Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 20

Sembulo—Sisho Kutsini Ngetitsa TaNkulunkulu?

Sembulo—Sisho Kutsini Ngetitsa TaNkulunkulu?

“Tawabutsela ndzawonye lamakhosi endzaweni ngesiHebheru lebitwa ngekutsi yi-Amagedoni.”—SEMB. 16:16.

INGOMA 150 Funa Insindziso Yakho KuNkulunkulu

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Incwadzi yeSembulo isitjelani ngebantfu baNkulunkulu?

 INCWADZI yeSembulo iveta kutsi uMbuso waNkulunkulu uyabusa ezulwini nekutsi Sathane wacoshwa khona. (Semb. 12:1-9) Loko kubangele kutsi kube nekuthula ezulwini kodvwa kwasiletsela tinkinga tsine lamhlabeni. Leni? Ngobe Sathane ubatfukutselele kakhulu labo labakhonta Jehova ngekwetsembeka lamhlabeni.—Semb. 12:12, 15, 17.

2. Yini letasisita sihlale setsembekile kuJehova?

2 Yini lengasisita kuze sihlale setsembekile kuJehova ngisho nobe Sathane asihlasela? (Semb. 13:10) Lokunye lokungasisita kwati kutsi likusasa lisiphatseleni. Sibonelo nje, kuSembulo umphostoli Johane uchaza letinye tetibusiso lesitatitfola ngekushesha. Lesinye saletibusiso kutawuba kubhujiswa kwetitsa taNkulunkulu. Nyalo asesicoce ngekutsi Sembulo sitichaza njani letitsa, nekutsi yini letawenteka kuto.

IMIFANEKISO LECHAZA TITSA TANKULUNKULU

3. Ngutiphi letinye tibonakaliso lokukhulunywa ngato kuSembulo?

3 Livesi lekucala kuSembulo lisitjela kutsi loku lesesitakufundza sivetelwe kona ‘ngetibonakaliso’ nobe ngemifanekiso. (Semb. 1:1) Sifundza ngetilwane tesiganga letimelela titsa taNkulunkulu. Sibonelo nje, kunesilwane sesiganga ‘lesenyuka siphuma elwandle.’ Lesilwane “sinetimphondvo letingu-10 netinhloko letingu-7.” (Semb. 13:1) Lesilwane silandzelwa ngulesinye ‘silwane sesiganga lesiphuma emhlabeni.’ Sikhuluma njengadrago futsi ‘senta umlilo wehle uvela ezulwini.’ (Semb. 13:11-13) Ngemuva kwaloko, sibona lesinye silwane lesehlukile, ‘lokusilwane sesiganga lesibovu’ lesigitjelwe yingwadla. Letilwane tesiganga letintsatfu timelela titsa taJehova Nkulunkulu lebetisolo tilwa naye kanye neMbuso wakhe sikhatsi lesidze. Ngako kubalulekile kutsi sitati kutsi tibobani.—Semb. 17:1, 3.

TILWANE TESIGANGA LETINE LETINKHULU

Tiphuma ‘elwandle.’ (Dan. 7:1-8, 15-17) Timelela imibuso yemhlaba futsi linyenti lebantfu baNkulunkulu belihlala emaveni ayo nobe lemibuso ibaphetse kabi bantfu baNkulunkulu kusukela ngesikhatsi saDanyela (Buka tigaba 4, 7)

4-5. Loko lokushiwo nguDanyela 7:15-17 kusisita njani kutsi sicondze loko lokumelelwa ngulemifanekiso?

4 Ngaphambi kwekutsi sifundze kutsi tibobani letitsa, kufanele sicondze kutsi timelela ini letilwane tesiganga nalengwadla. Indlela lencono yekukucondza loku kutsi sivumele liVi laNkulunkulu lisichazele. Imifanekiso leminyenti letfolakala kuSembulo iyachazwa kuletinye tincwadzi teliBhayibheli. Sibonelo nje, umphrofethi Danyela waphupha, futsi kuleliphupho lakhe wabona ‘tilwane tesiganga letine letinkhulu tiphuma elwandle.’ (Dan. 7:1-3) Danyela uyasitjela kutsi timelela ini. Letilwane letinkhulu timelela “emakhosi” lamane, nobe bohulumende. (Fundza Danyela 7:15-17.) Lenchazelo lecacile isisita sicondze kutsi letilwane letichazwa kuSembulo nato timelela bohulumende.

5 Nyalo asesicoce ngaleminye imifanekiso lechazwa kuSembulo. Njengobe senta njalo, sitawubona kutsi liBhayibheli lisisita njani kuze sicondze loko lekumelelako. Asesicale sicoce ngaletilwane tesiganga. Sitawucale sicoce ngekutsi timelela bobani. Bese sicoca ngekutsi yini letawenteka kuletilwane. Ekugcineni, sitawucoca ngekutsi letintfo letitawenteka tisho kutsini kitsi.

KWEMBULWA KWETITSA TANKULUNKULU

SILWANE SESIGANGA LESINETINHLOKO LETINGU-7

Senyuka “siphuma elwandle,” futsi sinetinhloko letingu-7, netimphondvo letingu-10, kuletimphondvo taso kunemichele lengu-10. (Semb. 13:1-4) Simelela bonkhe bohulumende lababuse bantfu kuze kube ngulamuhla. Letinhloko letingu-7 timelela imibuso yemhlaba lengu-7 futsi linyenti lebantfu baNkulunkulu belihlala emaveni ayo nobe lemibuso ibaphetse kabi bantfu baNkulunkulu (Buka tigaba 6-8)

6. Simelelani silwane sesiganga lesinetinhloko letingu-7 lokukhulunywa ngaso kuSembulo 13:1-4?

6 Simelelani lesilwane sesiganga lesinetinhloko letingu-7? (Fundza Sembulo 13:1-4.) Lesikunakako kutsi lesilwane sinjengengwe kodvwa sinetinyawo telibhele nemlomo welibhubesi kanye netimphondvo letingu-10. Lesilwane sinalesifana ngako netilwane letine lokukhulunywa ngato kuDanyela sehluko 7. Kodvwa encwadzini yeSembulo, tonkhe letintfo letikuletilwane tihlanganiswe taba sesilwaneni sinye, hhayi tilwane letine letehlukene. Lesilwane asimeleli hulumende munye nobe umbuso wemhlaba. Kutsiwa sibusa “tonkhe tinhlanga, bantfu, tilwimi kanye netive.” Ngako sinemandla kunahulumende munye. (Semb. 13:7) Lesilwane sesiganga simelela bonkhe bohulumende lababuse bantfu kuze kube ngulamuhla. *Shu. 8:9.

7. Imelelani inhloko ngayinye kuletinhloko letingu-7 talesilwane sesiganga?

7 Imelelani inhloko ngayinye kuletinhloko letingu-7? Sembulo sehluko 17 siyasisita sitfole imphendvulo, ngobe sichaza lesilwane lokukhulunywa ngaso kuSembulo sehluko 13. Sembulo 17:10 sitsi: “Kunemakhosi langu-7: Lasihlanu sekawile, yinye ikhona, lenye isengakaveli; kodvwa nayivela kufanele ihlale sikhatsi lesifishane.” Kubo bonkhe bohulumende labasetjentiswe nguSathane, bangu-7 labafananiswe ‘netinhloko’ ngobe bebanemandla lamakhulu. Linyenti lebantfu baNkulunkulu belihlala emaveni abo nobe labohulumende babaphetse kabi bantfu baNkulunkulu. Ngemalanga emphostoli Johane, imibuso lesihlanu beseyivelile: LokuyiGibhithe, i-Asiriya, iBhabhulona, emaMediya nemaPheresiya, neGrisi. Umbuso wesitfupha bekungumbuso wemaRoma lebewusabusa ngesikhatsi Johane atfola lesembulo. Ngumuphi umbuso wemhlaba wekugcina lobewutawuvela?

8. Inhloko yesi-7 yalesilwane sesiganga imelela ini?

8 Njengobe sitawubona, tiphrofetho letisencwadzini yaDanyela tiyasisita sibone kutsi imelelani lenhloko yesi-7 yesilwane sesiganga. Ngumuphi umbuso wemhlaba lebewusolo ubusa kulesikhatsi sekuphela, nobe ‘ngelilanga leNkhosi’? (Semb. 1:10) Yimibuso lemibili lebambisene, lokuyi-United Kingdom ne-United States of America, ngalamanye emagama, nguMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika. Singaphetsa ngekutsi ungulenhloko yesi-7 yalesilwane sesiganga lokukhulunywa ngaso kuSembulo 13:1-4.

SILWANE SESIGANGA LESINETIMPHONDVO LETIMBILI LETINJENGETELIWUNDLU

Lesilwane “siphuma emhlabeni” futsi sikhuluma “njengadrago.” ‘Senta umlilo kutsi wehle uvela ezulwini,’ futsi senta tibonakaliso ‘njengemphrofethi wemanga.’ (Semb. 13:11-15; 16:13; 19:20) Umbuso wemaNgisi nemaMelika umelelwa ngulesilwane lesinetimphondvo letimbili lesibitwa ngekutsi ngumphrofethi wemanga, ngobe udukisa bantfu labahlala emhlabeni futsi ubatjela kutsi bente “umfanekiso walesilwane sesiganga” lesinetinhloko letingu-7 netimphondvo letingu-10 (Buka sigaba 9)

9. Simelelani silwane sesiganga ‘lesinetimphondvo letimbili letinjengeteliwundlu’?

9 Incwadzi yeSembulo sehluko 13 isitjela kutsi lenhloko yesi-7, lokunguMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika, ifana nesilwane sesiganga ‘lesinetimphondvo letimbili letinjengeteliwundlu kodvwa lesacala kukhuluma njengadrago.’ Lesilwane “senta tibonakaliso letinkhulu, senta ngisho nemlilo kutsi wehle uvela ezulwini ute emhlabeni embikwebantfu.” (Semb. 13:11-15) Sembulo sehluko 16 na-19 sichaza lesilwane sesiganga ngekutsi ‘ngumphrofethi wemanga.’ (Semb. 16:13; 19:20) Danyela usho intfo lefanako, lokungukutsi uMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika ‘utawuletsa imbhubhiso leyesabekako.’ (Dan. 8:19, 23, 24, umbhalo longentasi.) Nguloko kanye lokwenteka ngeMphi Yelive Yesibili. Emabhomu lamabili e-atom lacedza lemphi bewakhiwe bososayensi base-United Kingdom nebaseMelika. Singasho kutsi uMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika wenta ‘umlilo wehla uvela ezulwini weta emhlabeni.’

SILWANE SESIGANGA LESIBOVU

Sigitjelwe yingwadla, lokuyiBhabhulona Lenkhulu. Lesilwane sichazwa ngekutsi yinkhosi yesi-8. (Semb. 17:3-6, 8, 11) Ekucaleni, lengwadla ilawula lesilwane sesiganga, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi sibese siyayibhubhisa. Lengwadla imelela umbuso wemhlaba wenkholo yemanga. Lesilwane lamuhla simelela Mhlabuhlangene, losekela tepolitiki emhlabeni wonkhe (Buka tigaba 10, 14-17)

10. Umelelani ‘umfanekiso wesilwane sesiganga’? (Sembulo 13:14, 15; 17:3, 8, 11)

10 Ngemuva kwaloko, sibona lesinye silwane sesiganga. Siphose sifanane nalesi lesinetinhloko letingu-7 kodvwa umehluko kutsi sona sibovu. Sibitwa ngekutsi ‘ngumfanekiso wesilwane sesiganga’ futsi sichazwa ngekutsi “yinkhosi yesi-8.” * (Fundza Sembulo 13:14, 15; 17:3, 8, 11.) Kutsiwa ‘lenkhosi’ yavela, yanyamalala, yaphindze yavela. Loku kumchaza kahle Mhlabuhlangene, losekela tepolitiki emhlabeni wonkhe! Ekucaleni bewubitwa ngekutsi yi-League of Nations. Kodvwa wanyamalala ngeMphi Yelive Yesibili. Ngemuva kwesikhatsi, waphindze wavela sekutsiwa nguMhlabuhlangene.

11. Yini leyentiwa nguletilwane tesiganga, futsi yini lesenta singatesabi?

11 Letilwane tesiganga nobe labohulumende, basebentisa tindzaba letingemanga kuze bamelane naJehova kanye nebantfu bakhe. Ngemcondvo longumfanekiso, babutsela ndzawonye ‘emakhosi emhlaba wonkhe’ emphini ye-Amagedoni “yelilanga lelikhulu laNkulunkulu Somandla.” (Semb. 16:13, 14, 16) Kodvwa akukafaneli sesabe. Nkulunkulu wetfu lomkhulu Jehova utasisita ngekushesha kuze asindzise bonkhe labasekela bukhosi bakhe.—Hez. 38:21-23.

12. Yini letawenteka kuletilwane tesiganga?

12 Kutawentekani kuletilwane tesiganga? Sembulo 19:20 sitsi: “Lesilwane sesiganga sabanjwa kanye nemphrofethi wemanga lowenta tibonakaliso embikwaso, ladukisa ngato labo labemukele luphawu lwesilwane sesiganga, nalabo labakhonta umfanekiso waso. Bobabili bajikwa basaphila echibini lemlilo lelivutsa sibabule.” Letitsa taNkulunkulu titawubhujiswa phakadze tisabusa.

13. Nguyiphi inkinga emaKhristu lahlangabetana nayo lebangelwa bohulumende?

13 Kusho kutsini loku kitsi? Njengobe singemaKhristu, kufanele setsembeke kuNkulunkulu naseMbusweni wakhe. (Joh. 18:36) Kuze sente njalo, kufanele singatingeneli tindzaba tepolitiki talelive. Kodvwa kungahle kube matima loko ngobe bohulumende balelive bayasiphocelela kutsi sibasekele ngalesikushoko nangalesikwentako. Labo labavuma kusekela labohulumende babekwa luphawu lwesilwane sesiganga. (Semb. 13:16, 17) Kodvwa Jehova angeke abemukele labo labemukela loluphawu, futsi angeke bakutfole kuphila lokuphakadze. (Semb. 14:9, 10; 20:4) Ngako kubalulekile kutsi ngamunye wetfu angatingeneli tindzaba tepolitiki ngisho nobe sicindzetelwa kangakanani!

SIPHETFO LESILIHLAZO SENGWADLA LENKHULU

14. Yini intfo lemangalisako leyabonwa ngumphostoli Johane lechazwe kuSembulo 17:3-5?

14 Umphostoli Johane wakhuluma ngalenye intfo ‘leyammangalisa kakhulu’ layibona. Wabonani? Wabona umfati agibele lesinye saletilwane. (Semb. 17:1, 2, 6) Lomfati ‘uyingwadla lenkhulu’ futsi ubitwa ngekutsi “yiBhabhulona Lenkhulu.” ‘Ugwadla’ nemakhosi emhlaba.—Fundza Sembulo 17:3-5.

15-16. Iyini “iBhabhulona Lenkhulu,” futsi sikwati njani loko?

15 Iyini “IBhabhulona Lenkhulu”? Lomfati angeke amelele tinhlangano tepolitiki ngobe incwadzi yeSembulo itsi ugwadla nebaholi bemhlaba betepolitiki. (Semb. 18:9) Ecinisweni, njengobe agibele lesilwane sesiganga, loko kukhombisa kutsi wetama kulawula lababusi. Ngetulu kwaloko, angeke amelele tekutsengiselana letinebugovu letikulelive laSathane. Tekutsengiselana kukhulunywa ngato kulenye indzawo kuSembulo futsi tibitwa ngekutsi ‘batsengisi bemhlaba.’—Semb. 18:11, 15, 16.

16 EBhayibhelini, ligama lelitsi “ingwadla” lisho labo labatsi bakhonta Nkulunkulu kodvwa babe bakhonta tithico nobe lisho labo lababangani balelive. (1 Khr. 5:25; Jak. 4:4) Ngalokwehlukile, labo labakhonta Nkulunkulu ngekwetsembeka kutsiwa “abanasici” nobe ‘batintfombi ntfo.’ (2 Khor. 11:2; Semb. 14:4, umbhalo longentasi) EBhabhulona yasendvulo bekugcwele kukhonta kwemanga. Ngako iBhabhulona Lenkhulu imelela tonkhe tinhlobo tekukhonta kwemanga. Ngako lomfati ungumbuso wemhlaba wenkholo yemanga.—Semb. 17:5, 18; buka sihloko lesiku jw.org lesitsi Liyini IBhabhiloni Elikhulu?,” lesitfolakala ngesiZulu.

17. Yini letawenteka ngeBhabhulona Lenkhulu?

17 Yini letakwenteka ngeBhabhulona Lenkhulu? Sembulo 17:16, 17 siwuphendvula kanjena lombuto: “Letimphondvo letingu-10 lotibonile kanye nalesilwane sesiganga, titayitondza lengwadla, titsatse konkhe lenako futsi tiyingcunule, titawudla nenyama yalengwadla tiphindze tiyishise ingcongce. Ngobe Nkulunkulu ukufake etinhlitiyweni tato kutsi tente injongo yakhe.” Jehova utawubangela kutsi tive tisebentise lesilwane sesiganga lesibovu, lokunguMhlabuhlangene, kutsi sihlasele umbuso wemhlaba wenkholo yemanga futsi siwucedze nya!—Semb. 18:21-24.

18. Yini lesingayenta kuze siciniseke kutsi asitihlanganisi neBhabhulona Lenkhulu nganobe nguyiphi indlela?

18 Loku kusho kutsini kitsi? Kufanele sigcine “kukhonta lokuhlantekile nalokungakangcoli embikwaNkulunkulu” wetfu. (Jak. 1:27) Asifuni kungenwa ngumoya walelive lofaka ekhatsi timfundziso temanga, imikhosi yebantfu labangamkhonti Nkulunkulu, timiso tekutiphatsa letilite kanye nemikhuba yekusebentelana nemimoya leyentiwa yiBhabhulona Lenkhulu! Ngetulu kwaloko, sitawuchubeka secwayisa bantfu kutsi “baphume kuyo” kuze Nkulunkulu angabatfoli banencenye etonweni tayo.—Semb. 18:4.

KWEHLULELWA SITSA LESIKHULU SANKULUNKULU

DRAGO LOBOVU NJENGEMLILO

Sathane unika lesilwane sesiganga ligunya. (Semb. 12:3, 9, 13; 13:4; 20:2, 10) Sathane usitsa lesikhulu saJehova futsi utawuvalelwa emgodzini longenamkhawulo iminyaka lengu-1 000. Ngemuva kwaloko, utawujikijelwa “echibini lemlilo nesibabule.” (Buka tigaba 19-20)

19. Ungubani ‘lodrago lomkhulu, lobovu njengemlilo’?

19 Incwadzi yeSembulo iphindze ichaze “drago lomkhulu, lobovu njengemlilo.” (Semb. 12:3) Lodrago ulwa naJesu kanye netingilosi takhe. (Semb. 12:7-9) Uhlasela bantfu baNkulunkulu futsi uniketa letilwane tesiganga emandla. (Semb. 12:17; 13:4) Ungubani lodrago? ‘Uyinyoka yekucala, lobitwa ngekutsi nguDeveli nangekutsi nguSathane.’ (Semb. 12:9; 20:2) Ulawula tonkhe titsa taJehova.

20. Yini letakwenteka kudrago?

20 Kutawentekani kulodrago? Sembulo 20:1-3 sitsi ingilosi itawujikijela Sathane emgodzini longenamkhawulo, lokutawufana nekutsi uboshiwe. Nasekakulomgodzi longenamkhawulo, Sathane angeke ‘asachubeka nekudukisa tive ize iphele iminyaka lengu-1 000.’ Ekugcineni, Sathane nemadimoni akhe batawujikwa “echibini lemlilo nesibabule,” lokusho kutsi batawubhujiswa ngalokuphelele. (Semb. 20:10) Asewucabange nje kutsi kutawuba njani kuphila angasekho Sathane nemadimoni akhe. Leso kuyawuba sikhatsi lesimnandzi mbamba!

21. Yini lengasenta sijabule ngaloko lesesifundze ngako encwadzini yeSembulo?

21 Kusikhutsata kakhulu kucondza tinchazelo taletibonakaliso letisencwadzini yeSembulo! Asikagcini nje ngekufundza ngekutsi tibobani letitsa taJehova kodvwa sifundze nekutsi kutawentekani kuto. Aliciniso lamavi latsi “uyajabula loyo lowafundza ngelivi lelivakalako emavi alesiphrofetho”! (Semb. 1:3) Kodvwa nasekubhujiswe titsa taNkulunkulu, ngutiphi tibusiso letitawutfolwa bantfu labetsembekile? Sitawucoca ngaloko esihlokweni lesilandzelako.

INGOMA 23 Jehova Sewuyabusa

^ Incwadzi yeSembulo isitjela kutsi tibobani titsa taNkulunkulu isebentisa imifanekiso. Incwadzi yaDanyela isisita sicondze kutsi isho kutsini lemifanekiso. Kulesihloko, sitawucatsanisa letinye tiphrofetho letikuDanyela kanye naletinye tiphrofetho letifana nato letisencwadzini yeSembulo. Nasenta njalo, sitawukhona kubona kutsi tibobani letitsa taNkulunkulu. Sitawubese sicoca ngekutsi yini letawenteka kuto.

^ Lokunye lokukhombisa kutsi lesilwane lesinetinhloko letingu-7 simelela bonkhe bohulumende kutsi “sinetimphondvo letingu-10.” EBhayibhelini, 10 usho kuphelela.

^ Ngalokwehlukile kulesilwane sekucala, lomfanekiso walesilwane ute ‘umchele’ kuletimphondvo taso. (Semb. 13:1) Loku kungenca yekutsi ‘sivela kulamakhosi langu-7’ futsi ngiwo lasinika ligunya.—Buka sihloko lesiku jw.org lesitsi Siyini Isilo Esinombala Obomvu Okukhulunywa Ngaso Encwadini YeSambulo Isahluko 17?,” lesitfolakala ngesiZulu.