Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 44

INGOMA 33 Lahlela Umtfwalo Wakho KuJehova

Ungacinisela Njani Nawuphatfwa Kabi?

Ungacinisela Njani Nawuphatfwa Kabi?

“Ungavumi kuncotjwa ngulokubi, kodvwa chubeka uncoba lokubi ngalokuhle.”​—ROM. 12:21.

LOKUTAWUCOCWA NGAKO

Ungacinisela njani nawuphetfwe kabi futsi ugweme kwenta tintfo tibe timbi kakhulu?

1-2. Ngutiphi tindlela lesingahle siphatfwe kabi ngato?

 JESU washo umfanekiso lomayelana nemfelokati lebekasolo acela umehluleli kutsi ayehlulele kahle indzaba yakhe. Bafundzi baJesu bebangayicondza indlela lomfati lokulendzaba bekativa ngayo ngobe bantfu labanyenti ngaleso sikhatsi bebaphatfwa kabi. (Luk. 18:1-5) Natsi singayicondza indlela lomfelokati bekativa ngayo ngobe sihle siphatfwa kabi.

2 Lamuhla, luvamile lubandlululo, kungaphatfwa ngendlela lefanako, nekucindzetelwa, ngako asimangali nangabe siphatfwa kabi. (Shu. 5:8) Kodvwa kungenteka asikakulindzeli kuphatfwa kabi ngumzalwane nobe dzadze; nobe kunjalo, loko kungahle kwenteke. Kuliciniso kutsi bazalwane betfu nabodzadze abakamelani neliciniso, kutsi nje banesono. Singafundza lokunyenti endleleni Jesu lenta ngayo ngesikhatsi aphatfwa kabi ngulabo bebamphikisa. Nangabe sibabeketelela labo labasiphatsa kabi, kufanele sibabeketelele kakhulu-ke bazalwane betfu nabodzadze! Jehova utiva njani nasiphatfwa kabi bazalwane betfu nabodzadze nobe labo labangamkhonti? Unendzaba yini naloko?

3. Jehova unendzaba yini nekutsi siphatfwa kabi, futsi sisho ngani?

3 Jehova unendzaba mbamba nendlela lesiphatfwa ngayo. “Jehova uyakutsandza kulunga.” (Hla. 37:28) Jesu wasicinisekisa kutsi Jehova “utawubentela lokulungile ngekushesha” bantfu nasekusikhatsi lesikahle. (Luk. 18:7, 8) Ngekushesha utakucedza konkhe kuhlupheka lokubangelwe kuphatfwa kabi futsi acedze tonkhe tinhlobo tekungalungi.​—Hla. 72:1, 2.

4. Jehova usisita njani lamuhla?

4 Njengobe siselindzele kutsi kugcwale kulunga emhlabeni, Jehova usisita kutsi sibeketelele kungalungi. (2 Phet. 3:13) Usifundzisa indlela yekugwema kwenta intfo lengakahlakaniphi nangabe siphatfwa kabi. NgeNdvodzana yakhe, usiniketa sibonelo lesihle kakhulu sendlela yekubeketelela kungalungi. Ngetulu kwaloko, usiniketa seluleko lesingasisebentisa nangabe siphatfwa kabi.

KUGADZE LOKO LOKWENTAKO NAWUPHATFWA KABI

5. Kubaluleke ngani kutsi siyigadze indlela lesenta ngayo nasiphetfwe kabi?

5 Singahle sive buhlungu kakhulu futsi sicindzeteleke nasiphetfwe kabi. (Shu. 7:7) Bantfu baJehova labetsembekile, lokufaka ekhatsi Jobe naHabakhuki, bativa ngaleyondlela. (Jobe 6:2, 3; Hab. 1:1-3) Nanobe kuvamile kutiva ngalendlela, kufanele sikugadze loko lesikwentako kuze singenti intfo lebulima.

6. Sisifundzisani sibonelo sa-Absalomu? (Buka nesitfombe.)

6 Nasiphetfwe kabi, singahle sente liphutsa lekwetama kutilungisela lesimo. Kodvwa kwenta njalo kungenta tintfo tibe timbi kakhulu. Cabanga ngesibonelo sa-Absalomu, indvodzana yeNkhosi Davide. Watfukutsela wabila ngesikhatsi sisi wakhe Thamari adlwengulwe ngumnakabo, lokungu-Amnoni. Ngekusho kweMtsetfo waMosi, Amnoni bekufanele abulawe ngaloku bekakwentile. (Lev. 20:17) Nanobe kuvakala kutsi yini lebeyenta Absalomu atfukutsele, kodvwa bekete ligunya lekutibambela yena lesimo.​—2 Sam. 13:20-23, 28, 29.

Absalomu akazange ayilawule intfukutselo yakhe ngesikhatsi sisi wakhe Thamari aphatfwa kabi (Buka sigaba 6)


7. Umhlabeleli wativa njani ngekungalungi lakubona?

7 Nakubonakala ngatsi abajeziswa labo labenta tintfo letingakalungi, singahle sitibute kutsi kusita ngani kwenta lokulungile. Cabanga ngemhlabeleli lowabona bantfu labakahle baphatfwa kabi ngulababi kodvwa laba lababi kubonakala ngatsi bayaphumelela. Watsi: “Banjalo-ke bantfu lababi, tintfo tihlale tibahambela kahle.” (Hla. 73:12) Bekumkhatsata kakhulu nekungalungi lakubona kangangekutsi bekangasaciniseki kutsi kusita ngani kukhonta Jehova, watsi: “Ngatsi nangetama kukucondza loku, kwangikhatsata kakhulu.” (Hla. 73:14, 16) Naku lokunye lakusho: “Kepha tinyawo tami tacishe taphambuka; kwasala kancane kutsi tishelele.” (Hla. 73:2) Kwenteka intfo lefanako nakulomunye umzalwane lesitambita ngekutsi ngu-Alberto.

8. Waba yini umphumela ngesikhatsi lomunye umzalwane aphatfwa kabi?

8 Labanye bazalwane benta liphutsa batsi Alberto webe imali yelibandla. Ngenca yaloko, wayekeliswa kwenta leminye imisebenti ebandleni, futsi labanye labeva ngalendzaba babese abasamhloniphi. Utsi: “Ngeva buhlungu, ngatfukutsela futsi ngadvumala.” Wavumela lobuhlungu bekabuva kutsi butsintse buhlobo bakhe naJehova, futsi kwaphela iminyaka lesihlanu angasayi emihlanganweni. Lendzaba ikhombisa loko lokungahle kwenteke nangabe singayilawuli intfukutselo yetfu nasiphetfwe kabi.

LINGISA INDLELA JESU LENTA NGAYO NAKAPHATFWA KABI

9. Yini Jesu layibeketelela? (Buka nesitfombe.)

9 Jesu wasibekela sibonelo lesihle kakhulu sekubeketelela kuphatfwa kabi. Waphatfwa kabi ngemalunga emndeni kanye nalabanye bantfu. Tihlobo takhe letingamkhonti Nkulunkulu tatsi uyahlanya, baholi benkholo batsi usebentelana nemadimoni futsi emasotja langemaRoma ahlekisa ngaye, amshaya abese ayambulala. (Mak. 3:21, 22; 14:55; 15:16-20, 35-37) Nobe kunjalo, Jesu wakubeketelela konkhe lokungalungi kanye nalokunye futsi akazange aphindzisele. Yini lesingayifundza esibonelweni sakhe?

Jesu wasibekela sibonelo lesihle sendlela yekubeketelela kuphatfwa kabi (Buka tigaba 9-10)


10. Yini Jesu layenta ngesikhatsi aphatfwa kabi? (1 Phetro 2:21-23)

10 Fundza 1 Phetro 2:21-23. a Jesu wasishiyela sibonelo lesihle kakhulu lesingasilingisa nasiphatfwa kabi. Bekati kutsi kunini lakufanele abindze khona nalapho kufanele akhulume khona. (Mat. 26:62-64) Bekangawaphendvuli onkhe emanga lebekashiwo ngaye. (Mat. 11:19) Nakwenteka akhuluma, bekangabetfuki labo bebamphatsa kabi nobe abasongele. Bekatibamba ngobe “wabeka litsemba lakhe kuLoyo lowehlulela ngekulunga.” Jesu bekati kutsi lokubaluleke kakhulu yindlela Jehova labuka ngayo tintfo. Wetsemba kutsi Jehova utawulungisa kungalungi ngesikhatsi lesifanele.

11. Ngutiphi letinye tindlela lesingakulawula ngato loko lesikushoko? (Buka netitfombe.)

11 Singalingisa Jesu ngekutsi sikugadze loko lesikushoko nangabe siphatfwa kabi. Lokunye kuphatfwa kabi akusikubi kangako, futsi singakhetsa kukwendlulisa. Nobe singakhetsa kubindza kuze sigweme kusho intfo lengenta lesimo sibe sibi kakhulu. (Shu. 3:7; Jak. 1:19, 20) Ngalesinye sikhatsi kungahle kudzingeke sikhulume nangabe sibona ngatsi ukhona lophatfwa kabi nobe nakungadzingeka simelele liciniso. (Imis. 6:1, 2) Nakwenteka sikhuluma, kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kuze sihlale sehlise umoya futsi sikhulume ngenhlonipho.​—1 Phet. 3:15. b

Nasiphatfwa kabi, singalingisa Jesu ngekutsi sikhetse kutsi sitawukhuluma nini nekutsi njani (Buka tigaba 11-12)


12. Silibeka njani litsemba letfu “kuLoyo lowehlulela ngekulunga”?

12 Singaphindze silingise Jesu ngekutsi sibeke litsemba letfu “kuLoyo lowehlulela ngekulunga.” Nangabe labanye basiphatsa ngendlela lengakalungi, sitawetsemba kutsi Jehova uyalati liciniso. Kwati loko kutasisita kutsi sicinisele nasiphatfwa kabi, ngobe sitawube sati kutsi ekugcineni kwako konkhe Jehova utasilungisa lesimo. Kushiyela tonkhe tintfo kuJehova kutasisita kutsi kube bete lesihlala simtfukutselele nobe lesigcina simenyanya. Kutiva ngalendlela kungenta kutsi sente intfo lembi, siphelelwe yinjabulo futsi singaze silimate nebuhlobo betfu naJehova.​—Hla. 37:8.

13. Yini lengasisita kutsi sichubeke sibeketelela kuphatfwa kabi?

13 Kuliciniso kutsi asiyuze sikhone kusilingisa ncamashi sibonelo saJesu. Singahle sente intfo nobe sisho lokutsite lesibese sitisola ngako ngekuhamba kwesikhatsi. (Jak. 3:2) Ngetulu kwaloko, lokunye kungalungi kungahle kusilimate kakhulu emoyeni nobe kusishiye sinetibati kuphila kwetfu konkhe. Nangabe nawe ubhekene nalesimo, ciniseka kutsi Jehova uyakwati loko lobhekene nako. Jesu naye lowaphatfwa kabi, uyayicondza indlela lotiva ngayo. (Heb. 4:15, 16) Ngetulu kwekutsi Jehova asinikete sibonelo lesihle saJesu, uphindze asinike seluleko lesisisita kutsi sibeketelele kuphatfwa kabi. Ase sicoce ngemavesi lamabili lasencwadzini yaKubaseRoma langasisita.

“SHIYELANI KONKHE ELULAKENI LWANKULUNKULU”

14. Kusho kutsini ‘kushiyela konkhe elulakeni lwaNkulunkulu’? (KubaseRoma 12:19)

14 Fundza KubaseRoma 12:19. Umphostoli Pawula wakhutsata emaKhristu kutsi ‘ashiyele konkhe elulakeni lwaNkulunkulu.’ Loko sikwenta ngekutsi sivumele Jehova ente kutsi kube nekulunga ngesikhatsi sakhe nangendlela yakhe. Ngemuva kwekutsi lomunye umzalwane lokutsiwa nguJohn aphatfwe kabi, watsi: “Kwadzingeka kutsi ngilwe kamatima kuze ngitibambe ngingalungisi lesimo ngendlela yami. Umbhalo waKubaseRoma 12:19 wangisita kutsi ngilindzele Jehova.”

15. Sisho ngani kutsi kukahle kulindzela Jehova kutsi alungise inkinga?

15 Siyasitakala nangabe silindzela Jehova kutsi alungise tintfo. Nasenta njalo, sitetfula umtfwalo futsi angeke sikhatsateke setama kutilungisela lenkinga. Jehova utsi utasisita. Kuba ngatsi utsi: ‘Kushiyele kimi lokungalungi lobhekene nako; mine ngitakulungisa.’ Nangabe sisetsemba setsembiso saJehova lesitsi: “Ngimi lengitawuphindzisela,” singakhona kuyendlulisa lendzaba, sibe siciniseka kutsi Jehova utayilungisa ngendlela lencono kakhulu. Nguloko lokwasita John lesike sakhuluma ngaye. Watsi: “Nangabe ngilindzela Jehova, utawukhona kuyilungisa kancono kunami.”

“CHUBEKA UNCOBA LOKUBI NGALOKUHLE”

16-17. Umthantazo ungasisita njani kutsi ‘sichubeke sincoba lokubi ngalokuhle’? (KubaseRoma 12:21)

16 Fundza KubaseRoma 12:21. Pawula waphindze wakhutsata emaKhristu kutsi ‘achubeke ancoba lokubi ngalokuhle.’ ENshumayelweni yaseNtsabeni, Jesu watsi: “Chubekani nitsandza titsa tenu futsi nithantazele labo labaniphatsa kabi.” (Mat. 5:44) Nguloko kanye lakwenta. Kungenteka sikile salucabanga lusizi Jesu lalubeketelela ngesikhatsi emasotja langemaRoma ambetsela elugodvweni. Ngeke sikhone kubuchaza buhlungu labuva nekuhlazeka kanye nekuphatfwa ngendlela lengakalungi lakubeketelela.

17 Jesu akazange ancotjwe kungalungi labhekana nako. Kunekutsi awacalekise lamasotja, wathantaza watsi: “Babe, batsetselele ngobe abakwati labakwentako.” (Luk. 23:34) Nasithantazela labasiphetse kabi, loko kungenta kutsi sehlise umoya futsi singahlali sitfukutsele, kungaphindze kushintje nendlela lesibabuka ngayo.

18. Umthantazo wamsita njani Alberto naJohn kutsi babeketelele kuphatfwa kabi?

18 Umthantazo wasita labazalwane lababili lesikhulume ngabo kulesihloko kutsi babeketelele kuphatfwa kabi. Alberto utsi: “Ngabathantazela labazalwane labangiphatsa kabi. Ngacela Jehova tikhatsi letinyenti kutsi angisite ngikwendlulise loko.” Lokujabulisako kutsi Alberto sewuphindze ukhonta Jehova ngekwetsembeka. John utsi: “Ngamthantazela tikhatsi letinyenti lomzalwane lowangivisa buhlungu. Lemithantazo yangisita kutsi ngingambuki kabi futsi ngingamehluleli. Yaphindze yangisita kutsi ngibe nekuthula kwengcondvo.”

19. Yini lokufanele siyente nasisaphila kulelive? (1 Phetro 3:8, 9)

19 Asati kutsi ngukuphi kuphatfwa kabi lesitawubhekana nako ngaphambi kwekutsi kufike kuphela kwalelive. Kunobe yini lengenteka, shengatsi singachubeka sicela lusito kuJehova ngemthantazo. Ngetulu kwaloko, shengatsi singalingisa indlela Jesu lenta ngayo ngesikhatsi aphatfwa kabi futsi sichubeke sisebentisa timiso teliBhayibheli. Nasenta njalo, singaciniseka kutsi Jehova utasibusisa.​—Fundza 1 Phetro 3:8, 9.

INGOMA 38 Uyonicinisa Nibe Nemandla

a Tehluko 2 na-3 tencwadzi yekucala leyabhalwa ngumphostoli Phetro tichaza letinye timo lamanye emaKhristu ekucala labhekana nato ngesikhatsi aphatfwa kabi baphatsi bawo nobe emadvodza awo lebekangasiwo emaKhristu.​—1 Phet. 2:18-20; 3:1-6, 8, 9.

b Ku jw.org bukela i-video letsi Lutsandvo Lusenta Sibe Nekuthula Mbamba.