulu lilanga ngelilanga.

7. Labo labatawutfola lulaka lwaNkulunkulu bafana njani nebantfu labadzakiwe?

7 ‘Labadzakwako.’ Lomphostoli wafananisa labo labatawutfola lulaka lwaNkulunkulu nebantfu labadzakiwe. Bantfu labadzakiwe bayephuta kubona loko lokufanele bakwente futsi benta tincumo letingakahlakaniphi. Ngendlela lefanako, bantfu lababi abenti lutfo nabeva secwayiso saNkulunkulu. Bakhetsa kuphila ngendlela letawenta kutsi babhujiswe. Kodvwa emaKhristu atjelwa kutsi ahlale aphapheme futsi asangulukile. (1 Thes. 5:6) Lesinye sati seliBhayibheli nasichaza umuntfu losangulukile sitsi “usuke anemoya lophansi futsi uyakhona kucabanga kahle nekubona kahle tintfo bese wenta sincumo lesikahle.” Yini leyenta kudzingeke kutsi sihlale sinemoya lophansi futsi sime sicine? Kuze singatingeneli tindzaba tepolitiki nobe tindzaba letiseveni. Sitawucindzetelwa kakhulu kutsi sitsatse luhlangotsi kuloku njengobe lilanga laJehova liya ngekusondzela. Nobe kunjalo, akukafaneli sikhatsateke ngekutsi sitawenta njani. Umoya waNkulunkulu ungasisita kutsi sihlale sinemoya lophansi futsi sisangulukile engcondvweni siphindze sente tincumo letihlakaniphile.​—Luk. 12:11, 12.

YINI LESINGAYENTA KUZE SILUNGELE LILANGA LAJEHOVA?

Nanobe bantfu labanyenti bangenandzaba nelilanga laJehova, tsine sihlale sililungele ngekutsi sigcoke sivikelo sesifuba lesikukholwa nelutsandvo nesigcoko sekutivikela lesilitsemba (Buka tigaba 8, 12)

8. Umbhalo wa-1 KubaseThesalonika 5:8 ubuveta njani buntfu lobungasisita kuze sihlale siphapheme futsi sisangulukile? (Buka nesitfombe.)

8 ‘Faka sivikelo sesifuba . . . nesigcoko sekutivikela.’ Pawula wasifananisa nemasotja laphapheme futsi lagcokele kuya emphini. (Fundza 1 KubaseThesalonika 5:8.) Lisotja kulindzeleke kutsi lihlale likulungele kulwa nganobe ngusiphi sikhatsi. Kungulokufanako nangatsi. Sihlale sililungele lilanga laJehova ngekutsi sifake sivikelo sesifuba lesikukholwa nelutsandvo, nesigcoko sekutivikela lesilitsemba. Lobuntfu bungasisita kakhulu.

9. Kusivikela njani kukholwa kwetfu?

9 Sivikelo sesifuba besivikela inhlitiyo yelisotja. Kukholwa nelutsandvo kuvikela inhlitiyo yetfu lengumfanekiso. Kutasisita kutsi sichubeke sikhonta Nkulunkulu futsi silandzela Jesu. Kukholwa kusenta siciniseke kutsi Jehova utasibusisa nangabe simkhonta ngenhlitiyo yetfu yonkhe. (Heb. 11:6) Kutawusenta sihlale setsembekile kuMholi wetfu, lokunguJesu, ngisho nobe kwenta njalo kungasho kubeketelela timo letimatima. Singakucinisa kukholwa kuze sikhone kubhekana netimo letimatima ekuphileni ngekutsi sifundze etibonelweni talamuhla talabo labahlale bacotfo ngisho baphatfwa kabi nobe babhekene netinkinga tetimali. Ngetulu kwaloko, singayibalekela ingoti lebangelwa kutsandza kakhulu imali netintfo ngekutsi silingise labo labenta kuphila kwabo kube melulela kuze bente uMbuso ute kucala. b

10. Kutsandza Nkulunkulu nabomakhelwane kusenta njani sichubeke nemsebenti wekushumayela?

10 Lutsandvo nalo lubalulekile kuze sihlale siphapheme futsi sisangulukile. (Mat. 22:37-39) Kutsandza Nkulunkulu kwenta kutsi sichubeke nemsebenti wekushumayela ngisho nobe kwenta njalo kungasibangela tiphi tinkinga. (2 Thim. 1:7, 8) Ngenca yekutsi siyabatsandza bantfu labasengakamkhonti Jehova, siyachubeka sibashumayela, loko size sikwente ngetincingo nangekubhala tincwadzi. Asililahli litsemba lekutsi ngalelinye lilanga bomakhelwane betfu batawushintja futsi bacale kwenta lokukahle.​—Hez. 18:27, 28.

11. Kusisita njani kutsandza bazalwane betfu nabodzadze? (1 KubaseThesalonika 5:11)

11 Kutsandza makhelwane wetfu kusho nekutsandza bazalwane betfu nabodzadze. Lolutsandvo silukhombisa ngekutsi ‘sikhutsatane futsi sakhane.’ (Fundza 1 KubaseThesalonika 5:11.) Njengemasotja lasemphini kanye kanye, siyakhutsatana. Kuliciniso kutsi lelinye lisotja lingalimata ngesiphosiso lelinye lelikanye nalo njengobe imphi ishisa, kodvwa loko ngeke likwente ngemabomu. Ngendlela lefanako, ngeke sibavise buhlungu ngemabomu bazalwane nabodzadze nobe sibuyisele lokubi ngalokubi. (1 Thes. 5:13, 15) Ngetulu kwaloko, sikhombisa lutsandvo ngekutsi sihloniphe bazalwane labaholako ebandleni. (1 Thes. 5:12) Ngesikhatsi Pawula abhala lencwadzi, bewungakapheli umnyaka libandla laseThesalonika lisunguliwe. Emadvodza laholako kulelibandla bekete lwati lolunyenti futsi kungenteka bekenta emaphutsa. Nobe kunjalo, bekufanele ahlonishwe. Njengobe kuhlupheka lokukhulu kusondzela, kusenekwenteka sitakudzinga kakhulu kwendlula nyalo kwetsembela kulabadzala kuze basicondzise. Kusenekwenteka singasitfoli sicondziso lesivela endlunkhulu nobe ehhovisini leligatja; ngako kubalulekile kutsi sifundze nyalo kutsandza labazalwane futsi sibahloniphe. Ngisho nobe kungentekani, shengatsi singahlale sisangulukile, singanaki emaphutsa abo kodvwa sinake kutsi Jehova ucondzisa lamadvodza letsembekile asebentisa Khristu.

12. Litsemba letfu liyivikela njani imicabango yetfu?

12 Njengobe sigcoko sekutivikela sivikela inhloko yelisotja, litsemba letfu lensindziso livikela imicabango yetfu. Litsemba letfu lelicinile lisenta sibone kutsi kute lokuphatsekako lesingakunikwa ngulelive. (Fil. 3:8) Litsemba letfu lisisita kutsi sihlale sehlise umoya futsi sime sicinile. Nguloko lokwenteka kuWallace naLaurinda, labasesabelweni sabo e-Africa. Kungakapheli emaviki lamatsatfu, nguloyo naloyo kubo washonelwa ngumtali. Ngenca ye-COVID-19, abakhonanga kubuyela ekhaya kuze babe nemalunga emindeni. Wallace wabhala watsi: “Litsemba lekutsi labafile batawuvuka lingisita kutsi nangicabanga ngabo ngingacabangi ngemalanga abo ekugcina basaphila, kodvwa ngicabange kutsi batawuba njani nabasandza kuvuswa emhlabeni lomusha. Lelitsemba lenta kutsi ngehlise umoya nangiselusizini.”

13. Yini lesingayenta kuze sitfole umoya longcwele?

13 “Ningawucimi umlilo wemoya.” (1 Thes. 5:19) Pawula wafananisa umoya longcwele nemlilo longekhatsi kitsi. Nasinemoya waNkulunkulu, siyashiseka futsi siba nemdlandla lomkhulu wekwenta lokulungile siphindze sibe nemandla ekwenta umsebenti waJehova. (Rom. 12:11) Yini lesingayenta kuze sibe nemoya longcwele? Singawuthantazela, sidadishe liVi laNkulunkulu leliphefumulelwe, futsi sitihlanganise nenhlangano yakhe lecondziswa ngumoya wakhe. Kwenta njalo kutawusenta kutsi sibe ‘netitselo temoya.’​—Gal. 5:22, 23.

Tibute: ‘Loko lengikwentako kuyakhombisa yini kutsi ngiyafuna kuchubeka ngitfola umoya waNkulunkulu?’ (Buka sigaba 14)

14. Yini lokufanele siyigweme kuze sichubeke sitfola umoya waNkulunkulu? (Buka nesitfombe.)

14 Ngemuva kwekutsi Nkulunkulu sekasiniketile umoya wakhe longcwele, kufanele sicaphele kutsi ‘singawucimi.’ Nkulunkulu unika umoya wakhe longcwele kuphela labo labahlale bacabanga tintfo letihlantekile nalabatiphatsa kahle. Angeke achubeke asinika umoya wakhe nangabe sichubeka sinemicabango lengcolile futsi senta tintfo letingcolile. (1 Thes. 4:7, 8) Kuze sichubeke sitfola umoya longcwele, kufanele ‘singatedzeleli tiphrofetho.’ (1 Thes. 5:20) Lana “tiphrofetho” tisho imilayeto lesiyitfola ngemoya waNkulunkulu, lefaka ekhatsi leyo lemayelana nelilanga laJehova kanye nekuphutfuma kwemalanga lesiphila kuwo. Lelilanga asilisusi etingcondvweni tetfu, sicabange kutsi i-Amagedoni angeke ifike sisaphila. Kunaloko, sikhombisa kutsi silindzele kutsi isheshe ifike ngekutsi sihlale simatasatasa ‘sikhombise kutsi sitinikele kuNkulunkulu’ onkhe malanga, futsi sichubeke sitiphatsa kahle.​—2 Phet. 3:11, 12.

“CINISEKANI NGATO TONKHE TINTFO”

15. Yini lesingayenta kuze singadukiswa tinkhulumo letingemanga temadimoni? (1 KubaseThesalonika 5:21)

15 Esikhatsini lesitako, labo labamelene naNkulunkulu ngandlela tsite batawumemetela batsi: “Kuthula nekulondzeka!” (1 Thes. 5:3) Tinkhulumo letingemanga letiphefumulelwe ngemadimoni titawugcwala wonkhe umhlaba, tidukise labanyenti. (Semb. 16:13, 14) Kutawentekani kitsi? Angeke size siyengeke nangabe ‘siciniseka ngato tonkhe tintfo.’ (Fundza 1 KubaseThesalonika 5:21.) Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “ciniseka” belisetjentiswa nakukhulunywa ngendlela bantfu bebahlola ngayo ligolide nobe lisiliva kutsi kungiko mbamba yini. Ngako kuze sibone kutsi loko lesikuvako nalesikufundzako kuliciniso mbamba yini, kufanele sikuhlole. Loko bekubalulekile kutsi baseThesalonika bakwente, futsi kutawubaluleka kakhulu ngatsi njengobe kuhlupheka lokukhulu kusondzela. Kunekutsi semukele konkhe lokushiwo ngulabanye, sitawusebentisa likhono letfu lekucabanga kuze sicatsanise loko lesikuvako nalesikufundzako nalokushiwo liBhayibheli ngenhlangano yaJehova. Nasenta njalo, ngeke siyengwe tinkhulumo letingemanga letiphefumulelwe ngemadimoni.​—Taga 14:15; 1 Thim. 4:1.

16. Nguliphi litsemba lesinalo, futsi yini lesitimisele kuyenta?

16 Siyati kutsi bantfu baJehova batawusindza ngekuhlupheka lokukhulu balicembu. Kodvwa ngamunye wetfu akati kutsi likusasa limphatseleni. (Jak. 4:14) Nobe kunjalo, ngisho sitawusindza ngekuhlupheka lokukhulu nobe sitawufa ngaphambi kwako, sitawunikwa umvuzo wekuphila phakadze nangabe sihlala setsembekile. Labagcotjiwe batawuphila naKhristu ezulwini. Letinye timvu titawuphila emhlabeni lolipharadisi. Shengatsi sonkhe singahlale sinake lelitsemba letfu lelihle futsi sichubeke silungele lilanga laJehova!

INGOMA 150 Funa Insindziso Yakho KuNkulunkulu

a Ku-1 KubaseThesalonika sehluko 5 sitfola imifanekiso lesifundzisa ngelilanga lelitako laJehova. Liyini ‘lelilanga,’ futsi litawufika njani? Bobani labatawusindza kulo? Bobani labangeke basindze? Yini lesingayenta kuze sililungele? Kulesihloko, sitawucoca ngemavi emphostoli Pawula nangetimphendvulo talemibuto.

b Buka luchungechunge lwetihloko lolutsi “Batinikela Ngekutitsandzela.”