Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 48

Hlala Usangulukile Nakuvivinywa Kwetsembeka Kwakho

Hlala Usangulukile Nakuvivinywa Kwetsembeka Kwakho

“Hlala usangulukile kuto tonkhe tintfo.”​—2 THIM. 4:5.

INGOMA 123 Kutitfoba KuJehova

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Kusho kutsini kuhlala sisangulukile? (2 KuThimothi 4:5)

 NASIBHEKANA netinkinga, kwetsembeka kwetfu kuJehova nasenhlanganweni yakhe kungavivinyeka. Yini lesingayenta kuze simelane naloku? Kufanele sihlale sisangulukile, siphapheme futsi sicine ekukholweni. (Fundza 2 KuThimothi 4:5.) Sihlala sisangulukile ngekutsi sichubeke sinemoya lophasi, sicabange ngendlela lebhadlile futsi sitimisele kubona tintfo ngendlela Jehova latibona ngayo. Nasenta njalo, imicabango yetfu angeke ize ilawulwe yindlela lesitiva ngayo.

2. Sitawucoca ngani kulesihloko?

2 Esihlokweni lesendlulile, sicoce ngetinkinga letintsatfu lesingahle sibhekane nato. Kulesihloko, sitawucoca ngaletinye tinkinga letintsatfu lesingabhekana nato ebandleni letingavivinya kwetsembeka kwetfu kuJehova. Letinkinga tingabelwa kutsi (1) sibona ngatsi siphetfwe kabi ngulomunye umKhristu, (2) nobe nasitfole sijeziso, (3) nalapho sikutfola kumatima kwemukela lushintjo lolwentiwako enhlanganweni. Yini lesingayenta kuze sihlale sisangulukile futsi sihlale setsembekile kuJehova nasenhlanganweni yakhe nasibhekana naletimo?

NASIBONA NGATSI SIPHETFWE KABI NGULOMUNYE UMKHRISTU

3. Singativa njani nasibona ngatsi siphetfwe kabi ngulomunye umKhristu?

3 Kuke kwenteka yini wabona shengatsi umzalwane nobe dzadze ukuphetse kabi, lokungenteka ngumzalwane lonemsebenti lotsite ebandleni? Kusenekwenteka lomzalwane bekangakafisi kukuvisa buhlungu. (Rom. 3:23; Jak. 3:2) Nanobe kunjalo, loko lakwentile kukuphetse kabi. Kungenteka bewungasalali ngisho nasebusuku solo ucabanga ngako. Mhlawumbe bewutibuta: ‘Nangabe umzalwane enta njena, ngiyo mbamba yini inhlangano yaNkulunkulu lena?’ Nguleyo kanye indlela Sathane lafuna ucabange ngayo. (2 Khor. 2:11) Imicabango lenjalo ingasehlukanisa naJehova nenhlangano yakhe. Ngako nasibona ngatsi umzalwane nobe dzadze usiphetse kabi, yini lesingayenta kuze sihlale sisangulukile futsi singacabangi ngendlela Sathane lafuna sicabange ngayo?

4. Yini Josefa layenta kuze ahlale asangulukile ngesikhatsi aphatfwa kabi futsi ngutiphi tifundvo lesingatifundza esibonelweni sakhe? (Genesisi 50:19-21)

4 Ungahlali utfukutsele. Ngesikhatsi Josefa aseminyakeni yekutfomba, bobhuti bakhe labadzala bamphatsa kabi. Bebamenyanya futsi labanye babo bebafuna nekumbulala. (Gen. 37:4, 18-22) Ekugcineni, bamtsengisa kutsi abe sigcili. Ngenca yaloko, kwaphela iminyaka lengaba ngu-13 Josefa solo analetinkinga. Josefa bekangatibuta kutsi Jehova umtsandza mbamba yini vele? Bekangahle acabange kutsi Jehova umshiye ngesikhatsi lebekamdzinga ngaso kakhulu. Kodvwa Josefa akazange ahlale atfukutsele. Kunaloko, wahlala asangulukile ngekutsi ahlale anemoya lophasi. Ngesikhatsi atfola litfuba lekutiphindziselela kubobhuti bakhe, akazange akwente loko, kodvwa wakhombisa kutsi uyabatsandza futsi wabacolela. (Gen. 45:4, 5) Josefa wakwenta loko ngobe bekacabanga ngendlela lebhadlile. Kunekutsi ahlale anake tinkinga takhe, abecabanga ngaloko bekufunwa nguJehova. (Fundza Genesisi 50:19-21.) Yini lesiyifundzako? Nangabe uphatfwa kabi, ungamtfukutseleli Jehova nobe utibute kutsi sewukulahlile yini. Kunaloko, cabangisisa ngendlela lakusita ngayo kutsi ubeketelele lenkinga. Ngetulu kwaloko, nangabe labanye bakuphatsa kabi vumela lutsandvo lumbonye emaphutsa abo.​—1 Phet. 4:8.

5. Yini Miqueas layenta kuze ahlale asangulukile ngesikhatsi abona ngatsi uphetfwe kabi?

5 Cabanga ngesibonelo salomunye lomdzala welibandla waseSouth America lokutsiwa nguMiqueas. b Utsi ngalesinye sikhatsi wabona ngatsi uphetfwe kabi kakhulu ngulabanye bazalwane labenta imisebenti letsite enhlanganweni yaJehova. Utsi: “Angizange sengicindzeteleke ngalendlela ekuphileni. Bengikhatsatekile futsi bengingasalali nasebusuku, ngikhala ngenca yekutsi kute bengingakwenta.” Nanobe kunjalo Miqueas wahlala asangulukile futsi wasebenta kamatima kuze alawule indlela bekativa ngayo. Bekathantaza njalo, acela Jehova kutsi amuphe umoya wakhe longcwele kanye nemandla ekucinisela. Bekafundza netincwadzi tetfu kuze atfole lokutamsita. Yini lesiyifundzako? Nawubona ngatsi umzalwane nobe dzadze ukuphetse kabi, hlale unemoya lophasi futsi wetame kulawula indlela lotiva ngayo. Kusenekwenteka awati kutsi yini lemente wakhuluma nobe wenta loko lakwentile. Ngako thantaza kuJehova, umcele akusite ubone tintfo ngendlela latibona ngayo lomzalwane nobe dzadze. Kwenta njalo kungakusita ucabange kutsi umzalwane wakho nobe dzadze bekangakahlosi kukuvisa buhlungu futsi kungakusita ukwengcise loko lokwentekile. (Taga 19:11) Khumbula kutsi Jehova uyasati simo lokuso futsi utakupha emandla kuze ucinisele.​—2 Khr. 16:9; Shu. 5:8.

NASIJEZISWA

6. Kubaluleke ngani kutsatsa sijeziso njengendlela Jehova lakhombisa ngayo kutsi uyasitsandza? (KumaHebheru 12:5, 6, 11)

6 Sijeziso singahle sibe buhlungu. Kodvwa nasinaka kakhulu lobuhlungu, singahle sibone ngatsi lesijeziso besingakabaluleki, sibone ngatsi asisiko kahle nekutsi asikanikwa ngendlela lenemusa. Loko kungenta silahlekelwe liphuzu lelibaluleke kakhulu, lelikutsi Jehova usijezisa ngobe asitsandza. (Fundza KumaHebheru 12:5, 6, 11.) Nasivumela indlela lesitiva ngayo kutsi isilawule, singahle sinikete Sathane litfuba lekutsi asihlasele. Akafuni sisemukele sijeziso futsi ufuna kutsi sitehlukanise naJehova nelibandla. Yini longayenta kuze uhlale usangulukile nangabe utfole sijeziso?

Phetro watitfoba, wemukela seluleko nesicondziso, lokwenta kutsi Jehova achubeke amsebentisa (Buka sigaba 7)

7. (a) Njengobe kuvetiwe kulesitfombe, Jehova wamsebentisa njani Phetro ngemuva kwekwemukela sijeziso? (b) Yini loyifundza esibonelweni saPhetro?

7 Yemukela sijeziso futsi wente lushintjo loludzingekile. Jesu wekhuta Phetro emahlandla embikwalalabanye baphostoli. (Mak. 8:33; Luk. 22:31-34) Kungenteka loko bekumhlaza Phetro. Nobe kunjalo, wachubeka etsembekile kuJesu. Wasemukela sijeziso futsi wafundza emaphutseni akhe. Ngenca yaloko, Jehova wakubusisa kwetsembeka kwaPhetro futsi wamnika leminye imisebenti lebalulekile ebandleni. (Joh. 21:15-17; Imis. 10:24-33; 1 Phet. 1:1) Yini lesingayifundza esibonelweni saPhetro? Kusitakala tsine kanye nalabanye nasinganaki indlela lesitiva ngayo ngesijeziso kodvwa sisemukela futsi senta lushintjo loludzingekile. Nasenta njalo, Jehova utawuchubeka asisebentisa futsi sitawuba lusito nakubazalwane betfu.

8-9. Wacale wativa njani Bernardo ngemuva kwekujeziswa, kodvwa yini leyamsita kutsi alungise indlela bekacabanga ngayo?

8 Cabanga ngalokwenteka kulomunye umzalwane waseMozambique lokutsiwa nguBernardo. Wayekeliswa kuba ngulomdzala welibandla. Wacale wativa njani? Utsi: “Bengitfukutsele ngobe bengingasitsandzi lesijeziso.” Bekakhatsateke ngendlela labanye ebandleni bebatamtsatsa ngayo. Uchubeka utsi: “Kwangitsatsa tinyanga kubona kutsi lesijeziso besifanele, nekutsi ngiphindze ngimetsembe Jehova nenhlangano yakhe.” Yini leyasita Bernardo kutsi abe nembono lokahle?

9 Bernardo wayilungisa indlela bekacabanga ngayo. Utsi: “Ngesikhatsi ngisengulomdzala welibandla, bengivame kusebentisa umbhalo waKumaHebheru 12:7 kuze ngisite labanye kutsi babe nembono lokahle ngesijeziso lesivela kuJehova. Ngabese ngiyatibuta: ‘Bobani lokufanele bawusebentise lombhalo?’ Ngito tonkhe tikhonti taJehova, lokufaka ekhatsi nami.” Bernardo wenta nalokunye kuze aphindze ametsembe Jehova nenhlangano yakhe. Watimisela kakhulu nakafundza liBhayibheli futsi wacitsa sikhatsi lesinyenti acabangisisa ngaloko bekasuke akufundzile. Nanobe bekasolo akhatsatekile ngendlela labanye ebandleni labamtsatsa ngayo, kodvwa bekasebenta nabo emsebentini wekushumayela futsi bekangagoci tandla nakasemihlanganweni yelibandla. Ngekuhamba kwesikhatsi, Bernardo waphindze waba ngulomdzala welibandla. Nangabe nawe uke wajeziswa njengaBernardo, yetama kunganaki kakhulu indlela lotiva ngayo, kepha yemukela seluleko futsi wente lushintjo loludzingekako. c (Taga 8:33; 22:4) Nawenta njalo, ungaciniseka kutsi Jehova utakubusisa ngekuchubeka wetsembekile kuye nasenhlanganweni yakhe.

NASIKUTFOLA KUMATIMA KWEMUKELA LUSHINTJO LOLWENTEKAKO ENHLANGANWENI

10. Nguluphi lushintjo lolwenteka enhlanganweni lebelungavivinya kwetsembeka kwalamanye emadvodza langema-Israyeli?

10 Lushintjo lolwentekako enhlanganweni lungakuvivinya kwetsembeka kwetfu. Nasingakanaki, lungasehlukanisa naJehova. Nasi sibonelo, cabanga ngalokwenteka kuma-Israyeli ngaphambi lwekutsi uMtsetfo waMosi ucale kusebenta. Ngaphambi kwaloMtsetfo, tinhloko temindeni betenta imisebenti lebeyitawentiwa baphristi. Betimelela imindeni yato, futsi takhe ema-al’thare tiphindze tinikele kuJehova. (Gen. 8:20, 21; 12:7; 26:25; 35:1, 6, 7; Jobe 1:5) Kodvwa ngesikhatsi ucala kusebenta loMtsetfo, kwadzingeka kutsi tinhloko temindeni tiyekele kuyenta lemisebenti. Jehova wakhetsa baphristi emndenini wa-Aroni kutsi kube ngibo labenta lemihlatjelo. Ngemuva kwekutsi selwentiwe lolushintjo, nangabe bekungatfolakala inhloko yemndeni lengasiso situkulwane sa-Aroni, yenta imisebenti lokufanele yentiwe baphristi ngemuva kwekutsi sekwentiwe lolushintjo, beyingabulawa. d (Lev. 17:3-6, 8, 9) Kungenteka yini kutsi lolushintjo ngilo lolwenta Khora, Dathani, Abiramu kanye nebaholi baka-Israyeli labangu-250 bavukela Mosi na-Aroni? (Num. 16:1-3) Asati kahle. Kunobe ngukuphi, Khora nalalamanye emadvodza lebekanawo abazange bahlale betsembekile kuJehova. Yini longayenta nangabe lushintjo lolwentiwako enhlanganweni luvivinya kwetsembeka kwakho?

Ngesikhatsi emaKhohati atfola sabelo lesisha, avuma kuba bahlabeleli, kuba bogadzi bemasango nekusebenti etindzaweni tekugcina tintfo (Buka sigaba 11)

11. Yini lesiyifundza esibonelweni salamanye emaKhohati?

11 Lusekele ngalokugcwele lushintjo lolwentiwako enhlanganweni. Ngesikhatsi ema-Israyeli asehlane, emaKhohati bekenta umsebenti lokhetsekile. Njalo ema-Israyeli nakatfutsa, lamanye emaKhohati beketfwala libhokisi lesivumelwane futsi ahambe ambikwaso sonkhe lesive. (Num. 3:29, 31; 10:33; Josh. 3:2-4) Loyo bekungumsebenti lobaluleke kakhulu! Nanobe kunjalo, tintfo tashintja ngesikhatsi ema-Israyeli sekaseVeni Lesetsembiso. Bekungasadzingeki kutsi leLibhokisi lihlale litfutfwa. Ngako ngesikhatsi Solomoni ayinkhosi, lamanye emaKhohati anikwa umsebenti wekuhlabela, lamanye bekagadza emasango kantsi lamanye bekanakekela tindlu tekugcina tintfo. (1 Khr. 6:31-33; 26:1, 24) Kute lasitfola khona kutsi emaKhohati akhonona nobe afuna kunikwa imisebenti lebalulekile ngenca nje yekutsi bekenta umsebenti lokhetsekile ngaphambili. Yini lesiyifundzako? Lusekele ngenhlitiyo yakho yonkhe lushintjo lolwentiwako enhlanganweni yaJehova, lolufaka ekhatsi lolutsintsa sabelo sakho. Jabula nganobe ngumuphi umsebenti lonikwa wona enhlanganweni yaJehova. Khumbula kutsi umsebenti lowentako enhlanganweni akusiwo lokwenta ube ligugu kuJehova. Kunaloko, Jehova ujatjuliswa kutsi uyalalela.​—1 Sam. 15:22.

12. Wativa njani Zaina ngesikhatsi atfola sabelo lesisha?

12 Cabanga ngesibonelo salomunye dzadze waseMiddle East lokutsiwa nguZaina, lowatfola sabelo lesisha. Wacelwa kutsi aye ensimini ngemuva kwekutsi sekasebente eBethel iminyaka lengetulu kwalengu-23. Utsi: “Ngamangala kakhulu nangitfola lesabelo lesisha. Ngeva shengatsi angisilo lusito lwalutfo, futsi bengihlale ngitibuta: ‘Yini lengingakayenti kahle?’” Lokubuhlungu kutsi labanye bazalwane nabodzadze ebandleni bebafaka linyeva ekhatsi ngekutsi batsi: “Kube bewulusito, ngabe inhlangano ayikakuhambisi.” Kwaphela sikhatsi Zaina eva buhlungu futsi akhala onkhe malanga ebusuku. Kodvwa utsi: “Angizange ngikuvumele loko kungente ngingabate inhlangano nobe lutsandvo lwaJehova.” Yini leyasita Zaina kutsi ahlale asangulukile?

13. Yini Zaina layenta kuze abhekane nesimo bekakuso?

13 Zaina wakhona kubhekana nalesimo. Wasitwa yini? Wafundza tihloko letitfolakala etincwadzini tetfu letikhuluma ngalenkinga lebekanayo. Sihloko lesitsi Ungabhekana Ngokuphumelelayo Nokudumazeka! lesitfolakala ku-Sicongosekulindza saFebruary 1 2001, samsita kakhulu. Lesihloko sichaza kutsi kungenteka umbhali weliBhayibheli lokutsiwa nguMakho, bekativa ngendlela lefanako ngesikhatsi atfola sabelo lesisha. Zaina utsi: “Sibonelo saMakho sangelapha, ngakhona kuncoba kudvumateka.” Zaina wahlala asondzelene nebangani bakhe. Akazange atehlukanise kulabanye futsi akazange ativele buhlungu ngalokwecile. Wabona kutsi umoya waJehova ucondzisa inhlangano yakhe nekutsi labo labaholako bamkhatsalela mbamba. Kodvwa wabona nekutsi lokubaluleke kakhulu kutsi inhlangano yente umsebenti waJehova.

14. Nguluphi lushintjo lolwentiwa yinhlangano Vlado lakutfola kumatima kulwemukela, futsi yini leyamsita?

14 Lomunye umzalwane waseSlovenia lokutsiwa nguVlado, loneminyaka lengu-73, wakutfola kumatima kwemukela lushintjo ngesikhatsi libandla lebekakulo lihlanganiswa nalelinye futsi leliHholwa leMbuso bebalisebentisa lavalwa. Utsi: “Bengingaboni kutsi yini leyente leliHholwa leMbuso lelihle nakangaka livalwe. Ngeva buhlungu kakhulu ngobe besisandza kulilungisa. Ngingumbati, futsi letinye tintfo kuleliHholwa betakhiwe ngimi. Ngetulu kwaloko, lokuhlelwa kabusha kwalamabandla, kweta nelushintjo lolunyenti lebelumatima kitsi tsine lesesikhulile.” Yini leyasita Vlado kutsi emukele lesicondziso? Utsi: “Kwemukela lushintjo lolwentiwa yinhlangano yaJehova kuhlale kuletsa tibusiso. Lolushintjo lusilungiselela lushintjo lolukhulu lolutakwenteka esikhatsini lesitako.” Ukutfola kumatima yini kubambisana nelushintjo lolubangelwa kuhlanganiswa kwemabandla nobe nakushintja sabelo? Ciniseka kutsi Jehova uyayicondza indlela lotiva ngayo. Nawusekela lushintjo futsi uchubeka wetsembekile kuJehova nakulenhlangano layisebentisako ungaciniseka kutsi utawubusiswa.​—Hla. 18:25.

HLALA USANGULUKILE KUTO TONKHE TINTFO

15. Yini lesingayenta kuze sihlale sisangulukile nasibhekana netinkinga ebandleni?

15 Njengobe lelive liya ngasekupheleni, singalindzela kutsi kube netinkinga ebandleni. Letinkinga tingakuvivinya kwetsembeka kwetfu kuJehova. Ngako kufanele sihlale sisangulukile. Nangabe ubona ngatsi ukuphetse kabi umzalwane nobe dzadze, ungahlali utfukutsele. Nawutfola sijeziso, unganaki kakhulu indlela lotiva ngayo, kodvwa yemukela seluleko futsi wente lushintjo loludzingekile. Ngetulu kwaloko, nangabe inhlangano yaJehova yenta lushintjo lolukutsintsako, lwemukele ngenhlitiyo yonkhe futsi ulalele sicondziso.

16. Yini longayenta kuze uhlale wetsembekile kuJehova nasenhlangaweni yakhe?

16 Ungahlala wetsembekile kuJehova nasenhlangaweni yakhe ngisho kwetsembeka kwakho kuvivinywa. Kodvwa kuze ukhone kukwenta loko, kufanele uhlale usangulukile, lokusho kutsi kufanele uhlale unemoya lophasi, ucabanga ngendlela lebhadlile futsi ubuke tintfo ngendlela Jehova latibuka ngayo. Timisele kufundza ngetibonelo letiseBhayibhelini tebantfu lababhekana netinkinga letifana naleto lobhekene nato futsi ucabangisise ngetibonelo tabo. Thantaza kuJehova umcele akusite. Ungatehlukanisi nelibandla. Nawenta njalo, ngisho kungentekani Sathane angeke aze akwehlukanise naJehova nobe akwehlukanise nenhlangano yakhe.​—Jak. 4:7.

INGOMA 126 Lindzani, Nicine Futsi Nibe Nemandla

a Kungavivinywa kwetsembeka kwetfu kuJehova nasenhlanganweni yakhe, ikakhulukati nasibhekana netinkinga ebandleni. Lesihloko sitawucoca ngetinkinga letintsatfu, nekutsi yini lesingayenta kuze sihlale setsembekile kuJehova nasenhlanganweni yakhe

b Lamanye emagama ashintjiwe.

c Ungatfola lokunye lokungakusita ngephansi kwesihloko lesitsi, “Ingabe Wake Wakhonza? Ungaphinde Yini Ukhonze?” ku-Sicongosekulindza sa-August 15, 2009, likh. 30, lesitfolakala ngesiZulu.

d UMtsetfo bewutsi nangabe tinhloko temindeni tifuna kuhlaba, bekufanele tihambe nalesilwane siyohlatjelwa endzaweni lengcwele. Ngaphandle nangabe-ke lendzawo lengcwele ikhashane kakhulu nalapho betihlala khona.​—Dut. 12:21.