Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 43

‘Utanenta Nibe Nemandla’—Njani?

‘Utanenta Nibe Nemandla’—Njani?

“[Jehova] utanenta nicine, anente nibe nemandla futsi anibeke esisekelweni lesicinile.”​—1 PHET. 5:10.

INGOMA 38 Uyonicinisa Nibe Nemandla

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Nkulunkulu waticinisa njani tikhonti takhe esikhatsini lesendlulile?

 LIVI laNkulunkulu livame kutsi bantfu labetsembekile banemandla. Kodvwa ngisho nalabo lebebanemandla lamakhulu bebangahlali bativa bacinile. Sibonelo nje, ngaletinye tikhatsi iNkhosi Davide beyihle itiva ‘icine njengentsaba,’ kodvwa ngaletinye tikhatsi ‘beyesaba kakhulu.’ (Hla. 30:7) Nanobe Samsoni bekanemandla lamakhulu nakasitwa ngumoya waNkulunkulu, bekati kutsi ngaphandle kwemandla lavela kuNkulunkulu bekatawuba ‘butsakatsaka afanane nawo onkhe lamanye emadvodza.’ (Khu. 14:5, 6; 16:17) Lamadvodza letsembekile bekanemandla ngobe bekawanikwa nguJehova.

2. Yini leyenta umphostoli Pawula watsi bekabutsakatsaka waphindze watsi bekanemandla? (2 KubaseKhorinte 12:9, 10)

2 Umphostoli Pawula wavuma kutsi naye bekawadzinga emandla lavela kuJehova. (Fundza 2 KubaseKhorinte 12:9, 10.) Njengatsi sonkhe, naye bekaba nato tinkinga tetemphilo. (Gal. 4:13, 14) Ngaletinye tikhatsi bekahle akutfola kumatima kwenta lokukahle. (Rom. 7:18, 19) Ngetulu kwaloko, bekahle akhatsateka kakhulu futsi angaciniseki ngelikusasa. (2 Khor. 1:8, 9) Nobe kunjalo, ngesikhatsi abutsakatsaka waba nemandla. Njani? Jehova wamniketa emandla lebekawadzinga. Wamenta wacina.

3. Ngumiphi imibuto lesitayiphendvula kulesihloko?

3 Jehova wetsembisa kusicinisa natsi. (1 Phet. 5:10) Kodvwa angeke silindzele kutfola lamandla nangabe sihleti sigoce tandla. Nasi sibonelo, injini isita imoto kutsi ihambe. Nobe kunjalo, umshayeli kudzingeka anyatsele emafutsa kuze ihambe. Ngendlela lefanako, Jehova ukulungele kusiniketa emandla lesiwadzingako kodvwa natsi kufanele sente lokutsite. Yini Jehova lasinike yona kuze asicinise? Yini lokufanele siyente kuze sitfole lamandla? Timphendvulo talemibuto sitawutitfola ngekutsi sibuke indlela Jehova labacinisa ngayo labanye lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini, lokungumphrofethi Jona, Mariya longumake waJesu kanye nemphostoli Pawula. Sitawuphindze sibone kutsi lamuhla Jehova uchubeka njani aticinisa tinceku takhe.

UMTHANTAZO NEKUDADISHA KUNGAKUNIKETA EMANDLA

4. Yini lesingayenta kuze sitfole emandla lavela kuJehova?

4 Lenye indlela lesingawatfola ngayo emandla lavela kuJehova kutsi sithantaze kuye. Jehova angayiphendvula imithantazo yetfu ngekutsi asinikete “emandla lamakhulu kakhulu.” (2 Khor. 4:7) Singaphindze sitfole emandla nangabe sifundza liVi lakhe futsi sicabangisise ngalo. (Hla. 86:11) Umlayeto waJehova loseBhayibhelini ‘unemandla.’ (Heb. 4:12) Nangabe uthantaza kuJehova futsi ufundze liVi lakhe, utawutfola emandla lowadzingako kuze ucinisele, uhlale ujabula nobe ukhone kwenta sabelo lesilukhuni. Naka indlela Jehova lamcinisa ngayo umphrofethi Jona.

5. Yini lebeyenta Jona adzinge kuciniswa?

5 Umphrofethi Jona bekadzinga kuciniswa. Bekabalekele sabelo lesimatima lebekasinikwe nguJehova. Ngenca yaloko, wacishe wafa ngesikhatsi kunesiphepho lesinemandla futsi wabeka kuphila kwalabo lebekanabo engotini. Ngesikhatsi ajikijelwa elwandle, watikhandza asendzaweni lebekangazange sekabe kuyo, watikhandza asesiswini senhlanti lenkhulu futsi bekumnyama khwishi! Ucabanga kutsi Jona wativa njani? Bekacabanga kutsi utawufela lapho yini? Kungenteka yini bekatibuta kutsi Jehova sewumlahlile? Kungenteka Jona bekakhatsateke kakhulu.

Njengemphrofethi Jona, singawatfola njani emandla nasinenkinga? (Buka tigaba 6-9)

6. Ngekuvumelana nembhalo waJona 2:1, 2, 7, yini leyacinisa Jona ngesikhatsi asesiswini senhlanti?

6 Yini Jona layenta kuze atfole emandla kulendzawo lebeyingenamuntfu? Wathantaza. (Fundza Jona 2:1, 2, 7.) Nanobe angamlalelanga Jehova, waphendvuka futsi waciniseka kutsi Jehova bekatawulalela umthantazo wakhe. Jona waphindze wacabangisisa ngemiBhalo. Sisho ngani? Umthantazo wakhe lobhalwe kuJona sehluko 2 unemagama lamanyenti lafana nalawo latfolakala kuTihlabelelo. (Sibonelo nje, buka Jona 2:2, 5 umcatsanise neTihlabelelo 69:1; 86:7.) Kusebaleni kutsi Jona bekayati kahle lemibhalo. Kucabangisisa ngayo ngesikhatsi akulesimo, kwamenta waciniseka kutsi Jehova utamsita. Ngekuhamba kwesikhatsi, nasekaphumile esiswini senhlanti, besekakulungele kwenta umsebenti lawunikwa nguJehova.​—Jona 2:10–3:4.

7-8. Lomunye umzalwane waseTaiwan wawatfola njani emandla ngesikhatsi anetinkinga?

7 Loko lokwenteka kuJona kungasisita nangabe sinetinkinga letinyenti. Sibonelo nje, lomunye umzalwane waseTaiwan lokutsiwa nguZhiming, b unetinkinga letinyenti tetemphilo. Ngetulu kwaloko, ubeketelela kuphikiswa kamatima ngemalunga emndeni ngenca yekutsi ukhonta Jehova. Utfola emandla kuJehova ngekuthantaza nangekudadisha. Utsi: “Ngaletinye tikhatsi nangiba netinkinga, ngikhatsateka kakhulu ngize ngingakhoni ngisho nekutidadishela liBhayibheli.” Kodvwa akapheli emandla. Utsi: “Ngicale ngithantaze kuJehova besengilalela tingoma teMbuso. Ngalesinye sikhatsi ngitihlabela ngelivi leliphasi ngize ngibe ncono, bese ngicala kudadisha.”

8 Kutidadishela liBhayibheli kwamcinisa kakhulu Zhiming. Sibonelo nje, ngemuva kwekuhlindvwa, nesi wamtjela kutsi takhi takhe tengati letibovu bese tehle kakhulu ngako bekutawudzingeka ampontjelwe ingati. Ngebusuku lebebungaphambi kwekutsi ahlindvwe, Zhiming wafundza indzaba yalomunye dzadze naye lebekahlindvwe ngendlela lefanako. Takhi tengati letibovu talodzadze betehle kakhulu kunetaZhiming, kodvwa lodzadze akazange avume kumpontjelwa ingati futsi welulama. Loko lokwenteka kulodzadze kwamkhutsata kakhulu Zhiming kutsi ahlale etsembekile.

9. Yini longayenta nangabe ubhekene nenkinga lekucedza emandla? (Buka netitfombe.)

9 Nawunenkinga, uhle uva ngatsi ukhatsateke kakhulu yini kutsi ungathantaza? Nobe utiva ute yini emandla ekudadisha? Khumbula kutsi Jehova usicondza kahle simo lokuso. Ngako ngisho wenta umthantazo lomfishane ungaciniseka kutsi utakuniketa loko kanye lokudzingako. (Ef. 3:20) Nangabe kumatima kufundza nekudadisha ngenca yekutsi uyagula, udziniwe nobe ukhatsateke kakhulu, ungalalela kufundvwa kweliBhayibheli lokurekhodiwe nobe ulalele tincwadzi tetfu letirekhodiwe. Kungakusita nekulalela tingoma tetfu nobe kubukela i-video ku jw.org. Jehova ufuna kukucinisa, futsi loko utawukwenta nangabe uthantaza kuye futsi ufuna netimphendvulo temithantazo yakho eBhayibhelini nakuletinye tintfo lasiniketa tona.

TFOLA EMANDLA KUBAZALWANE BAKHO NAKUBODZADZE

10. Bazalwane betfu nabodzadze basicinisa njani?

10 Jehova angasebentisa bazalwane betfu nabodzadze kuze basicinise. “Bayindvudvuto lenkhulu” nasibhekene nenkinga nobe nasikutfola kumatima kwenta sabelo lesilukhuni. (Khol. 4:10, 11) Sibadzinga kakhulu bangani “ngesikhatsi sekuhlupheka.” (Taga 17:17) Nangabe site emandla, bazalwane betfu nabodzadze bangasiniketa loko lesikudzingako, basidvudvute futsi basikhutsate kuze sichubeke sikhonta Jehova ngekwetsembeka. Cabanga ngendlela Mariya, longumake waJesu laciniswa ngayo ngulabanye.

11. Yini lebeyenta Mariya adzinge kuciniswa?

11 Mariya bekakudzinga kuciniswa. Cabanga nje kutsi bekakhatsateke kakhulu kangakanani ngesikhatsi ingilosi Gabhriyeli imniketa sabelo lesimatima. Bekangakashadi, kodvwa bekatawukhulelwa. Bekangakake akhulise bantfwana bakhe, kodvwa nyalo besekufanele akhulise umfana lebekatawuba nguMesiya. Ngetulu kwaloko, bekangakake alale nendvodza, ngako bekatakuchaza njani konkhe loku kuJosefa lebeketsembisene naye umshado?​—Luk. 1:26-33.

12. Ngekuvumelana naLukha 1:39-45, Mariya wawatfola njani emandla lebekawadzinga?

12 Mariya wawatfola njani emandla lebekawadzinga kuze ente lesabelo lebesingakavami futsi lesimatima? Wafuna lusito kulabanye. Sibonelo nje, wacela Gabhriyeli kutsi amtjele leminye imininingwane lemayelana nalesabelo. (Luk. 1:34) Ngekushesha nje ngemuva kwaloko, waya kaJuda “lokulive lebelinetintsaba” kuze ayovakashela sihlobo sakhe lokungu-Elizabethe. Kwamsita loko. Elizabethe wancoma Mariya, futsi aphefumulelwe nguJehova, washo siphrofetho lesikhutsatako lebesimayelana nemntfwana waMariya lobekangakatalwa. (Fundza Lukha 1:39-45.) Mariya watsi Jehova ‘bekente tintfo letinkhulu ngesandla sakhe.’ (Luk. 1:46-51) Jehova wamcinisa Mariya asebentisa Gabhriyeli na-Elizabethe.

13. Yini leyenteka ngesikhatsi lomunye dzadze waseBolivia acela lusito kubazalwane bakhe nabodzadze?

13 NjengaMariya, nawe bangakucinisa bazalwane bakho nabodzadze. Lomunye dzadze waseBolivia lokutsiwa nguDasuri, bekakudzinga kuciniswa. Ngesikhatsi kutfolakala kutsi babe wakhe unesifo lesingalapheki, futsi alaliswe esibhedlela, Dasuri wamnakekela. (1 Thim. 5:4) Bekuhle kuba matima. Utsi: “Etikhatsini letinyenti bengiva shengatsi angisakhoni.” Walucela yini lusito? Hhayi ekucaleni. Utsi: “Bengingafuni kuhlupha bazalwane. Bengicabanga ngitsi: ‘NguJehova lotanginiketa lusito lengiludzingako.’ Kodvwa ngabona kutsi njengobe bengitehlukanisa kulabanye, bengetama kucatulula tinkinga tami ngingedvwa.” (Taga 18:1) Dasuri wancuma kubhalela bangani bakhe labambalwa futsi achaze simo lebekakuso. Utsi: “Angikhoni nekuyichaza indlela bazalwane bami nabodzadze labangicinisa ngayo. Basiletsela kudla esibhedlela futsi bangidvudvuta ngemavesi laseBhayibhelini. Kuyajabulisa kwati kutsi asisisodvwa. Singemalunga emndeni lomkhulu waJehova lokulungele kukusita, ukhale nawe futsi ukusekele.”

14. Kubaluleke ngani kutsi semukele lusito kulabadzala belibandla?

14 Lenye indlela Jehova lasinika ngayo emandla kusebentisa labadzala belibandla. Basipho lasisebentisako kuze asicinise futsi asicabule. (Isa. 32:1, 2) Ngako nawukhatsatekile, tjela labadzala belibandla. Nabafuna kukusita, bavumele. Jehova angakucinisa asebentisa bona.

LITSEMBA LONALO NGELIKUSASA LINGAKUCINISA

15. Nguliphi litsemba onkhe emaKhristu lanalo?

15 Litsemba lesinalo lelisekelwe eBhayibhelini lingasenta sibe nemandla. (Rom. 4:3, 18-20) Njengobe singemaKhristu, sinelitsemba lelihle lekuphila phakadze, kungaba semhlabeni lolipharadisi nobe ezulwini. Litsemba lesinalo lisiniketa emandla ekucinisela nasinetinkinga, ekushumayela tindzaba letimnandzi kanye nekwenta imisebenti leyehlukene ebandleni. (1 Thes. 1:3) Lelitsemba lamcinisa umphostoli Pawula.

16. Yini lebeyenta umphostoli Pawula adzinge kuciniswa?

16 Pawula bekakudzinga kuciniswa. Encwadzini layibhalela baseKhorinte, watifananisa nesitja selubumba. ‘Bekacindzeteleke kakhulu,’ ‘acakekile,’ ‘aphetfwe kabi,’ futsi ‘ajikwe phansi.’ Ngisho nekuphila kwakhe bekusengotini. (2 Khor. 4:8-10) Pawula wabhala lamavi eseluhambeni lwakhe lwesitsatfu asitfunywa selivangeli. Ngaleso sikhatsi, kungenteka bekangati kutsi bekunaletinye tinkinga lebetiseta. Bekatawushaywa sicumbi, aboshwe, aphukelwe ngumkhumbi futsi avalelwe ejele.

17. Ngekuvumelana nembhalo wa-2 KubaseKhorinte 4:16-18, yini leyacinisa Pawula kuze akhone kubeketelela tinkinga?

17 Pawula watfola emandla ekucinisela ngekutsi anake litsemba lakhe. (Fundza 2 KubaseKhorinte 4:16-18.) Watjela baseKhorinte kutsi ngisho nobe umtimba wakhe ‘uhhohloka,’ bekangeke akuvumele loko kutsi kumdvumate. Pawula wanaka likusasa lakhe. Litsemba lebekanalo lekuphila phakadze ezulwini ‘belingeke licatsaniswe nalutfo,’ futsi noma ngutiphi tinkinga lebekabhekene nato betilite naticatsaniswa nalo. Pawula wacabangisisa ngalelitsemba futsi ngenca yaloko, wativa ‘avuselelwa malanga onkhe.’

18. Litsemba lamcinisa njani Tihomir kanye nemndeni wakhe?

18 Lomunye umzalwane waseBulgaria lokutsiwa nguTihomir, kuyamcinisa kucabanga ngelitsemba lanalo. Eminyakeni lembalwa leyendlulile, umnakabo lomncane lokutsiwa nguZdravko washona engotini yemoto. Kwaphela sikhatsi aselusizini lolumatima. Kuze akhona kubhekana nalesimo, yena nemndeni wakhe betame kukubona ngeliso lengcondvo kutsi kutawuba njani kuvuswa kwebantfu labafile. Utsi: “Sicoca ngekutsi sitamhlangabeta kuphi Zdravko, sitamphekela ini, bobani lesitabamema emcimbini wekucala wekumemukela nakavuswa nekutsi sitamtjela ini mayelana nemalanga ekugcina.” Tihomir utsi kunaka lelitsemba labo kuyawucinisa umndeni wakhe kuze uchubeke ucinisela futsi uhlale ulindzele sikhatsi saJehova sekuvusa umnakabo.

Ucabanga kutsi kutawuba njani kuphila kwakho emhlabeni lomusha? (Buka sigaba 19) c

19. Yini longayenta kuze ucinise litsemba lonalo? (Buka titfombe.)

19 Yini longayenta kuze uligcine licinile litsemba lonalo? Asesitsi unelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni, fundza ngendlela liBhayibheli lelilichaza ngayo liPharadisi futsi ucabangisise ngalo. (Isa. 25:8; 32:16-18) Cabanga ngekutsi kutawuba njani kuphila emhlabeni lomusha. Tibone ngeliso lengcondvo ulapho. Ubona bani? Ngumiphi imisindvo loyivako? Utiva njani? Kuze kube melula kukwenta loko, buka imidvwebo leveta liPharadisi lesetincwadzini tetfu nobe ubukele i-video yemculo lenjengaletsi Eveni Lelisha, Selisemnyango, nobe letsi Zicabange. Nangabe sihlale sicabanga ngelitsemba lesinalo lemhlaba lomusha, tinkinga lesinato titawuba ‘tesikhashana futsi tibe melula.’ (2 Khor. 4:17) Jehova utakucinisa asebentisa litsemba lakunike lona.

20. Singawatfola njani emandla nasiva ngatsi ayasiphelela?

20 Ngisho nobe siva ngatsi site emandla, “Nkulunkulu utasinika emandla.” (Hla. 108:13) Jehova ukunikile loko lokudzingako kuze utfole emandla kuye. Ngako nangabe udzinga lusito lwekwenta sabelo sakho, lekubeketelela tinkinga nobe lekuhlala ujabulile, thantaza kuJehova futsi ufune sicondziso sakhe ngekutsi utidadishele liBhayibheli. Semukele sikhutsato lositfola kubazalwane bakho nabodzadze. Hlale ucabanga ngelitsemba lonalo ngelikusasa. Nawenta njalo ‘utawuciniswa ngawo onkhe emandla ngebukhulu benkhatimulo [yaNkulunkulu] kuze ucinisele ngalokuphelele ngekubeketela nenjabulo.’​—Khol. 1:11.

INGOMA 33 Lahlela Umtfwalo Wakho KuJehova

a Lesihloko sitawusita labo labacindzetelwe yinkinga letsite nobe labatfole sabelo labeva shengatsi singetulu kwemandla. Sitawufundza ngekutsi Jehova angasicinisa njani nekutsi yini lesingayenta kuze asisite.

b Lamanye emagama ashintjiwe.

c KUCHAZWA KWESITFOMBE: Dzadze longeva etindlebeni ucabanga ngetetsembiso teliBhayibheli futsi ubukela umculo we-video lomenta acabange ngekutsi kutawuba njani kuphila kwakhe nasekasemhlabeni lomusha.