Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 22

Kuhlakanipha Kutakucondzisa Kuphila Kwetfu

Kuhlakanipha Kutakucondzisa Kuphila Kwetfu

“NguJehova lophana kuhlakanipha.”—TAGA 2:6.

INGOMA 89 Lalela Ubusiswe

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Yini leyenta kudzingeke kutsi sibe nekuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu? (Taga 4:7)

 NANGABE kwake kwadzingeka kutsi wente sincumo lesibalulekile, kungenteka wathantaza, wacela kuhlakanipha ngobe bewati kutsi uyakudzinga. (Jak. 1:5) INkhosi Solomoni yabhala yatsi: “Kuhlakanipha kuyintfo lebaluleke kakhulu.” (Fundza Taga 4:7.) Solomoni bekangakhulumi nganobe ngukuphi nje kuhlakanipha. Bekakhuluma ngekuhlakanipha lesikunikwa nguJehova Nkulunkulu. (Taga 2:6) Kodvwa kuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu kungasisita yini kutsi sibeketelele tinkinga lesibhekana nato lamuhla? Kungasisita, njengobe nje sitawubona kulesihloko.

2. Nguyiphi lenye indlela lesingatfola ngayo kuhlakanipha mbamba?

2 Lenye indlela lesingakutfola ngayo kuhlakanipha mbamba kutsi sidadishe loko lokwafundziswa ngulamadvodza lamabili lebekahlakaniphe kakhulu futsi sikusebentise loko lakusho. Sitawucale sicoce ngaSolomoni. LiBhayibheli litsi “Nkulunkulu wanika Solomoni kuhlakanipha, nekucondza lokukhulu.” (1 Khos. 4:29) Sitawubese sicoca ngaJesu, lebekayindvodza lehlakaniphe kakhulu kwendlula onkhe lake aphila. (Mat. 12:42) Nasi siphrofetho lesashiwo ngaJesu: “Umoya waJehova uyawuhlala kuye, umoya wekuhlakanipha newekucondza.”—Isa. 11:2.

3. Sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Nkulunkulu wanika Solomoni naJesu kuhlakanipha lokunyenti, ngenca yaloko bobabili basho seluleko lesihle lesimayelana netintfo letibalulekile kitsi sonkhe. Kulesihloko, sitawucoca ngaletintsatfu tato: Kubaluleka kwekuba nembono lokahle ngemali, ngemsebenti nangekutibona ngendlela lekahle.

KUBA NEMBONO LOKAHLE NGEMALI

4. Bekehluke njani Solomoni kuJesu nakutiwa etindzabeni tetimali?

4 Solomoni bekanjinge kakhulu futsi bekaphila ntofontofo. (1 Khos. 10:7, 14, 15) Ngalokwehlukile, Jesu bekanetintfo letimbalwa futsi bekete likhaya lelitsi wele yena. (Mat. 8:20) Nobe kunjalo, omabili lamadvodza bekanembono lokahle ngemali ngobe kuhlakanipha kwawo bekuvela kuJehova Nkulunkulu.

5. Ngumuphi umbono lokahle Solomoni bekanawo ngemali?

5 Solomoni wavuma kutsi imali ‘isivikelo.’ (Shu. 7:12) Ngemali uyakhona kutsenga tintfo lotidzingako, naletinye tintfo lotifunako. Nanobe Solomoni bekanjingile, wabona kutsi kunaletinye tintfo letibaluleke kakhulu kunemali. Sibonelo nje, wabhala watsi: “Kuncono kuba neligama lelihle [nobe ‘lidvumela lelihle,’ umbhalo longentasi] kunekutsi unjinge kakhulu.” (Taga 22:1) Solomoni waphindze wabona kutsi bantfu labatsandza imali abakavami kujabula ngaloko labanako. (Shu. 5:10, 12) Ngetulu kwaloko, wecwayisa kutsi singalibeki lonkhe litsemba letfu emalini ngobe imali ingasheshe iphele.—Taga 23:4, 5.

Umbono wetfu ngemali uyasivimbela yini kutsi sibeke tintfo letiphatselene neMbuso kutsi tite kucala ekuphileni kwetfu? (Buka tigaba 6-7) *

6. Ngumuphi umbono lokahle Jesu bekanawo ngemali? (Matewu 6:31-33)

6 Jesu bekanembono lokahle ngemali. Bekadla futsi anatsa. (Luk. 19:2, 6, 7) Ngalelinye lilanga wenta liwayini lelimnandzi kakhulu, leso bekusimangaliso sakhe sekucala. (Joh. 2:10, 11) Ngelilanga lafa ngalo, bekagcoke ingubo ledulile. (Joh. 19:23, 24) Kodvwa Jesu akazange ente imali ite kucala ekuphileni kwakhe. Watjela balandzeli bakhe watsi: “Kute umuntfu longasebentela emakhosi lamabili . . . Ngeke nikhonte Nkulunkulu kanye nemcebo.” (Mat. 6:24) Jesu wafundzisa kutsi nasifuna kucala uMbuso, Jehova utawuciniseka kutsi siba nato tintfo lesitidzingako.—Fundza Matewu 6:31-33.

7. Lomunye umzalwane wazuza njani ngekuba nembono lokahle ngemali?

7 Kubasitile bazalwane betfu nabodzadze labanyenti kusebentisa seluleko lesihlakaniphile lesivela kuNkulunkulu lesimayelana nemali. Cabanga ngesibonelo salomunye umzalwane longakashadi lokutsiwa nguDaniel. Utsi: “Nangiseminyakeni yekutfomba, ngancuma kutsi ngitawenta tintfo letiphatselene naNkulunkulu tite kucala ekuphileni kwami.” Ngenca yekutsi bekasolo aphila imphilo lemelula, Daniel ukhonile kwentela Jehova tintfo letinyenti letehlukene. Uyachubeka utsi: “Angitisoli nakancane ngesincumo lengasenta. Kuliciniso kutsi ngabe ngatfola imali lenyenti kube loko ngakwenta intfo lebalulekile ekuphileni kwami. Kodvwa bengingeke ngibe nalabangani labakahle lengibatfolile. Kube nganaka imali, bengingeke ngijabule ngendlela lengijabule ngayo nyalo ngenca yekutsi ngenta umsebenti waJehova. Kute imali lengacatsaniswa netibusiso Jehova langanikete tona.” Kusebaleni kutsi siyazuza nasinake kakhulu tintfo letiphatselene naNkulunkulu, hhayi imali.

KUBA NEMBONO LOKAHLE NGEMSEBENTI

8. Sati njani kutsi Solomoni bekanembono lokahle ngemsebenti? (Umshumayeli 5:18, 19)

8 Solomoni wabita injabulo lesiyitfola ngekusebenta kamatima ngekutsi “sipho lesivela kuNkulunkulu.” (Fundza Umshumayeli 5:18, 19.) Wabhala watsi: “Konkhe kusebenta kamatima kunemvuzo.” (Taga 14:23) Solomoni bekati kutsi ukhuluma ngani. Bekasisebenti lesikhutsele! Wakha tindlu, walima emasimu emagilebisi, wakha tingadze nema-pool. Waphindze wakha nemadolobha. (1 Khos. 9:19; Shu. 2:4-6) Loyo bekungumsebenti lomatima futsi siyaciniseka kutsi wamenta wajabula. Kodvwa Solomoni bekati kutsi kuze ajabule mbamba bekufanele ente naleminye imisebenti. Waphindze wentela Jehova tintfo letinyenti. Sibonelo nje, wengamela umsebenti wekwakhiwa kwelithempeli lelihle lekukhontela Jehova, lokungumsebenti lowatsatsa iminyaka lengu-7. (1 Khos. 6:38; 9:1) Ngemuva kwekutsi Solomoni sekente imisebenti leminyenti leyehlukahlukene, wabona kutsi intfo lebaluleke kakhulu kutsi umuntfu ente umsebenti waJehova. Wabhala watsi: “Siphetfo sendzaba sitsi: Yesaba Nkulunkulu weliciniso futsi ugcine imiyalo yakhe.”—Shu. 12:13.

9. Jesu wakhombisa njani kutsi bekanembono lokahle ngemsebenti?

9 Jesu bekasisebenti lesikhutsele. Ngesikhatsi aselijaha, bekangumbati. (Mak. 6:3) Siyaciniseka kutsi batali bakhe bebajabula ngekutsi uyabasita njengobe bebetama kunakekela tidzingo temndeni wabo lomkhulu. Njengobe bekete sono, kungenteka tintfo bekatenta betitinhle kakhulu kangangekutsi bantfu labanyenti bebafuna ababatele! Jesu bekawutsandza umsebenti wakhe. Nanobe bekawenta ngekutimisela umsebenti wakhe, bekahlale asibekela eceleni sikhatsi sekwenta tintfo letiphatselene nekukhonta Nkulunkulu. (Joh. 7:15) Nasekacitsa sikhatsi lesinyenti enta umsebenti wekushumayela, weluleka labo bebamlalele watsi: “Ningabosebentela kudla lokuphelako, kodvwa sebentelani kudla lokuhlala kuze kube phakadze.” (Joh. 6:27) Ngetulu kwaloko, eNshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, watsi: “Tibekeleni umcebo ezulwini.”—Mat. 6:20.

Singakhona njani kulinganisela emkhatsini wemsebenti wetfu kanye nemisebenti lesiyentako ekukhonteni Nkulunkulu? (Buka tigaba 10-11) *

10. Nguyiphi inkinga labanye labangahle babe nayo emsebentini?

10 Kuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu kusisita kutsi sibe nembono lokahle ngemsebenti. Njengobe singemaKhristu, sifundziswa kutsi ‘sisebente kamatima, sente lokuhle.’ (Ef. 4:28) Bacashi betfu banganaka kutsi setsembekile nekutsi sisebenta kamatima, futsi bangasitjela kutsi bayawutsandza umsebenti wetfu. Loko kungasenta kutsi sifune kusebenta ema-awa lengetiwe ngobe nje sifuna kwenta bacashi betfu kutsi babatsandze BoFakazi BaJehova. Nasingenta njalo, singatitfola sesite sikhatsi lesenele lesingasicitsa nemindeni yetfu nobe sekwenta tintfo letiphatselene nekukhonta Jehova. Ngako kungadzingeka sente lushintjo kuze sibe nesikhatsi lesenele sekwenta tintfo letibaluleke kakhulu.

11. Yini lomunye umzalwane layifundza mayelana nekuba nembono lokahle ngemsebenti?

11 Lomunye umzalwane losemusha lokutsiwa nguWilliam watibonela yena kubaluleka kwekuba nembono lokahle ngemsebenti. William usicocela ngalomunye umzalwane longulomdzala welibandla lebekasebenta kuye, utsi: “[Lomzalwane] usibonelo lesihle nakutiwa endzabeni yekuba nembono lokahle ngemsebenti. Usebenta kamatima, futsi unebudlelwane lobuhle nebantfu labasebentelako ngobe umsebenti wakhe muhle. Kodvwa nakashayisa, umsebenti wakhe uwushiya khona lapho, acitse sikhatsi nemndeni wakhe kanye naJehova. Ngetulu kwaloko, ungulomunye webantfu lengibatiko labajabule kakhulu!” *

KUTIBONA NGENDLELA LEKAHLE

12. Solomoni wakhombisa njani kutsi utibona ngendlela lekahle, kodvwa loko kwamphelela njani?

12 Ngesikhatsi Solomoni asikhonti saJehova lesetsembekile, bekatibona ngendlela lekahle. Nakaselijaha, wavuma kutsi kunetintfo langakhoni kutenta kahle futsi wacela Jehova kutsi amcondzise. (1 Khos. 3:7-9) Ngasekucaleni kwekubusa kwakhe, Solomoni bekayati nengoti yekutigcabha. Wabhala watsi: “Kutigcabha kuholela enhlekeleleni, nekutiphakamisa kuholela ekuweni.” (Taga 16:18) Lokubuhlungu kutsi ngekuhamba kwesikhatsi wehluleka kwenta loku lakusho. Ngesikhatsi sekuphele iminyaka ayinkhosi, wacala kutigcabha futsi wangasayinaki imitsetfo yaNkulunkulu. Sibonelo nje, lomunye umtsetfo bewutsi inkhosi lengumHebheru akukafaneli ‘ititsatsele bafati labanyenti, kuze inhlitiyo yayo ingaphambuki.’ (Dut. 17:17) Nobe kunjalo, Solomoni akazange awunake lomtsetfo, watsatsa bafati labangu-700 nemaphovela langu-300, futsi linyenti labo belingamkhonti Nkulunkulu! (1 Khos. 11:1-3) Kungenteka Solomoni bekatitjela kutsi loko angeke kube yinkinga kuye. Kunobe ngukuphi, Solomoni wabhekana nemiphumela lebuhlungu ngekuhamba kwesikhatsi leyabangelwa kushiya Jehova.—1 Khos. 11:9-13.

13. Yini lesingayifundza nasizindla ngekutfobeka kwaJesu?

13 Jesu bekahlale atibona ngendlela lekahle. Ngesikhatsi asezulwini, wentela Jehova tintfo letinyenti letinhle. “Tonkhe letinye tintfo tadalwa [ngaJesu] ezulwini nasemhlabeni.” (Khol. 1:16) Ngesikhatsi Jesu abhajatiswa, wakhumbula tintfo latifeza nakanaBabe wakhe. (Mat. 3:16; Joh. 17:5) Kodvwa loko akuzange kumente atigcabhe. Akazange atibone ancono kunalabanye. Watjela bafundzi bakhe kutsi lamhlabeni ‘akazange etele kutewusetjentelwa, kodvwa wetela kutewuba yinceku nekunikela ngekuphila kwakhe kuze kube yinhlawulo yalabanyenti.’ (Mat. 20:28) Washo nekutsi akenti lokusuka kuye. (Joh. 5:19) Jesu bekatfobeke mbamba! Usibonelo lesihle kakhulu lesingasilingisa.

14. Yini lesingayifundza kuJesu ngekutibona ngendlela lekahle?

14 Jesu wafundzisa balandzeli bakhe kutsi batibone ngendlela lekahle. Ngalelinye lilanga wabacinisekisa watsi: “Kubalwe tonkhe tinwele letisetinhloko tenu.” (Mat. 10:30) Lamavi asidvudvuta kakhulu, ikakhulukati nangabe sivame kutibukela phansi. Asho kutsi Babe wetfu wasezulwini unendzaba mbamba natsi, lokusho kutsi siligugu kuye. Nangabe Jehova asivumela kutsi simkhonte futsi atsi siyakufanela kuphila phakadze emhlabeni lomusha, akukafaneli simphikise kuloko.

Kungentekani nangabe singatiboni ngendlela lekahle? (Buka sigaba 15) *

15. (a) Sicongosekulindza sasikhutsata kutsi sibe namuphi umbono lokahle? (b) Njengobe sibona kuletitfombe letisekhasini 24, ngutiphi tibusiso letingasilahlekela nasitinake tsine kakhulu?

15 Eminyakeni lengu-15 leyendlulile, Sicongosekulindza satsi kufanele sitibone ngendlela lekahle. Satsi: “Akukafaneli sitikhandze sibalulekile size sitigcabhe; ngesikhatsi lesifanako, akukafaneli sitibukela phansi size sive ngatsi asisilutfo. Kunaloko, kufanele setame kutibona ngendlela lekahle, lokusho kutsi kufanele sicondze kutsi kunetintfo lesitenta kahle netintfo lesingakhoni kutenta kahle. Lomunye dzadze watsi: ‘Angisuye umuntfu lokabi, ngesikhatsi lesifanako angisuye umuntfu lokahle kakhulu. Njengabo bonkhe bantfu, kunetintfo lengitenta kahle netintfo lengingakhoni kutenta kahle.’” * Ngako siyabona kutsi kubaluleke ngani kutibona ngendlela lekahle.

16. Yini leyenta Jehova asinike sicondziso lesihlakaniphile?

16 EVini lakhe, Jehova usinika sicondziso lesihlakaniphile. Uyasitsandza futsi ufuna sijabule. (Isa. 48:17, 18) Indlela lengiyo, lokuyindlela yekutfola injabulo sibili kutsi sibeke tintfo letiphatselene naJehova tite kucala ekuphileni kwetfu. Nasenta njalo, sitawugwema tingoti lababhekana nato labo labanake kakhulu imali, umsebenti nobe labatinaka bona. Shengatsi ngamunye wetfu angatimisela kutsi ahlakaniphe futsi ente inhlitiyo yaJehova ijabule!—Taga 23:15.

INGOMA 94 Kubonga NgeliVi LaNkulunkulu

^ Solomoni naJesu bebahlakaniphe kakhulu. NguJehova Nkulunkulu lebekabanike lokuhlakanipha. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi yini lesingayifundza eselulekweni lesiphefumulelwe lesasinikwa nguSolomoni naJesu mayelana nekuba nembono lokahle ngemali, ngemsebenti nangekutibona ngendlela lekahle. Sitawuphindze sibone kutsi kubasite njani labanye bazalwane betfu nabodzadze kusebentisa leseluleko lesiseBhayibhelini kuloku.

^ Buka sihloko lesitsi Ongakwenza Ukuze Uthande Umsebenzi Onzima ku-Sicongosekulindza saFebruary 1, 2015, lesitfolakala ngesiZulu.

^ Buka sihloko lesitsi IBhayibheli Lingakusiza Uthole Injabulo ku-Sicongosekulindza sa-August 1, 2005, lesitfolakala ngesiZulu.

^ KUCHAZWA KWETITFOMBE: John naTom bazalwane labasebasha labasebandleni linye. John ucitsa sikhatsi lesinyenti anakekela imoto yakhe. Tom usebentisa imoto yakhe kuze asite labanye bakhone kuya emsebentini wekushumayela nasemihlanganweni yelibandla.

^ KUCHAZWA KWETITFOMBE: John usebenta ema-awa langetiwe. Ufuna kujabulisa umphatsi wakhe. Ngaso sonkhe sikhatsi umphatsi wakhe nakamcela kutsi asebente ebusuku, John uyavuma. Kulobo busuku, Tom, loyinceku lesebentako, uphekeletele lomdzala welibandla kutsi bayokhutsata lotsite. Tom wamchazela umphatsi wakhe kutsi letinye tikhatsi tantsambama utisebentisela kukhonta Jehova.

^ KUCHAZWA KWETITFOMBE: John utinaka yena. Tom, lobeka tintfo letiphatselene naNkulunkulu kucala ekuphileni kwakhe, wakha bangani labasha njengobe asita ekulungiseni liHholwa leMhlangano.