Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Yini leyenta lendvodza lebitwa ngekutsi ‘ngulomuntfu’ itsi ‘itawona’ lifa layo nayingashada naRuthe? (Rut. 4:1, 6)

Ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli, nangabe indvodza leshadile ifa ite bantfwana, bekuphakama imibuto lenjengaletsi: Kutawentekani ngemhlaba wayo? Kutawuphela nya yini ngelibito layo? UMtsetfo waMosi bewuyiphendvula lemibuto.

Bekwentekani ngemhlaba wendvodza leshonile nobe lebese iyeswela futsi yatsengisa umhlaba wayo? Umnakabo nobe sihlobo lesisedvute besingaphindze siwutsenge lomhlaba. Loku bekwenta kutsi uhlale uwemndeni.​—Lev. 25:23-28; Num. 27:8-11.

Belilondvolotwa njani ligama lemufi? Ngekutsi umnakabomufi angene sikoni wakhe, njengobe kwenteka kuRuthe. Umnakabomufi bekashada nasikoni wakhe kuze atale umntfwana lotawulondvolota ligama lemufi futsi atfole lifa lakhe. Lomshado bewusita nasekunakekeleni lomfelokati.​—Dut. 25:5-7; Mat. 22:23-28.

Cabanga ngalokwenteka kuNawomi. Bekashade nalenye indvodza lokutsiwa ngu-Elimeleki. Ngesikhatsi Elimeleki nemadvodzana abo lamabili bashona, Nawomi besekasele ete lotamnakekela. (Rut. 1:1-5) Ngesikhatsi sebabuyele kaJuda, Nawomi watjela Ruthe, lebekangumakoti wakakhe kutsi acele Bhowazi aphindze atsenge umhlaba wabo. Bhowazi bekasihlobo sa-Elimeleki lesisedvute. (Rut. 2:1, 19, 20; 3:1-4) Kodvwa Bhowazi bekati kutsi kunalesinye sihlobo lesisedvute kakhulu, liBhayibheli lelisibita ngekutsi ‘ngulomuntfu.’ Ngako bekufanele kucale kuncume sona kutsi siyafuna yini kubahlenga.​—Rut. 3:9, 12, 13.

‘Lomuntfu’ wacale wavuma. (Rut. 4:1-4) Nanobe bekutawudzingeka akhiphe imali kuze aphindze atsenge lomhlaba, kodvwa wabona kutsi Nawomi besekamdzala kakhulu kutsi angatala umntfwana lotawuba yindlalifa ya-Elimeleki. Lomhlaba bewutawugcine ulifa lakhe, ngako wabona ngatsi bekatawuzuza kakhulu.

Kodvwa lomuntfu washintja ingcondvo nakeva kutsi kutawudzingeka ashade naRuthe. Watsi: “Angeke ngikhone kuwutsenga ngobe kungenteka ngone lifa lami.” (Rut. 4:5, 6) Yini leyamenta washintja ingcondvo?

Nangabe lomuntfu nobe lomunye abengashada naRuthe futsi atfole indvodzana, lendvodzana beyitawutfola umhlaba wa-Elimeleki. Loku ‘bekungalona’ njani “lifa” ‘lalomuntfu’? LiBhayibheli alisho, kodvwa loko bekungenteka ngenca yanaku lokulandzelako.

  • Kwekucala, bekutawubonakala ngatsi lemali latsenge ngayo lomhlaba yemuke nemfula ngobe bewungeke ugcine uwakhe. Bewutawuba wendvodzana yaRuthe.

  • Kwesibili, bekutawudzingeka ondle futsi anakekele Nawomi naRuthe.

  • Kwesitsatfu, nangabe Ruthe abengaba nalabanye bantfwana nalomuntfu, bekutawudzingeka labantfwana babo bagiyelane lifa nalabanye bantfwana balomuntfu.

  • Kwesine, nangabe lomuntfu bekete bantfwana, indvodzana lebeyitawutalwa nguRuthe beyitawutfola umhlaba wa-Elimeleki newakhe. Ngako umhlaba wakhe bewutawuba wemntfwana lobitwa ngeligama la-Elimeleki, hhayi lakhe. Lomuntfu bekangafuni kulahlekelwa lifa lakhe kuze asite Nawomi. Wanconota kutsi kube nguBhowazi lobahlengako ngobe nguye lolandzelako lobekangabahlenga. Bhowazi wakwenta loko ngobe bekafuna ‘kulondvolota ligama lemufi kuloko lokulifa lakhe.’​—Rut. 4:10.

Kubonakala ngatsi lomuntfu bekanendzaba kakhulu nekulondvolota ligama lakhe kanye nelifa lakhe. Bekaticabangela yena. Nanobe lomuntfu etama kamatima kulondvolota ligama lakhe, lamuhla asimati nekutsi bekangubani. Waphindze walahlekelwa litfuba lelihle kakhulu lelatfolwa nguBhowazi, lekuba ngukhokho waMesiya, lokunguJesu Khristu. Kwehluleka kwakhe kusita umuntfu lebekadzingile kwaba nemiphumela lemibi!​—Mat. 1:5; Luk. 3:23, 32.